617 koht 0
President Kersti Kaljulaid annab Riigivapi II klassi teenetemärgi Jüri Ratasele. See on ainus Riigivapi teenetemärk, mille riigipea tänavu annab. Riigi teenetemärgi saab kokku 152 inimest.President andis Riigivapi II klassi teenetemärgi Jüri Ratasele, Eesti peaministrile aastatel 2016–2021, edastas presidendi kantselei. President Kersti Kaljulaid annab riigi teenetemärgid tänuks kokku 152 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Teenetemärkidega tunnustatakse Eesti inimesi ja Eesti toetajaid välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele. See, millal toimub tänavuste tunnustuste üleandmine, sõltub viiruskriisi olukorrast. "Kindlasti soovime selle piduliku hetke välja mängida ja väärika sündmuse korraldada, aga see jääb ootama aega kui viiruskriis taandub," ütles presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe. Maarjamaa Risti I klassi saab Kaljulaidilt Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Riigivapi II klass Jüri Ratas – Eesti Vabariigi peaminister aastatel 2016–2021. Valgetähe III klass Küllike Jürimäe – Euroopa Kohtu kohtunik. Panuse eest Eesti õigusmõtte arengusse. Kalle Kirsimäe – geoloog, akadeemik, Tartu Ülikooli professor. Panuse eest maapõueprogrammide eestvedamisel ning Eesti energiamaastikku kujundanud tööstus- ja kaevandusjäätmete mineraloogia, geokeemia ning taaskasutamise uuringute tegemisel. André Küüsvek – Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga Kesk-Aasia piirkonna tegevdirektor. Rahvusvahelise rahanduse ja panganduse edendaja. Juhan Lepassaar – Euroopa Liidu küberjulgeoleku ameti (ENISA) tegevdirektor. Küberjulgeoleku edendaja, Eesti ELi poliitika pikaaegne vedaja ja Eesti ELi eesistumisele kaasaaitaja. Aet Maatee – Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni edendaja. On peakorraldajana ette valmistanud ja eesti rahvani toonud erinevate loome- ja korraldusmeeskondade eestvedamisel kaheksa laulu- ja tantsupidu. Valgetähe IV klass Tiit Asumets – ettevõtluse edendaja Hiiumaal. AS Dale omanik ja juhataja. Tanel-Taavi Bulitko – tõuloomakasvatuse edendaja. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees. Tema järjekindla töö tulemusel on Eesti tõuloomade aretus jõudnud Euroopa tippu ja avanud tõuloomade müügiks uusi turge. Eero Epner – kunstiteadlane ja dramaturg. On aastaid panustanud Eesti ühiskonnas oluliste teemade sõnastamisesse sõltumata sellest, kas lavaks on teatrilava, ajalehe küljed või mõni muu meedium. Mitme kohaliku kunstiilma käsitleva raamatu autor. Jaan Holt – Eesti arhitektuurihariduse toetaja, Ameerika Ühendriigid. Washington-Alexandria arhitektuurikeskuse emeriitprofessor. Panustanud Eesti arhitektuurihariduse edendamisse. Üllar Jaaksoo – Pikaaegne ettevõtete tippjuht, Greenenergy Data Centers asutaja ja juht. Täitis olulist rolli Kolme Mere tippkohtumise ettevalmistamisel. Marje Josing – majandusanalüütik. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor. Majandusteadlane, kes on panustanud pikalt majandusteaduse ja majandusanalüüsi arendamisse. Aadu Juhkental – ettevõtluse edendaja Pärnumaal. OÜ Valley juht. Sulev Kalamäe – Eesti aukonsul ja eestluse hoidja Austraalias. Karmel Killandi – ERRi elamussaadete peatoimetaja. Panuse eest EV100 ürituste teleülekannete produtsendina. Indrek Kivi – jäämurdja kapten. Purjelaeva Admiral Bellingshausen kapten, kus Antarktika 200 ekspeditsiooni käigus räägiti 6 kuu jooksul Eesti kui mereriigi lugu, aga juhiti tähelepanu ka olulistele üleilmsetele keskkonnaprobleemidele. Ilona Kivirähk – tõlkija, lastekirjanduse edendaja. Pikaaegne ajakirja "Täheke" peatoimetaja. Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esimees ja aseesimees aastatel 2007 - 2011 ja 2013 - 2015. Tema tõlked on pälvinud kirjanduse sihtkapitali tõlkeauhinna. Mare Koit – keeletehnoloogia professor. Keeletehnoloogia valdkonna õpetamise ja arendamise kujundaja, kelle uurimisteemad käsitlevad nii tehisintellekti, masintõlget kui ka suulise suhtluse modelleerimist. Olav Kreen – Rabaveere talu peremees, kes on andnud olulise ja pikaajalise panuse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arengusse ja põllumajanduspoliitika kujundamisse. Irene Kull – eraõiguse professor. Panuse eest võlaõiguse probleemide teaduslik-teoreetilisel läbitöötamisel kui ka selle pinnalt praktikas töötavate õigusloomeliste ettepanekute tegemisel. Leida Lepik – geograaf ja ettevõtluse edendaja. Kaardikirjastusfirma Regio juhataja. Jaanus Luberg – Ettevõtluse edendaja Pärnumaal. MS Balti Trafo juhatuse liige. Jaan Meikup – Ettevõtluse ja kohaliku elu edendaja Järvamaal. Paide Masinatehase juhatuse liige. Andrei Nazarov – kergejõustikutreener. Endine kümnevõistleja, kelle juhendamisel on silmapaistvate tulemusteni jõudnud suur hulk kergejõustiklasi. Tiina Nirk – diplomaat, konsulaarabi korraldaja COVID-19 kriisi ajal. Juhtis kroonviiruse põhjustatud kriisis välisministeeriumi ja välisesinduste koostöös konsulaarabi andmist. Tiina Nõges – hüdrobioloog, Eesti Maaülikooli professor. Sisevete uurimise eestvedaja, kes on märkimisväärselt mõjutanud sellega seotud rahvusvahelist teadustööd. Tõnu Oks – Marjamaa talu peremees. Marjakasvatusettevõtja ja oma sektori ettevõtjate eestkõneleja, kelle missiooniks on pakkuda aasta ringi kohalikke saadusi. Piret Paukštys – riigiprokurör. Aidanud kujundada Eesti õiguspraktikat nii võitluses rahapesu ja küberkuritegudega, kui ka rahvusvahelise koostöö alal. Janek Pohla – Tahe Outdoors asutaja. Ettevõtluse edendaja ja roheteemade toetaja. Jaak Prints – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli juhataja, armastatud näitleja nii teatrilavadelt kui filmi- ja kinoekraanidel. Maarika Priske – keelekümbluse edendaja Sillamäel. Sillamäe lasteaia Pääsupesa direktor. Jaan Pruulmann – füüsik ja infotehnoloog. On andnud märkimisväärse panuse mõlema teadusharu arengusse Eestis. On nõu ja jõuga aidanud kaasa Eesti meditsiinisüsteemiinformatsiooni-alasele arengule ning jaganud Tartu ja Tallinna tudengitega oma teadmisi elussüsteemidest. Urmas Purde – ettevõtluse edendaja. IT-ettevõtte Pipedrive kaasasutaja. Anton Pärn – arheoloog, kultuuriväärtuste hoidja. SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juhataja. Muinsuskaitse- ja muuseumivaldkonna edendaja, Haapsalu vanalinna ajaloo üks peamiseid uurijaid. Madis Päts – vandeadvokaat. Tallinna Reaalkooli hoolekogu esimees. Maris Riisenberg – riigiametnik. Eesti riigikaitse tugevdamise eest Merle Roste – Ettevõtluse edendaja Ida-Virumaal, kes panustab järjepidevalt vähenenud töövõimega inimeste tööturule kaasamisse. Ettevõtte Svarmil OÜ juhatuse liige. Luule Sakkeus – rahvastikuteadlane, Tallinna Ülikooli professor. Üks rahvastikuteaduse alusepanijaid Eestis, pikaajaline Eesti demograafia keskuse juht. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, rahvastiku tervise ja vananemisprotsesside tutvustaja. Kusti Salm – riigikaitse edendaja. Märkimisväärsed teened Eesti kaitsetööstuse ja -teaduse, samuti Kaitseministeeriumi hangete- ja taristuarendamise valdkonna arendamisel. Tema juhtimisel on välja töötatud Eesti uus kaitsetööstuspoliitika ning Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal Euroopa Kaitsefondi rahastamispõhimõtted. Merike Sisask – sotsiaaltervishoiu arendaja, Tallinna Ülikooli professor. Panuse eest Eesti elanikkonna vaimse tervise ja heaolu edendamisse ning vaimse tervise ja heaolu poliitika arendamisse. Alvar Soesoo – geoloog, Tallinna Ülikooli professor, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi kaasatud professor. Maateaduste-alase õppetöö käivitaja Tallinna Tehnikaülikoolis ning teadustaristu väljaarendaja Geoloogia Instituudis, samuti riikliku geoloogiateenistuse taasloomise ettevalmistaja. Urmo Soonvald – Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja. Meediaettevõtluse edendaja, kes on panustanud pikaajaliselt Eesti ajakirjanduse ja digitaalse meedia arengusse. Juta Tammai – AS LSAB juht. Ettevõtluse edendaja Pärnumaal. Paul Teesalu – välissuhtluse edendaja, diplomaat. On olnud Eesti suursaadik Egiptuses, Araabia Liiga juures, Aafrika Liidu juures ning Püha Tooli juures. Praegu Eesti suursaadik Itaalias, Maltal ja San Marinos. Tõnu Uibopuu – Järva Tarbijate Ühistu juhatuse esimees. Ettevõtluse edendaja Järvamaal, kelle järjekindla ja sihipärase töö tulemusena on Järva Tarbijate Ühistu kasvanud väikepoodide ühendusest üleriigiliseks kaubandusettevõtteks. Ingrid Ustav – Kohtla- Järve Lasteaed Kirju-Mirju direktor. Keelekümbluse edendaja Ida- Virumaal. Heidi Uustalu – pikaaegne Kiviõli I Keskkooli direktor. Hariduse edendaja Ida-Virumaal. Indrek Vijard – koorijuht. Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees ja muusikahariduse edendaja, kes on juhatanud poistekoore kõigil laulupidudel alates 1997. aastast. Sirje Virkus – infoteadlane, Tallinna Ülikooli professor. Teadustegevuses pühendunud infopädevuse, infokultuuri ning info- ja raamatukogundusliku hariduse uurimisele. Valgetähe V klass Urmo Aava – rallispordi edendaja ja endine rallisõitja. Kümne aasta jooksul korraldanud Balitkumi suurimat rallivõistlust Rally Estonia, mis on andnud märkimisväärse panuse rallispordi edendamisse ning kohaliku piirkonna majandusse. Õie Arusoo – ERR-i saate Osoon toimetaja-produtsent. Pühendanud 50 aastat looduse ja keskkonnakaitse teemade kajastamisele ja pannud mitu põlvkonda eestimaalasi elanud kaasa sellele, mis toimub meie metsades, rabades ja luidetel. Pavel Botšarov – muusik. Esinejanime Gameboy Tetris all andnud suure panuse lõimumisse. Krista Habakukk – MTÜ Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige. Pühendunud külaliikumise ja kodanikuühiskonna edendaja juba 20 aastat. Vello Hanson – elektriinsener. Süstemaatiliselt ja järjekindla süvenemisega arendanud üle kolmekümne aasta IT, infoturbe ja arvutiteaduse valdkonna oskuskeelt. Tarmo Hõbe – rallispordi edendaja. Kümne aasta jooksul korraldanud Balitkumi suurimat rallivõistlust Rally Estonia, mis on andnud märkimisväärse panuse rallispordi edendamisse ning kohaliku piirkonna majandusse. Lilli Jahilo – rõivadisainer ja moeettevõtja. Panustanud oma tegevusega Eesti moedisaini arengusse. Aivar Juhanson – kunstnik. Pikaaegne Eesti Ekspressi graafiliste portreede joonistaja, kes on 30 aasta jooksul joonistanud paljusid tuntud Eesti inimesi. Evelyn Kaldoja – ajakirjanik ja Postimehe välisuudistetoimetuse juht. Seisnud hea selle eest, et meie ühiskonnas mõistetaks välispoliitikat, rahvusvahelisi suheteid ja julgeolekuteemasid. Ene Kangron – muusikapedagoog. Koorimuusika edendaja ja pikaaegne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsent, kes on õpetanud dirigeerimist ja muusikapedagoogika aluseid. Esti Kittus – kunstnik. Kauaaegne Vanemuise kunstnik ja Puka Kunstikooli rajaja, samuti MTÜ Puka Kooli Vilistlaskogu üks asutajaid ja juhatuse liige. Anu Korb – rahvaluuleteadlane. Eesti folkloori ja Siberi eestlaste rahvapärimuse pikaajaline koguja ning sariväljaande "Eesti asundused I-VII" koostaja. Dmitri Kotjuh – pressifotograaf. Järva Teataja pressifotograafi ja fotokunstnikuna Järvamaal jäädvustanud piirkonna elu ja olulisi sündmusi. Juhan Kreem – ajaloolane. Tunnustatud keskaja-uurija ja arhivaar, kelle huviks on Tallinna ja Liivi ordu suhted 15. sajandil. Andres Kuusk – teleajakirjanik. Teinud tänuväärset tööd poliitika ja poliitikute taustade avamisel. Samuti seisnud aastaid Euroopa Ajakirjanduskeskuse nõukogu liikmena ajakirjandusliku sõnavabaduse ja tasakaalustatud inforuumi eest. Marju Marynel Kuut – laulja. Osalenud mängufilmides "Varastati Vana Toomas" ja Vanemuise teatris rokkooperis "Imelugu" ning laulnud 1970ndale menubändides MERL ja MIR. Volli Käro – näitleja. Rakvere Teatris näitlejana tegev aastast 1965 ja Eesti Näitlejate Liidu auliige. Silver Kütt – rallispordi edendaja. Kümne aasta jooksul korraldanud Balitkumi suurimat rallivõistlust Rally Estonia, mis on andnud märkimisväärse panuse rallispordi edendamisse ning kohaliku piirkonna majandusse. Kati Laus – Välisministeeriumi ametnik ja diplomaat. Kolme mere algatuse tippkohtumise ettevalmistaja. Luule Lehemets – kauaaegne kooliõpetaja ja rahvatantsu ning teatri edendaja. Kohaliku elu edendaja Tormas. Tanel Leok – motospordi edendaja. Lõpetas tänavu oma 20. hooaja motokrossi maailmameistrivõistlustel. Korraldanud ka endanimelisi heategevuskrosse, et toetada liikumispuudega lapsi. Mari-Liis Lill – sotsiaalselt tundliku närviga näitleja ja lavastaja. Romeo Mukk – külaliikumise ja kohaliku elu edendaja Viljandimaal. Andres Ots – näitleja ja teatripedagoog. Töötanud Endlas ja Tallinna Linnateatris, olnud lavakunstikooli lavakõne õppejõud. Tuntud raadioesineja ja laulja, mänginud filmides ja teleseriaalides. Tiit Paulus – kitarrist. Pikaaegne muusikapedagoog Kuressaare Muusikakoolis, kelle käe alt on tulnud mitmed olulised Eesti muusikuid. Tiit Pekk – kohaliku elu ja spordi edendaja Ida-Virumaal. Täitnud pikka aega erinevaid rolle Rahvusvahelises Suusaföderatsioonis, olnud 1999-2011 Otepää murdmaasuusatamise MK etapi peakohtunik. Linda Pihu – rahvatantsujuht. Juhendanud laste-, noorte- ja täiskasvanute rahvatantsu- ja võimlemisrühmi. Rahvatantsu- ja rahvamuusikajuhtide Harjumaa Ühenduse juhatuse liige. Asta Põldmäe – kirjanik, toimetaja ja kirjandusloolane. Pikaaegne ajakirja Looming kirjandustoimetaja, kujundanud aastakümneid eesti kirjanduse taset ja nägu. Ain Raal – Setu pärimuskultuuri edendaja. Õpetab pillimängu ja on juba 18 aastat korraldanud Rikka Ivvani pillilaagrit. Nele Rand – Kaitseväe Akadeemia õppeosakonna juhataja. On avaldanud väga olulist mõju Eesti ohvitseride haridusele, seega kogu Eesti Kaitseväele. On olnud võtmefiguuriks Akadeemia kõikide seniste positiivsete akrediteeringute taga ning teinud edukat koostööd nii Eesti teiste rakenduskõrgkoolidega kui ka Euroopa sõjakoolidega. Mihkel Raud – muusik ja kirjanik. Praegu ka tegev teleajakirjanik, kes on astunud muusikuna üles ansamblites Golem, Metallist, Kulo, Singer Vinger, Ba-Bach, Mr. Lawrence. Tiia Ristolainen – elukestva õppe edendaja. Pikaaegne Tartu Ülikooli täiskasvanuõppe eestvedaja ja juht ning Väärikate Ülikooli juhataja. Meelis Saarlaid – purjelaeva Admiral Bellingshausen kapten. Antarktika 200 ekspeditsiooni käigus räägiti 6 kuu jooksul Eesti kui mereriigi lugu, aga juhiti tähelepanu ka olulistele üleilmsetele keskkonnaprobleemidele. Hille Saluäär – pikaaegne kirjandustoimetaja ja tõlkija. Larissa Savankova – näitleja, erivajadustega laste toetaja. Pikaaegne Vene teatri näitleja ja heategevusfondi Artalliance MTÜ looja, mis toetab erivajadustega lapsi ja nende perekondi. Elviira Sidorova – Sillamäe raamatukogu direktor. Eesti kultuuri ja kirjanduse tutvustaja Ida-Virumaal. Lauri Sommer – kirjanik, kirjandusteadlane ja muusik. Kirjutanud hulgaliselt artikleid, esseid, proosapalasid, raadiosaateid ja tõlkeid ning autobiograafilised Võrumaa-ainelised raamatud "Räestu raamat" ja "Sealpool sood". Koos Õunaviksiga on teinud viis Kago plaati. Luule Sulg – Eidapere kooli kehalise kasvatuse õpetaja. Töötanud õpetajana üle 65 aasta ja valitud 2011. aastal Raplamaa aasta õpetajaks. Sirle Sööt – jurist. Aktiivne Rootsi eestlaste kogukonna elu eestvedaja ja eestluse hoidja. Roman Zaštšerinski – toitlustusettevõtja, mitme hinnatud restorani omanik ja peakokk. Eesti toidukultuuri edendaja. Igor Taro – rahvusvaheliste suhete kajastaja. Teinud aastaid silmapaistvat tööd, tuues kodanikualgatuse korras Eesti inimesteni Ukraina ja Valgevene sündmuste arenguid. Jüri Tarto – sulgpallitreener. Oma 45-aastasese treeneriameti jooksul treeninud Eesti koondislasi ja mängu nautijaid, õpetanud treenereid ning osalenud ka ise veteranide turniiridel. Ain-Ivar Tupp – spordielu edendaja ja spordivõistluste korraldaja Lõuna-Eestis juba 20 aastat. Ivo Uukkivi – Draamateatri näitleja. Mitme Eesti teatriauhinna laureaat ja ansambli "Velikije Luki" solist. Lembit Uustulnd – kirjanik ja kapten. Saaremaa merekultuuri pärimuse edasikandja ja propageerija, kes on kirjutanud Eesti kirjandust rikastavaid meresõiduteemalisi romaane. Aigar Vaigu – füüsik. Teaduse populariseerija ning 2012. aastatl Euroopa Ringhäälingute Liidu poolt maailma parimaks haridussaateks valitud "Rakett 69" pikaaegne saatejuht, kohtunik ning ülesannete koostaja. Tiiu Valdma – tekstiilikunstnik. Loometegevusega kujundanud aastakümneid Hiiumaa käsitööd ja tutvustanud oma vaipade ning kampsunitega saart ka üleilma. Rivo Vesik – rannavõrkpalli treener, endine rannavõrkpallur. Viis treenerina 2019. aastal maailmameistriks rannavõrkpallurite paari Oleg Stojanovski-Vjatšeslav Krasilnikov. Diana Veskimägi – Eesti Haridustehnoloogide Liidu esimees. Panuse eest koolide distantsõppele mineku toetamisel. Vladimir Všivtsev – MTÜ Äkke Spordiklubi ja Äkkeküla tervisespordikeskuse eestvedaja. Spordielu edendaja Narvas, rahvaspordiürituse Narva Energiajooksu rajameister ja kohapealne korraldaja ning paljude rattaspordivõistluste läbiviija. Ervin Õunapuu – viljakas teatrikunstnik, kirjanik ja lavastaja. Eesti Punase Risti I klass Irja Lutsar – meditsiinilise mikrobioloogia professor. Panuse eest COVID-19 tõrje teadusnõukoja juhina teaduspõhiste ja läbimõeldud soovituste ning meetmete väljatöötamise eest, mis aitasid toime tulla COVID-19 esimese lainega ning oluliselt tõkestada viiruse levikut Eestis. Eesti Punase Risti II klass Rein Raie – kirurg. Tunnustatud ortopeed ja lülisamba kirurg, kes on teinud üle 2400 lülisamba operatsiooni ja arendanud lülisamba kirurgias mitmeid uusi ravimeetodeid. Eesti Ortopeedide Seltsi auliige ja endine president. Eesti Punane Risti III klass Rainar Aamisepp – SYNLAB Eesti tegevjuht. On andnud suure panuse Eesti tervishoiusüsteemi arengusse, käivitades Eesti suurima laborianalüüse pakkuva ettevõtte. Covid-19 kriisi alguses testimise eestvedaja ja korraldaja. Jelena Leibur –SA EELK Tallinna Diakooniahaigla juhataja ja sisearst. Aastaid arendanud Diakooniahaigla tegevust ning panustanud Eesti hospiitsteenuse arendamisesse. Inna Lindre – lastepsühhiaater. Pikaaegne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juht ning Lõuna- ja Kirde-Eesti lastepsühhiaatrilise abi andmise arendaja. Merike Luman – nefroloog. Põhja-Eesti Regionaalhaigla nefroloogiakeskuse juhataja ning sisehaiguste kliiniku juhatajana on tema peamiseks fookuseks olnud neeruasendusravi. Arkadi Popov – arst. Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht. Andis erakordse panuse tervishoiualase hädaolukorra lahendamisse, koordineerides raviasutuste tegevust ning juhtides tervishoiuteenuste ümberkorraldamist COVID-19 esimese lainega toimetulekul. Kersti Põldemaa – Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktor. 2005. aastal avati tema eestvedamisel Tallinnas esimene resotsialiseerimisteenust pakkuv koduta inimeste majutusüksus, kus aidatakse majandusraskustesse sattunud inimesi tagasi tavaellu. Willy Serlo – Oulu Ülikooli ja Oulu Ülikooli Haigla lastekirurgia professor. Teinud pikalt koostööd Tallinna Lastehaiglaga ja olnud kraniosünostooside kirurgilise ravi mentoriks eesti arstidele. Eesti Punase Risti IV klass Aleksei Gaidajenko – Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusdirektor. Kaasaegse statsionaarse õenduspraktika rajaja ja õendusterminoloogia alusklassifikatsioonide maaletooja ning juurutamise eestvedaja. Lembit Kipper – vereandja. Loovutanud verd 200 korda. Tiina Kivirüüt – Tartu Maavalitsuse lastekaitsespetsialist. Korraldanud üle 300 lapsendamisprotsessi ja toetab perekondi, kes kasvatavad hooldus- või lapsendajaperena lapsi. Mai Kull – psühhiaatriaõde. PERHi psühhiaatriakliiniku erakorralise psühhiaatria osakonna õendusjuht ja üks Eesti psühhiaatriaõdede Seltsingu asutajaliikmetest. Leili Mutso – Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja. Pikaaegne naistevastase vägivalla vastu võitleja Läänemaal ja Hiiumaal. Anna-Kaisa Oidermaa – kliiniline psühholoog. Peaasi.ee tegevjuht, kes töötab igapäevaselt vaimse tervise tähtsustamise nimel. Regina Paabo – viipekeeletõlk. Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu asutaja, viipekeele tõlkide õppekava looja ja Eesti viipekeele õppuritele ning õpetajatele mõeldud "Viibelda on mõnus" raamatu autor. Katrin Pruulmann – lastepsühholoog. Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse kliiniline lapsepsühholoog, kes on järjepidevalt koolitanud ja juhendanud tulevasi ametikaaslaseid. Kait Sinisalu – psühhoterapeut. Pühendunud töötamisele seksuaal- ja lähisuhtevägivalla ohvritega. Eesti Punase Risti V klass Cathlen Haugas – Urvaste põhikooli õpetaja. Õpetab muusikat oma kooli erivajadustega õpilastele ja on ise välja töötanud vajaliku metoodika. Aino Hiiuväin – logopeed. Saaremaa logopeediliste lasteaiarühmade looja, kes on aidanud paljusid raske kõnepuudega lapsi. Kalju Leppik – vereandja. Loovutanud verd 113 korda Margo Must – vereandja. Loovutanud verd 105 korda. Ekke Nääb – erakorralise meditsiini arst. Kuressaare Haigla abistaja COVID-19 kriisis. Arvo Paalberg – vereandja. Loovutanud verd 108 korda. Epp Petrov – kriisikodu vabatahtlik Saaremaal COVID-19 kriisi ajal. Valeri Stepanov – vereandja. Loovutanud verd 109 korda. Mare Tuuling – meditsiiniõde. Töötanud ligi 40 aastat Kuressaare Haiglas, kus jaganud oma kogemusi ning teadmisi nii kolleegide kui ka praktikantidega. Samuti oli eeskujuks COVID-19 kriisi ajal. Ashwath Venkatasubramanian – arst-resident. Kuressaare Haigla abistaja COVID-19 kriisis. Eesti Punase Risti medal Ivar Feiman – pikaajaline päästja ning korstnapühkija. On andnud suure panuse Eesti elanike turvalisusesse. Eesti kõrgeima, V taseme korstnapühkija-meistrina õpetab ta selle eest tasu saamata välja uusi korstnapühkijaid, andes neile edasi meistriteadmisi. Kotkaristi II klass Arnold Sinisalu – Kaitsepolitseiameti peadirektor, politseikindralinspektor. Märkimisväärne panus Eesti Vabariigi julgeoleku tagamisel. Elmar Vaher – politseikindralinspektor, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Märkimisväärne panus Eesti elanike turvalisuse tagamisse. Kotkaristi III klass Remigijus Baltrėnas – Leedu Vabariigi sõjaline esindaja NATO-s, brigaadikindral. Leedu ja Eesti julgeolekualase koostöö edendaja. Gerry Karro – Kaitseväe Õhuseiredivisjoni ülem. Kolonelleitnant. On 17 Eesti Õhuväes teenitud aasta jooksul andnud märkimisväärse panuse Eesti õhuseire- ja eelhoiatusvõime arengusse. Ahti Varblane – kolonelleitnant, arst. Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülem-arstina on andnud märkimisväärse panuse nii kaitseväe meditsiiniteenistuse arengusse kui edendanud tsiviiltervishoiusüsteemi kriisivalmidust läbi arstide ja meditsiiniõdede koolitamise. Tema juhtimisel on koostatud ka Eesti kriisi- ja sõjaaja tervishoiukorralduse kontseptsioon, mis aitas tervishoiusüsteemil paremini hakkama saada Covid-19 kriisiga. Töötas ka Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuhina. Kotkaristi IV klass Meelis Niinemets – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo talituse juht, politseimajor. Pikaaegne pühendunud politseiametnik. Patrullpolitseinike turvataktika laagrite korraldaja, mis aitavad patrullpolitseinike turvataktikaliste teadmiste ja oskuste taset tõsta. Aitas luua operatiivkeskuste abipolitseinike rühmad Lõuna, Ida ja Lääne prefektuuri juurde. Keijo Palts – kaitsepolitseiametnik. Märkimisväärse panuse eest Eesti julgeoleku tagamisel. Janek Voitka – kaitsepolitseiametnik. Märkimisväärse panuse eest Eesti julgeoleku tagamisel. Kotkaristi V klass Härmo Lõsov – Politseiametnik, Lääne prefektuuri kiirreageerija. Osutas professionaalset ja kiiret esmaabi 2020. aasta 6. juunil Lihula tulistamisjuhtumis vigastada saanud isikutele. Töötab teiste kiirreageerijate instruktorina ning panustab kogu valdkonna arendamisse. Elar Sarik – piirkonnapolitseinik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuris. 20 PPA-s teenitud aasta jooksul on ta tavapäraste töökohustuste kõrval panustanud erinevatesse vabatahtlikesse projektidesse ja ennetustöösse. Muuhulgas tegelenud projektiga "Tunnen, tean ja oskan", et suurendada Võrumaa koolieelikute teadlikkust erinevates ohusituatsioonides. Võru raudteejaama küüditamisohvrite memoriaali idee autor, Vabadussõja mälestuse hoidja. Maarjamaa Risti I klass Angela Merkel – Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler. Saksamaa ja Eesti kahepoolsete suhete edendaja. Maarjamaa Risti II klass Kathryn Ann Bailey Hutchison – Ameerika Ühendriikide esindaja NATO juures 2017–2021. Panuse eest Euroopa julgeoleku tagamisel. Marcia Carolyn Kaptur – Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoja liige. Kolme mere algatuse toetaja. Maarjamaa Risti III klass Piotr Krawczyk – Poola välisluure teenistuse juht. Eesti-Poola julgeolekukoostöö edendaja. Helga Maria Schmid – OSCE peasekretär, endine Euroopa Välisteenistuse peasekretär. Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundaja ja edendaja. Niklas Mårten Zennström – Rootsi ettevõtja ja investor. Eesti ettevõtluse toetaja. Maarjamaa Risti IV klass Beata Urszula Daszyńska-Muzyczka – Poola Riikliku Arengupanga president. Kolme mere algatuse majanduskoostöö edendaja. Luis Felipe Ignacio Ernst Edwards – Eesti aukonsul Tšiilis. Eesti ja Tšiili suhete arendaja. Jaana Vasama – Tuglase Seltsi juhataja. Eesti-Soome kultuurisuhete edendaja. Seiji Yanagida – Jaapani Nagano prefektuuri Saku linnapea. Eesti ja Jaapani ning kahe Saku linna suhete arendaja. Maarjamaa Risti V klass Ian Joseph Brzezinski – Atlantic Council`i vanemteadur. Kolme mere algatuse edendaja Ameerika Ühendriikides. Velta Cebotarenoka – Balti koostöö edendaja. Läti Ülemnõukogu liikmena hääletas Läti iseseisvuse taastamise poolt ning on nende moodustatud 4. Mai Klubi president. Birute Valionyte – Balti koostöö edendaja. Oli Leedu Ülemnõukogu liige ning Leedu Iseseisvusakti üks allakirjutajatest ning nende moodustatud Leedu Signaatorite Klubi president.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
COVID-19 Eestis Vaata »
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Pealinn
Läti valitsus otsustas reedel eraldada 182,08 miljonit eurot perede toetamiseks 500 euroga lapse kohta. Kriisitoetust antakse märtsis ühtekokku 364 097 lapse eest. Sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse välja automaatselt, ilma et pered peaks seda eraldi taotlema. Toetust makstakse isikutele, kel on õigus lapsehooldustoetusele, mida makstakse kuni üheaastaste laste eest, isikutele, kellel on õigus riiklikule lapsetoetusele või … Vaata lähemalt
5,114 värske
Viimase kuu jooksul on mitmest Aafrika riigist Eestisse saabunud rännumeeste koroonaviirusesse nakatumise protsent olnud märksa kõrgem kõigi saabuvate reisijate keskmisest. Vaata lähemalt
4,519
Microsofti asutaja Bill Gates usub, et hiliskevadel ja suvel võib oodata olulist muutust maski kandmises. Vaata lähemalt
1,783
Soome justiitsminister Anna-Maja Henriksson ütles täna hommikul Ylele, et valitsus valmistab ette seadusakte komandanditunni kehtestamiseks. Vaata lähemalt
1,700
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 9451 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1570 ehk 16,6% testide koguarvust. Vaata lähemalt
1,423
Soome justiitsminister Anna-Maja Henriksson ütles täna Soome ringhäälingu Yle uudisteportaalis, et peaministri büroo valmistab ette seadusakte, et vajadusel kehtestada komandanditund. Vaata lähemalt
1,395
Vaktsiinid ei tohiks jääda lattu seisma ning tähelepanu tuleks pöörata lünkadele haridussüsteemis, mis suurendavad vastumeelsust vaktsineerimisele, ütles Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets "Vikerhommiku" eetris. Vaata lähemalt
1,341
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 9451 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1570 ehk 16,6% testide koguarvust. Vaata lähemalt
1,316
Teise ja kolmanda lainega heitlevad Euroopa riigid on kehtestanud viiruse leviku tõkestamiseks kohati oluliselt karmimad piirangud kui Soome ja Eesti. Vaata lähemalt
1,305
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 9451 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1570 ehk 16,6 protsenti testide koguarvust. Vaata lähemalt
1,107
Valitsus võttis vastu uued piirangud koroonaviiruse leviku piiramiseks. Suure üllatusena otsustati kuuks sulgeda kõik kultuuriasutused. Endine kultuuriminister Tõnis Lukas on otsusest hämmingus. "Eesti kultuuriasutuste lahti hoidmine on ikkagi rahvuskultuuri püsimisel võtmetähtsusega. See on nii oluline valdkond, et selle peaks sulgema viimasena. See on põhiseaduse mõttes meie riigi alus," rõhutab ta. Vaata lähemalt
1,084
President Kaljulaidi tänavuse pidupäevakõne kohta on tulnud vastakaid arvamusi, mis näitab, et tegu oli taas lõhestavate sõnumitega – kurtis ju isegi sots Ossinovski, et see olevat olnud kohatult vastandav, seda muidugi venekeelsete osas. Ega rahvusmeelsedki sellest kõnest vaimustuses pole, sest Kaljulaid andis jätkuvalt edasi ka globalismi ja multikultuursust toetavaid seisukohti. Mõned näited. Kaljulaid: Sest me ... Vaata lähemalt
1,039
Liiklusjuhtimiskeskuse teatel langevad pimeduse saabudes temperatuurid kergesse miinusesse ning teedele võib tekkida kiilasjää. Vaata lähemalt
952
Sotsiaalmeedias lööb laineid video, kus Lõuna-Aafrika naine võtab poes alukad jalast ja tõmbab need pähe, kuna talle tehti märkus näokatte puudumise pärast. Video on tehtud Pick n Pay toidupoes. Naist oli enne seda ähvardatud, et ta saadetakse poest välja. Pärast pükste pähe panekut ütles poe turvatöötaja, et jääb sellega rahule. What's going on in South Africa!🤭🤔 … Vaata lähemalt
945 värske
Talv näitab oma nägu taas järgmisel nädalal, hoiatab Soome ilmateadlane. Vaata lähemalt
897
Lõppeva nädala jooksul olid Eesti ühiskonnas kõige põletavamad küsimused need, mis seondusid COVID-19 ja vaktsineerimisega. Vaata lähemalt
821
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja ja sisekliiniku juhataja vaatavad tagasi koroonast räsitud aastale. Lootes, et möödunud aasta läbielamised aitavad sillutada teed uue normaalsuseni. "Äkki ongi õige end igal sügisel vaktsineerida?" Vaata lähemalt
806
Käärikul peetavatel suusaorienteerumise maailmameistrivõistlustel oli esimestest meetritest peale naiste lühirajal medalikonkurentsis Daisy Kudre, kes võitis lõpuks oma teise kuldmedali. Vaata lähemalt
796
Eestis vaktsineeritakse praegu kolme koroonavakstiiniga, need on Pfizer-BioNTech, AstraZeneca ja Moderna. 26. veebruari hommikuse seisuga oli Ravimiametile saadetud kokku 1040 kõrvaltoimeteatist. 334 nendest on AstraZeneca vaktsiini kohta ning 706 teiste vaktsiinide kohta. Vaata lähemalt
758
Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets lükkas Vikerraadios ümber inimeste tavapäraseid põhjuseid koronavaktsiinist keeldumiseks. Maimetsa sõnul ei ole üllatus, et inimesed vaktsiini osas tõrksad on. Vaata lähemalt
695
Pealinn
"TLT eesmärk on jätkata COVID-19 viiruse leviku tõkestamist ühistranspordis – selleks oleme pilootprojekti raames paigaldanud mitmetesse sõidukitesse desinfitseerimisvahendid," sõnas TLT juhatuse liige Otto Popel.Viirushaiguste, sh COVID-19 viiruse laiema leviku piiramiseks kutsub Tallinna Linnatransport (TLT) reisijaid üles vastutustundlikkusele – maski kandmine ühissõidukis peab olema norm, mitte erand, et tagada ohutus kõigile reisijatele. Tallinna ühistranspordi teenusepakkujana seisab TLT selle eest, et ühistransport oleks turvaline nii täna kui tulevikus. "TLT eesmärk on jätkata… Vaata lähemalt
22
Põhja-Tallinnas tähistasid taliujujad juba kolmandat aastat Eesti Vabariigi sünnipäeva ühise ujumisega Pikakari rannas.Sel aastal olid eestvedajateks kolm taliujumise klubi, kes koos oma heade sõpradega kogunesid kell 14 Pikakari rannas, et siis koos teha suplus. Kokkuleppeliselt oldi veel 103 sekundit, et sedasi tähistada riigi sünnipäeva. "Nii palju ärksaid, energilisi ja rõõmsaid inimesi kohata, see on just see, millest me ikka unistame! Eesti - Sa oled vaprate ja rõõmsate inimeste kodumaa! Palju… Vaata lähemalt
21
Valitsus otsustas pikendada kehtivadi piiranguid märtsi lõpuni, lisaks peavad söögikohad uksed sulgema kell 18, kinod ja teatrid pannakse kinni ning kaubanduskeskused kehtestavad ise täiendavad piirangud.Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et koroonaviiruse levik on endiselt väga kõrge. "Peame murdma nakatumisahelad," sõnas Kallas. "Seetõttu oleme sunnitud kehtestama uusi piiranguid," ütles peaminister ja lisas, et uute piirangute kehtestamine on möödapääsmatud. Kallase sõnul otsustas valitsus teadusnõukogu ettepanekul pikendada koole puudutavaid piiranguid märtsi… Vaata lähemalt
17
"Panen kõigile südamele, et kui arst kutsub vaktsineerima, siis kasutage seda võimalust! Väga raske on kuulata uudist, et pereõed peavad ületama tohutuid takistusi kutsutute veenmisel. Mida rohkem inimesi suudame vaktsineerida, seda suurem on ühiskonna kaitsevõime COVID-19. vastu. Iga süst loeb!" ütles peaminister Kaja Kallas riigikogus tehtud poliitilises avalduses.Viimastel päevadel on vaktsineerimise tempo Kallase sõnul kasvanud ja eelmisel nädalal vaktsineeriti rekordilised 20 322 inimest. Loomulikult võiks alati rohkem, aga see on… Vaata lähemalt
14
"On aeg karmistada piiranguid ja koostada lisaeelarve. Ühelt poolt peame kaitsma meie inimeste tervist. Teiselt poolt tuleb meil aidata inimesi ja ettevõtteid tervist hoida ning kriisis toime tulla. Mõlemad aga tähendavad riigi kulude suurenemist," kirjutas Keskerakonna esimees ja eskpeaminister Jüri Ratas sotsiaalmeedias. "Täiendavad testimised, vaktsineerimise korraldus, tervishoiutöötajate ületunnid, töötasu ja haiguslehtede hüvitised, kriisiabi ettevõtetele, täiendav toimetulekutoetus, abijõud sotsiaaltöötajatele, tõhusam järelevalve, kiiremad investeeringud ja kõik muu, mis aitab inimestel terved püsida… Vaata lähemalt
12
"Täna ei ole mõtet pead liiva alla peita mitte ühelgi Eesti kodanikul. Me kõik oleme väsinud, kuid me peame ühiselt tunnetama seda vastutust, mis tekkis näiteks Balti ketis seistes, kus me tõsiselt hoolisime üksteisest. Me peame tegema kõik selleks, et elu saaks edasi saaks normaalselt minna," ütles Terviseameti peadirektor Üllar Lanno."Saan öelda vaid ühe lause - olukord on ülikriitiline. Vaadates homse päeva suunas, kus meil aasta tagasi oli vaid üks… Vaata lähemalt
11
"Eestis lisandus nädalaga 22 protsenti nakatunuid. Eesti on Euroopas teisel kohal. Kui kõik jätkub samamoodi, siis esimeseks tõusmine ei ole keeruline," rääkis Terviseameti peadirektor Üllar Lanno teisipäeval.Lanno sõnul on nakkuskordaja jõudmas 1,2 lähedale ning täna nelja suurema piirkonna vaates pole ühtegi piirkonda, kus see oleks langustrendis. "2000 piirini jõuda kahe-kolme nädala vaates ei ole väga keeruline," ütles Lanno. Lanno rääkis, et kui mõni aeg tagasi tundus, et Eestis valitseb platoosarnane… Vaata lähemalt
7
"Eestis lisandus nädalaga 22 protsenti nakatunuid. Eesti on Euroopas teisel kohal. Kui kõik jätkub samamoodi, siis esimeseks tõusmine ei ole keeruline," märkis Terviseameti peadirektor Üllar Lanno. "Kui vaadata, kust nakkus levib, siis pigem on esmane nakkuse kaasa toomine töölt või haridusasutusest, kust see viiakse koju ja seejärel tööle tagasi."Lanno märkis teisipäevasel pressikonverentsil koroonaviiruse hetkeolukorra kohta, et viiruslevik on ulatuslik ja Harjumaal isegi epideemiline, vahendas BNS. Lanno rääkis, et kui mõni… Vaata lähemalt
4
Reisikorraldaja Novatours kinnitusel ei ole valitsus reisimise kohta soovitusi jaganud ja seega on eksitav ning faktivigane ka ERR-i uudisteportaalis olev info, nagu korraldaksid reisibürood valitsuse soovitusi eirates koolivaheajal lisalende."Valitsuse soovitused ei räägi midagi lisalendudest või veelgi enam – suhteliselt turvalistest tšarterlendudest – näiteks otselendudest Tallinnast –, mida pakuvad reisikorraldajad," teatas Novatoursi turundus- ja suhtekorraldusjuht Olev Riisberg. "Artiklis on välja toodud valitsusepoolne soovitus ja see ei piira isegi mitte reisimist." "Majandus-… Vaata lähemalt
3
"Meie poole pöördumisel ei ole valesid küsimusi või meie valdkonda mitte kuuluvaid küsimusi, seega kutsume julgelt üles meile helistama," ütles perearsti nõuandetelefoni 1220 teenindusjuht Kärt Kukk.Perearsti nõuandetelefon 1220 teenindas 2020. aastal 324 235 kõnet, mis on 38 protsenti rohkem kui aasta varem ning nõuandetelefoni kõikide töötamise aastate rekord, vahendas BNS. Uue aasta algus ei ole samuti kõnede langust näidanud. "Jaanuaris teenindasime ligi 40 000 kõnet, mida on kaks korda rohkem,… Vaata lähemalt
3
Populaarsemad allikad
Postimees
|
17% 1 |
Õhtuleht
|
13% 0 |
Fonte.News
|
12% 12 |
Uued uudised
|
11% 1 |
Delfi Sport
|
9% 6 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.02.2021 20:34
Viimane uuendus: 20:31.
Uudiste reiting uuendatud: 20:26.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии)
Uudis.net © 2021
populaarne