626 koht 0

1110 Minister Aab: tõstame õpetajate palka ja parandame töötingimusi

Pealinn
Pealinn · 14.01.2021 16:50

Minister Aab: tõstame õpetajate palka ja parandame töötingimusi

"Kui sügisel jäi kõlama, et järgmised neli aastat õpetajate palka ei tõsteta, siis see kindlasti tõele ei vasta. Õpetajate palka on kahtlemata vaja tõsta ja neljaks aastaks see kindlasti praegusele tasemele ei jää," ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aab.Plaanide ja strateegiate koostamisest olenemata ähvardab Eestit lähiaastatel üha süvenev tööjõukriis hariduses – noori õpetajaid ei tule koolidesse piisavalt juurde. Selle murekohaga on haridus- ja teadusministeerium samuti valmis tegelema. Aabi sõnul öeldakse alati, et õpetajaameti väärtustamine käib ka raha kaudu ja eelmised neli aasta on õpetajate palgatõus olnud päris tuntav. "See on mõjunud positiivselt ning õpetajakoolitusse ehk õpetajaametit õppima on läinud viimastel aastatel rohkem noori," nentis minister. "Kogu koolikeskkond ja õpetuskeskkond peaks seda õpetajat väärtustama ja toetama teda niimoodi, et need noored kooli tööle läheks. Õpetaja hariduse võib ju omandada, aga tihtipeale omandatud haridusele vastavale tööle ei minda. See oleneb ikkagi tööturu nõudlusest, töötingimustest ja lõppude lõpuks ka palgast." Aabi hinnangul tuleb tegeleda ka kutsestandarditega ja pöörata rohkem tähelepanu sellele, et kõik õpetajad saaksid oma kvalifikatsioonitaseme ja võib-olla tuleks sellega seoses tulevikus pisut muuta ka palgasüsteemi. "Ma kohtusin õpetajate liiduga, kes tegeleb nende kutsestandardite väljastamisega ja aasta-aastalt on see paranenud, aga seda annab veel kõvasti parandada." Paindlikum ja õppurikesksem õpe Haridusstrateegia välja töötamine on olnud pikaajaline protsess, mis algas juba enne viirusepandeemiat. Pandeemiast tingitud ootamatused pole aga tehtud tööd nullinud, sest kaasuvad protsessid, mida on ka varasemate arengukavadega juba planeeritud – näiteks kuidas erinevates kooliastmetes hariduse omandamist kaasajastada ja parandada – on kõik pikemaajalised protsessid. "Küll aga on viirusekriis toonud esile just distantsõppe, e-õppe, digiõppe tähtsuse ja tegelikult tuleks neile õppetundidele ka pikemaajaliselt rohkem tähelepanu pöörata, võib-olla tuleb ka strateegias teha sellekohaseid muudatusi," ütles Jaak Aab. "Strateegia pole veel lõplik dokument, see on praegu eelnõu, mis on Riigikogus arutelul ja kui me leiame veel muudatusi, mis arengukava parandavad, siis me oleme nõus need veel enne valitsuse poolt kehtestamist sisse viima." Põhiküsimus, mida haridusstrateegiaga lahendada soovitakse on see, et  kogu haridus, õppevormid ja õppetöö peaksid olema võimalikult paindlikud, lähtuma õpilase vajadustest ja teiselt poolt võtma arvesse seda, milline on tööturu vajadus. "Me räägime siin ka näiteks gümnaasiumihariduse seostamisest kutseharidusega. Me räägime sellest, et on vaja erinevat tuge pakkuda põhikoolis, algkoolis või isegi juba alushariduses vastavalt õpilase vajadusele. Lisaks on üheks väljakutseks uurida, kuidas on võimalik kasutada tänapäevaseid mitmekesiseid digilahendusi erinevate õppekavade arendamises," selgitas minister. Kutseharidus muudetakse vajaduspõhisemaksHaridusvaldkonna arengukava 2021–2035 üks olulisi eesmärke on kutsehariduse populariseerimine ja tõhustamine ning selles vallas oleneb edu eelkõige valdkondade vahelisest koostööst ja õppuri vajadusi ja võimalusi paremini arvestavate õppevõimaluste loomisest. "Üks võtmesõna on jälle paindlikkus – tuleks mobiilselt ja paindlikult pakkuda lühemaid kursusi ja ka lühemat aega kestvat täiend- ja ümberõpet. Kutsehariduse juures räägime võimalusest koostada lühemaid ja selgemaid õppekavasid, mis tähendaks siis "minikraadi" omandamist või siis teatud õppekava läbimist, mis ei ole täisõppekava, räägime ka "kooliampsudest"," rääkis Jaak Aab.  "Kindlasti me soovime, et kutseõppeasutustel oleks suurem roll ka töötukassa koolitustes. Planeerime ka edaspidi, et töötukassa telliks täiendkoolitust rohkem kutsekoolidelt, kus on olemas vastav kompetents -  õpetajad ja ka tase, mida, tegelikult vajatakse, et see inimene tööd leiaks." Minister leiab, et kutsehariduse tõhustamiseks tuleks eelkõige teha koostööd ettevõtjatega. "Kutsehariduse andmine võiks paindlikumalt vastata tööturu soovidele, mitte nii, et meil on kivisse raiutud mitmeaastased õppekavad ja valmib konkreetse eriala spetsialist. Tänapäeval on kutsekool täiesti erinev 10-15 aasta tagusest olukorrast. Praegu õpib kutseõppeasutustes väga erinevas vanuses inimesi, paljud neist on täiskasvanud, kes omandavad sealt siis omale mingit selget kutset või eriala," märkis Aab. "Me ei saa lähtuda täpselt sellest vajadusest, mis hetkel ettevõtlus küsib, me peame vaatama tulevikku ja valmistame ette selliseid spetsialiste, kes vastavad tuleviku tootmise ja  ettevõtluse vajadustele, me peame ühe sammu võrra ees olema." IT-haridusega ei jää töötuks ka tulevikus Ohtu, et praegu IT haridust omandavad inimesed lähiaastatel näiteks tehisintellekti arengu tõttu töötuks jäävad, minister hetkel ei näe. "Keegi ei oska täpselt ennustada, kas ja kuidas see tehisintellekt meil töö üle võtab. See IT-alase hariduse baas annab tegelikult võimalusi ka tehisintellekti rakendamisel, juhtimisel või kontrollimisel. Aga nii nende krattide kui tehisintellektiga tegeletakse Eestis õsiselt nii teaduse kui rakenduse tasandil ja ka sinna on vaja nutikaid inimesi tööle, et neid protsesse juhtida," sõnas Aab. "Ma arvan, et pigem on IT-ala inimesi rohkem vaja - ei ole veel kuskil leitud seda piiri, et neid oleks piisavalt, pigem kurdavad ettevõtjad igal pool, et spetsialiste on liiga vähe." Eesti ettevõtluses on Jaak Aabi hinnangul toimunud nutika spetsialiseerumise revolutsioon - kõik ettevõtjad otsivad võimalusi toota efektiivsemalt ja nutikamalt tänapäevaste tehnoloogiate alusel. "Selleks on järjest enam vaja automaatika, robotroonika ja IT-baasteadmistega inimesi, sest kasvõi tavalises tootmises on tegelikult töötaja tänapäeval juba operaator, mitte lihtsalt tavaline töötegija. Ma olen küll neid ettevõtteid näinud, kuidas nutikate ja automaatseadmete abil juhitakse tegelikult kogu tootmisprotsessi. Nii et tegelikult, et meie ettevõtlus on suundumas sinna ja meie eesmärgiks teadust rohkem ettevõtlusega siduda." Aab tutvustas Riigikogu kultuurikomisjonis haridusvaldkonna arengukava aastateks 2021–2035. Uus arengukava on kehtiva Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse hariduse sihid järgmiseks 15 aastaks. Arengukavaga luuakse võimalused ja tingimused elukestvaks õppeks, pöörates seejuures tähelepanu õpivõimaluste valikurohkusele ja kättesaadavusele ning sujuvale liikumisele haridustasemete ja -liikide vahel. Tööturu kiire muutumise tõttu peab haridussüsteem aastal 2035 toetama igas vanuses inimeste kiiret ümber ja täiendusõpet ning pakkuma õpet, mis vastab tööturu vajadustele.  

Detailse uudise statistika vaatamiseks logi palun sisse »

Loe allikast

Tähtsamad uudised sinu postkastis!

Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.

või registreeru

COVID-19 Eestis Vaata »

Eile
357
+ 98
Positiivseid
7.38%
-0.98%
Vaktsineeritud
1,065
+ 903
Uudised samast allikast
Pealinn Pealinn
Viimase nädala populaarseimad uudised samast allikast
Pealinn Pealinn

Populaarsemad allikad

  • Sa näed 1,094 uudist (kokku 1,094).
  • Allikaid 84 (kokku 84).
Uued uudised 23% 13
Postimees 16% 0
Õhtuleht 10% 3
ERR 8% 3
Eesti Päevaleht 7% 4
Vaata allikaid »

27.01.2021 02:57
Viimane uuendus: 02:22.
Uudiste reiting uuendatud: 02:46.

Mis on Uudis.net?

Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.

Keele valik

Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии)

Uudis.net © 2021