626 koht 0
"Kui sügisel jäi kõlama, et järgmised neli aastat õpetajate palka ei tõsteta, siis see kindlasti tõele ei vasta. Õpetajate palka on kahtlemata vaja tõsta ja neljaks aastaks see kindlasti praegusele tasemele ei jää," ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aab.Plaanide ja strateegiate koostamisest olenemata ähvardab Eestit lähiaastatel üha süvenev tööjõukriis hariduses – noori õpetajaid ei tule koolidesse piisavalt juurde. Selle murekohaga on haridus- ja teadusministeerium samuti valmis tegelema. Aabi sõnul öeldakse alati, et õpetajaameti väärtustamine käib ka raha kaudu ja eelmised neli aasta on õpetajate palgatõus olnud päris tuntav. "See on mõjunud positiivselt ning õpetajakoolitusse ehk õpetajaametit õppima on läinud viimastel aastatel rohkem noori," nentis minister. "Kogu koolikeskkond ja õpetuskeskkond peaks seda õpetajat väärtustama ja toetama teda niimoodi, et need noored kooli tööle läheks. Õpetaja hariduse võib ju omandada, aga tihtipeale omandatud haridusele vastavale tööle ei minda. See oleneb ikkagi tööturu nõudlusest, töötingimustest ja lõppude lõpuks ka palgast." Aabi hinnangul tuleb tegeleda ka kutsestandarditega ja pöörata rohkem tähelepanu sellele, et kõik õpetajad saaksid oma kvalifikatsioonitaseme ja võib-olla tuleks sellega seoses tulevikus pisut muuta ka palgasüsteemi. "Ma kohtusin õpetajate liiduga, kes tegeleb nende kutsestandardite väljastamisega ja aasta-aastalt on see paranenud, aga seda annab veel kõvasti parandada." Paindlikum ja õppurikesksem õpe Haridusstrateegia välja töötamine on olnud pikaajaline protsess, mis algas juba enne viirusepandeemiat. Pandeemiast tingitud ootamatused pole aga tehtud tööd nullinud, sest kaasuvad protsessid, mida on ka varasemate arengukavadega juba planeeritud – näiteks kuidas erinevates kooliastmetes hariduse omandamist kaasajastada ja parandada – on kõik pikemaajalised protsessid. "Küll aga on viirusekriis toonud esile just distantsõppe, e-õppe, digiõppe tähtsuse ja tegelikult tuleks neile õppetundidele ka pikemaajaliselt rohkem tähelepanu pöörata, võib-olla tuleb ka strateegias teha sellekohaseid muudatusi," ütles Jaak Aab. "Strateegia pole veel lõplik dokument, see on praegu eelnõu, mis on Riigikogus arutelul ja kui me leiame veel muudatusi, mis arengukava parandavad, siis me oleme nõus need veel enne valitsuse poolt kehtestamist sisse viima." Põhiküsimus, mida haridusstrateegiaga lahendada soovitakse on see, et kogu haridus, õppevormid ja õppetöö peaksid olema võimalikult paindlikud, lähtuma õpilase vajadustest ja teiselt poolt võtma arvesse seda, milline on tööturu vajadus. "Me räägime siin ka näiteks gümnaasiumihariduse seostamisest kutseharidusega. Me räägime sellest, et on vaja erinevat tuge pakkuda põhikoolis, algkoolis või isegi juba alushariduses vastavalt õpilase vajadusele. Lisaks on üheks väljakutseks uurida, kuidas on võimalik kasutada tänapäevaseid mitmekesiseid digilahendusi erinevate õppekavade arendamises," selgitas minister. Kutseharidus muudetakse vajaduspõhisemaksHaridusvaldkonna arengukava 2021–2035 üks olulisi eesmärke on kutsehariduse populariseerimine ja tõhustamine ning selles vallas oleneb edu eelkõige valdkondade vahelisest koostööst ja õppuri vajadusi ja võimalusi paremini arvestavate õppevõimaluste loomisest. "Üks võtmesõna on jälle paindlikkus – tuleks mobiilselt ja paindlikult pakkuda lühemaid kursusi ja ka lühemat aega kestvat täiend- ja ümberõpet. Kutsehariduse juures räägime võimalusest koostada lühemaid ja selgemaid õppekavasid, mis tähendaks siis "minikraadi" omandamist või siis teatud õppekava läbimist, mis ei ole täisõppekava, räägime ka "kooliampsudest"," rääkis Jaak Aab. "Kindlasti me soovime, et kutseõppeasutustel oleks suurem roll ka töötukassa koolitustes. Planeerime ka edaspidi, et töötukassa telliks täiendkoolitust rohkem kutsekoolidelt, kus on olemas vastav kompetents - õpetajad ja ka tase, mida, tegelikult vajatakse, et see inimene tööd leiaks." Minister leiab, et kutsehariduse tõhustamiseks tuleks eelkõige teha koostööd ettevõtjatega. "Kutsehariduse andmine võiks paindlikumalt vastata tööturu soovidele, mitte nii, et meil on kivisse raiutud mitmeaastased õppekavad ja valmib konkreetse eriala spetsialist. Tänapäeval on kutsekool täiesti erinev 10-15 aasta tagusest olukorrast. Praegu õpib kutseõppeasutustes väga erinevas vanuses inimesi, paljud neist on täiskasvanud, kes omandavad sealt siis omale mingit selget kutset või eriala," märkis Aab. "Me ei saa lähtuda täpselt sellest vajadusest, mis hetkel ettevõtlus küsib, me peame vaatama tulevikku ja valmistame ette selliseid spetsialiste, kes vastavad tuleviku tootmise ja ettevõtluse vajadustele, me peame ühe sammu võrra ees olema." IT-haridusega ei jää töötuks ka tulevikus Ohtu, et praegu IT haridust omandavad inimesed lähiaastatel näiteks tehisintellekti arengu tõttu töötuks jäävad, minister hetkel ei näe. "Keegi ei oska täpselt ennustada, kas ja kuidas see tehisintellekt meil töö üle võtab. See IT-alase hariduse baas annab tegelikult võimalusi ka tehisintellekti rakendamisel, juhtimisel või kontrollimisel. Aga nii nende krattide kui tehisintellektiga tegeletakse Eestis õsiselt nii teaduse kui rakenduse tasandil ja ka sinna on vaja nutikaid inimesi tööle, et neid protsesse juhtida," sõnas Aab. "Ma arvan, et pigem on IT-ala inimesi rohkem vaja - ei ole veel kuskil leitud seda piiri, et neid oleks piisavalt, pigem kurdavad ettevõtjad igal pool, et spetsialiste on liiga vähe." Eesti ettevõtluses on Jaak Aabi hinnangul toimunud nutika spetsialiseerumise revolutsioon - kõik ettevõtjad otsivad võimalusi toota efektiivsemalt ja nutikamalt tänapäevaste tehnoloogiate alusel. "Selleks on järjest enam vaja automaatika, robotroonika ja IT-baasteadmistega inimesi, sest kasvõi tavalises tootmises on tegelikult töötaja tänapäeval juba operaator, mitte lihtsalt tavaline töötegija. Ma olen küll neid ettevõtteid näinud, kuidas nutikate ja automaatseadmete abil juhitakse tegelikult kogu tootmisprotsessi. Nii et tegelikult, et meie ettevõtlus on suundumas sinna ja meie eesmärgiks teadust rohkem ettevõtlusega siduda." Aab tutvustas Riigikogu kultuurikomisjonis haridusvaldkonna arengukava aastateks 2021–2035. Uus arengukava on kehtiva Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse hariduse sihid järgmiseks 15 aastaks. Arengukavaga luuakse võimalused ja tingimused elukestvaks õppeks, pöörates seejuures tähelepanu õpivõimaluste valikurohkusele ja kättesaadavusele ning sujuvale liikumisele haridustasemete ja -liikide vahel. Tööturu kiire muutumise tõttu peab haridussüsteem aastal 2035 toetama igas vanuses inimeste kiiret ümber ja täiendusõpet ning pakkuma õpet, mis vastab tööturu vajadustele.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
COVID-19 Eestis Vaata »
Pealinn
President Kersti Kaljulaidi teadaanne, et tal pole sellistel tingimustel võimalik OECD etteotsa pürgida, võib olla küll pettumus isiklikus plaanis, kuid arvestatav võimalus Eestile. Vaata lähemalt
4,408
Neljapäeval on äsja ametisse astunud valitsuselt oodata uusi suuniseid koroonapiirangute osas. ETV "Esimeses stuudios" arutles peaminister Kaja Kallas, et restoranide varajane sulgemiskäsk on küsitav. Vaata lähemalt
3,097
Peaminister Kaja Kallas ütles "Esimeses stuudios", et kallimad valimislubadused jäävad täitmata, kuna riigi rahaline seis on väga halb. Vaata lähemalt
1,489
Lahkunud valitsuse EKRE ja Isamaa ministrite mitmele nõunikule määrati ametis lahkumise puhul preemia või tulemustasu. Eriti heldelt premeeris oma alluvaid endine rahandusminister Martin Helme. Vaata lähemalt
1,358
President Kersti Kaljulaid, kelle välisministeerium esitas mullu oktoobris Eesti kandidaadiks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri ametikohale, teatas täna, et loobub edasisest kandideerimisest. Vaata lähemalt
1,127
President Kersti Kaljulaid, kelle välisministeerium esitas mullu oktoobris Eesti kandidaadiks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri ametikohale, teatas täna, et loobub edasisest kandideerimisest. Vaata lähemalt
783
Kuigi eelmise rahandusministri Martin Helme hinnangul normaliseerib uus valitsus korruptsiooni, tervitas ta riigikogus kõiki värskeid ministreid viisaka käteplaksutusega. „Korruptsioonist saab rääkida ka isikliku õeluseta,“ tõdes riigikokku naasev EKRE esimees. Vaata lähemalt
738
Süües kasvab isu: eluaeg peaministri ametist unistanud ja selle esimesel võimalusel maha mänginud Kaja Kallas, kes pika õõnestamise tulemusel valitsuse etteotsa pääses, tahab juba presidendiks. „Oleks teadnud, et selline toetus mul riigikogus, oleks kohe presidendiks kandideerinud,“ säutsus ta Twitteris pärast hääletamist, kui valitsusparteide saadikud Reformierakonnast ja Keskerakonnast, aga ka opositsioonis istuvad sotsid talle toetust avaldasid. ... Vaata lähemalt
707
EELK peapiiskop Urmas Viilma kirjutas täna ERRi arvamusportaalis loo kiriku diskussiooniküpsusest ning ühtsusest. President Toomas Hendrik Ilves reageeris arvamusartiklile Twitteris jõuliselt. Vaata lähemalt
557
President Kersti Kaljulaid üritas uue valitsuse ametisse nimetamisest korraldada ülimalt sümboolse rituaali, kuid selle rikkus ära üks väike vahejuhtum, mis röövis niinimetatud päikesetõusu kujundilt kogu tähelepanu. Valitsuseliikmed olid hommikutunnil end Kadrioru lossi ette üles rivistunud ja kui president just sai kõnega alustada, tekkis temast paremal käel rivis ühtäkki mingi segadus. President püüdis kõnet jätkata, kuid ... Vaata lähemalt
537
President Kersti Kaljulaid, kelle välisministeerium esitas mullu oktoobris Eesti kandidaadiks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri ametikohale, teatas täna, kui uus valitsus ametisse asu, et loobub edasisest kandideerimisest. Kuigi uus peaminister Kaja Kallas on ajakirjandusele öelnud, et presidendikandidaatide nimedest koalitsiooniläbirääkimistel ei kõneldud, viitab Kaljulaidi otsus üheselt sellele, et ta on valmis jätkama. Kaljulaidi pooldavaid ... Vaata lähemalt
519
President Kersti Kaljulaid teatas sotsiaalmeedias, et loobub Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri ametikohale kandideerimisest. Vaata lähemalt
504
Päeval enne Eesti-Soome vahelt pendeldajatele karmimate piirangute kehtima hakkamist, istub A- ja D- terminalis mõni üksik üle lahe soovija. Minnakse üksi, kompsud käes, tegema töid, mida Eestis pahatihti ei väärtustata, kuid millede tegemata jäädes oleksime kõik hätta. Nad on koristajad, hooldajad, õed ja ehitajad. Vaata lähemalt
499
Reformierakonna ja Keskerakonna valitsusliikmed andsid täna riigikogus ametivande. Ühtlasi vabastas president Kersti Kaljulaid ametist eelmise valitsuse. Vaata lähemalt
456
Peaminister Kaja Kallas võttis täna pärastlõunal Tallinnas Stenbocki majas valitsusjuhi ameti Jüri Rataselt üle. Vaata lähemalt
456
EKRE aseesimees Mart Helme hindab ametisse astunud peaministrit Kaja Kallast väga nõrgaks, Tema esitust riigikogu ees aga lausa piinlikuks. Mart Helme: „See inimene ei ole valmis riigi juhtimiseks, ideoloogia on tema jaoks olulisem kui praktilised saavutused. Tema jutt on umbmäärane, ebaselge, ebaveenev.“ Helme lisas, et Kallasel pole valitsuse kogemust: „Opositsioonis tulistamine on midagi muud, kui ... Vaata lähemalt
435
Töötan igapäevaselt medõena ühes Helsingi haiglas. Puutun igapäevaselt soomlastega kokku ja loen palju siinset meediat. Suhtumine eestlastesse oli halb juba suvel, kui mingeid piiranguid veel ei olnud. Vaata lähemalt
430
Möödunud aastal jalgpalli meistriliigas teisena lõpetanud Paide Linnameeskonna edu üheks aluseks on õnnestumised üleminekuturul. Juhusest alguse saanud koostöös Gambia agendi Modou Lamin Beyaiga on Eestisse jõudnud mitmed noored Aafrika talendid. Pingsalt Eesti vutti jälgiva Beyai sõnul võiksid teisedki siinsed klubid pöörata pilgud musta mandri poole ja ta ei saa aru, miks on koondises nii palju Flora mängijaid. Vaata lähemalt
403
Kunagise maaeluministrina võitluses Aafrika sigade katkuga äärmist saamatust üles näidanud ja seapõletiga skandaali sattunud maaeluminister Urmas Kruuse (Reformierakond) on Kaja Kallase loodud valitsuses taas sama koha peal. Ning tagasi on ka seakatk, mis vahepeal Eestist taandus. Urmas Kruuse jäi selles ametis põllumeestele meelde laastava seakatku ajal tehtud rabedate otsustega. On ju põllumeestel meeles Kruuse eelmine ... Vaata lähemalt
401
President Kersti Kaljulaid teatab ühismeedias, et loobub OECD peasekretäri ametikohale kandideerimisest. Vaata lähemalt
379
Pealinn
"Mööda rannaala teed liigub aasta ringi väga palju rahvast – jalutajaid, jooksjaid, jalgrattureid, tõukeratastega sõitjaid. Liikujate jaoks on tee pimedal ajal ohtlik, sest nad lihtsalt ei näe üksteist," sõnas Pirita linnaosavanem Tõnis Liinat.Pirita rannaala jalgtee valgustuse põhiprojekt sai valmis eelmise aasta lõpul, välja on kuulutatud hange valgustuse ehitaja leidmiseks. Liinati sõnul oli valgustuse puudumine rannametsa kõnni- ja kergliiklusteel väga suur probleem. "Mööda rannaala teed liigub aasta ringi väga palju rahvast… Vaata lähemalt
45
Eelmisel nädalal erutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna linnapeakandidaat Raimond Kaljulaid oma Facebooki kontol lugejaid küsimusega, kas inimesed ikka teavad, et Tallinn on ainus pealinn Põhjamaades, kus ei ole ametlikku alastiranda."Eesti inimesed päevitavad ja ujuvad niigi alasti, miks siis ei võiks seda teha ka Tallinnas? Inimesed ei pea häbenema oma keha. Igaüks võib end oma kehas tunda kindlalt ja hästi," kirjutas ta, lisades postitusele pildi endast ja seksuaalkoolitajast Epp Kärsinist. Oma seisukoha… Vaata lähemalt
10
„Mul on hirm, mis sellest maast saab kui kerkima hakkavad tohutud kirurgiliste maskide mäed,“ ütles viroloogia professor Irja Lutsar. Prantsusmaa terviseminister soovitas aga kanda ühekordseid kirurgilisi maske, kuna uut koroonatüve peetakse varasemaks kergemini nakkavamaks.Prantsusmaa valitsus kutsus rahvast üles kandma kirurgilisi maske, kuna need on koroonaviiruse uue tüve vastu efektiivsemad kui riidest maskid, vahendas Reuters. Kirurgilise FFP2 maski kandmise kohustus ühistranspordis ja poes on nii Austrias kui Saksamaal. Prantsusmaal on sarnaselt… Vaata lähemalt
5
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma märkis kolmapäevasel pressikonverentsil koroonaviiruse hetkeolukorrast, et seoses kooliminekuga on suurenenud haigestumus laste seas.Härma sõnul on nakatumistega seotud põhja piirkonnas 10 kooli, lõuna piirkonnas 21 kooli, ida piirkonnas kaks kooli ja lääne piirkonnas neli kooli. "Nakatunud õpetajad viivad nakkust õpilastele. Paneks õpetajatele südamele, et õpetajate toad on need, kus nakkus levima pääseb, mistõttu tuleb vaadata, kuidas hajutamist korraldada," ütles ta. Härma sõnul on Eestisse sissetoodud juhtude… Vaata lähemalt
4
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi abituriendil Linda Kuusikul on oma noorest east hoolimata jagada põnevaid kogemusi ja seiklusi Lõuna-Koreast, kuhu paar aastat tagasi viis teda edasipääs rahvusvahelisele maateaduste olümpiaadile. Sealt naasis ta pronksmedali ja kindla veendumusega, et tulevik peab olema seotud maateadusega.Täna 12. klassis õppiv Linda Kuusik kuulis Eesti ainukesest maateaduste olümpiaadist geograafiaõpetaja käest. Tõtt-öelda paelus tüdrukut alguses olümpiaadist rohkemgi sellele eelnenud ettevalmistuskursus, mis tundus geograafiahuvilisele neiule huvitav võimalus midagi uut… Vaata lähemalt
3
"Koroonatest ei näidanud valesti, vaid viiruse kontsentratsioon ei olnud patsientide organismis veel selline, et oleks positiivset märki näidanud. Tegelikult olid nad aga viirusekandjad," selgitas Tartu ülikooli kliinikumi kriisikomisjoni juht Joel Starkopf.Koroona pääses Tartu ülikooli (TÜ) kliinikumi kahte kirurgilise profiiliga osakonda, mille töötajad ja patsiendid lähevad karantiini, tagatud on vaid erakorralised operatsioonid, vahendas BNS Tartu Postimeest. Kahest osakonnast saadeti karantiini ligi 70 töötajat ja eraldati kümmekond patsienti. Mõlemas osakonnas on plaaniliste… Vaata lähemalt
2
"Me ei tahaks olulisi piiranguid leevendada. Jälgime jooksvalt andmeid, aga hetkel me ei näe otsest põhjust, et peaks kiiresti soovitama seniseid piiranguid ka karmistada," sõnas Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor ja Teadusnõukoja liige Krista Fischer.Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgus, et viimase kuuga on nakatunute arv Eestis kahekordistunud. Viirus levib kõigis maakondades. Võrreldes detsembrikuise uuringuetapiga on inimesed hakanud märksa enam Eestis ringi liikuma. Samuti on suurenenud nende hulk, kes pärast… Vaata lähemalt
2
Kui hiljuti pidi rahvahääletusele minema küsimus, mida võib pidada abieluks, siis saja aasta eest, kas koolides on vaja usuõpetust. Toona astus jaanuaris ametisse esimene Eesti Vabariigi valitsus pärast esimese riigikogu valimisi.See oli ajalooline hetk, sest Eesti hakkas sealtpeale välja nägema nagu tavaline riik. Enam ei sündinud valitsus ajutise Asutava Kogu, Maanõukogu või Päästekomitee nimetamisel. Vabadussõda oli jõudnud võiduka lõpuni ning riigi esimese parlamendi valimised olid peetud. Pärast läbirääkimisi võitnud erakondade… Vaata lähemalt
2
Linnavalitsus kehtestas lapsehoiuteenuse hüvitise määraks Tallinnas tänavu kuni 196 eurot kuus ühe lapse kohta, möödunud aastal oli hüvitise määraks 187 eurot kuus. Hüvitise määr ühe lapse kohta on võrdne koolieelsetele munitsipaallasteasutustele eelarve jaotamise aluseks oleva summaga ühe lapse kohta ühes kalendrikuus, milleks on tänavu 196 eurot kuus. Abilinnapea Betina Beškina tõdes, et Tallinnas rakendusid möödunud aasta septembrist mitmed soodustused lapsehoiuteenust saavatele ning era- ja munitsipaallasteaias käivatele lastele. "Lisaks lapsehoiuteenuse hüvitisele,… Vaata lähemalt
1
"Viirusest tingitud eriolukord sundis inimesed paiksemaks, reisiti väga vähe ning ei külastatud meelelahutusasutusi. Kuna ka tänavad olid tühjemad, siis liiklusõnnetusi oli harvem," tõdes Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt.Salva Kindlustus abistas möödunud aastal oma kliente kokku 9458 korral kogusummas 10,8 miljonit eurot. Eelnevate aastatega võrreldes oli kahjujuhtumeid vähem praktiliselt kõikides valdkondades – liiklusõnnetustest kuni eriti tugevalt kukkunud reisikindlustuseni. Kivirüüt märkis, et kui tavapäraselt on kindlustuskahjud olnud püsivas tõusus, siis möödunud aasta… Vaata lähemalt
1
Populaarsemad allikad
Uued uudised
|
23% 13 |
Postimees
|
16% 0 |
Õhtuleht
|
10% 3 |
ERR
|
8% 3 |
Eesti Päevaleht
|
7% 4 |
| Vaata allikaid » | |
27.01.2021 02:57
Viimane uuendus: 02:22.
Uudiste reiting uuendatud: 02:46.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии)
Uudis.net © 2021