Põllumajandus uudised

Viimased kaks aastat on põllumajandustraktorite müük kukkunud Eestis enneolematult madalale tasemele, oma hiilgeajaga võrreldes on langus peaaegu kolmekordne. Diilerid nimetavad peamiseks põhjuseks sel kümnendil tekkinud järjest uusi kriisiolukordi ning põllumeeste ebakindlust tuleviku ees. Vaata lähemalt ›

0

Põllutehnikatootja Case IH uuendab 2027. aastaks oma presside valikut. Muudatused puudutavad nii LB4 ja LB6 suurpakipresse kui ka RB6 ja RB6 HD Pro ruloonpresse ning on suunatud eelkõige suuremale tööjõudlusele, lihtsamale kasutamisele ja väiksemale seisakuajale. Vaata lähemalt ›

0

Toidutootja Salvest tegi mullu läbi aegade suurima ekspordikäibe ja kasvatas kasumi neljakordseks ajal, mil koduturg jahtus. Vaata lähemalt ›

0

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tänavune pesitsusrahu on jõudmas lõpusirgele. Aprilli keskpaigast kehtinud raietööde paus kestab tänavu kõige linnurohkemates metsades juuli keskpaigani, väiksema pesitsustihedusega metsades alustatakse töödega juulist ettevaatlikult ja järk-järgult. Vaata lähemalt ›

0

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras otsustas algatada määruse muutmise, millega vaadatakse uuesti läbi mitteloomsete esmatoodete väikese koguse piirid ning nende rakendamise kord. Vaata lähemalt ›

0

Alates homsest, 1. juulist 2026 hakkavad kehtima uued mitteloomsete esmatoodete väikese koguse määratlused. Muudatus puudutab eeskätt väiketootjaid, kes tarnivad aedvilju, idandeid, võrseid, kultuurseeni või metsasaadusi otse tarbijale või kohalikele jaemüüjatele. Vaata lähemalt ›

0

Suurbritannias toimunud Cereals 2026 andis Eesti põllumeestele võimaluse näha otse põllul uusi sorte, taimekaitselahendusi, täppisviljeluse võimalusi ja põllumajandustehnoloogia arenguid. Baltic Agro korraldatud õppereis aitas kõrvutada Briti tootjate kogemust Eesti põllumeeste väljakutsetega ning tõi esile lahendusi, mida võiks kaaluda ka siinsetes oludes. Vaata lähemalt ›

0

Euroopa põllumajandus ja taimeteadus saavad kasutada senisest vabamalt täpseid geenitehnoloogiaid, mis aitavad aretada põuale, haigustele ja kliimamuutustele vastupidavamaid taimi. Eesti teadlaste hinnangul tähendab Euroopa Parlamendi otsus, et Euroopa sordiaretus saab lõpuks hakata järele jõudma riikidele, kus uusi genoomitehnikaid on põllumajanduses rakendatud juba aastaid. Vaata lähemalt ›

0

Maaomanikke ja maamajandussektorit esindavad 8 organisatsiooni saatsid kliimaministeeriumile ühispöördumise, milles nõuavad looduse taastamise kava koostamise protsessi korrastamist. Allakirjutanute hinnangul ei saa senisel kujul jätkuvat protsessi pidada sisuliselt kaasavaks ning selliselt valmivale kavale ei ole võimalik anda heakskiitu. Vaata lähemalt ›

0

14. juunist rakendusid uuendatud nõuded meele, mahlatoodetele, džemmidele ja kondenspiimadele. Muudatuste eesmärk on suurendada toodete päritolu läbipaistvust, vähendada toidupettusi ning aidata tarbijal teha teadlikumaid valikuid. Vaata lähemalt ›

0

Eurostati avaldatud 2024. aasta andmed näitavad, et Euroopa Liidu põllumajanduses kasvas mineraalväetiste kasutamine aastaga 6%. Kokku kasutati ELis 9,8 miljonit tonni lämmastik- ja fosforväetisi, mida oli küll rohkem kui 2023. aastal, kuid endiselt märksa vähem kui 2017. aasta tipptasemel. Vaata lähemalt ›

0

Täiuslikult pügatud muru kõrvale jõuab üha sagedamini ka teistsugune aiavaade: õitsevad niidulillelaigud, kirikakrad, ristik ja teadlikult niitmata jäetud alad. Eesti Maaülikooli aiandusteadlane Leila Mainla selgitab, kuidas rajada aeda liigirikas niiduala nii, et see näeks välja loomulik, pakuks õisi kogu hooaja vältel ega muutuks hoolduskoormaks. Vaata lähemalt ›

0

SCE E-Piim nõukogu kutsus juhatuse liikme kohalt tagasi Peep Petersoni, kelle rolli võtab ajutiselt üle nõukogu liige Allar Arusalu. Vaata lähemalt ›

0

Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik soetada alates kolmapäevast, 1. juulist. Vaata lähemalt ›

0

25.–26. juulil toimuvatel avatud talude päevadel avab tänavu uksed ja väravad 308 talu ja põllumajandusettevõtet üle Eesti. Juba 12. korda toimuval suursündmusel saavad külastajad tutvuda põllumajanduse, toidutootmise ja maaelu mitmekesisusega. Vaata lähemalt ›

0

Eesti Maaülikooli Järvselja jahilossi kunstikonkursi võidutööks osutus keraamiline pannoo Mustikas, mille autoriks on kunstnik Maarit Mälgi. Võidutöö autoriga alustatakse läbirääkimisi teose loomise hankelepingu sõlmimiseks. Vaata lähemalt ›

0

Alanud on kandidaatide esitamine 2026. aasta parima mahetootja ja parima mahetoote konkurssidele. Konkursile „Parim mahetootja 2026“ oodatakse kandidaate kuni 15. juulini ning konkursile „Parim mahetoode 2026“ kuni 28. augustini. Mõlemad konkursid toimuvad tänavu seitsmeteistkümnendat korda. Vaata lähemalt ›

0

Tööinspektsioon alustab juulis üle-eestilist sihtkontrolli, mille käigus vaadatakse, kas töötajad kasutavad ohtlikel töödel vajalikke isikukaitsevahendeid. Põllumajandustootjate jaoks tähendab see vajadust üle kontrollida, kas kaitsevahendid on olemas, sobivad konkreetseks tööks ning neid kasutatakse päriselt ka põllul, laudas, töökojas, viljakuivatis või masinate hooldamisel. Vaata lähemalt ›

0

Eelmine nädal tõi Eesti sordiaretajatele kaua oodatud uudise: Euroopa Parlament kiitis heaks uued reeglid, mis lihtsustavad uute genoomikameetodite kasutamist taimearetuses. Maaelu Teadmuskeskuse taimebiotehnoloogia osakonna vanemteadur-juhataja Kristiina Laanemetsa sõnul võib muudatus avada tee selleni, et seni peamiselt teadustöös kasutatud täppisaretatud taimed jõuavad edaspidi põldkatsetesse ja sordiaretusse. Vaata lähemalt ›

0

Setomaal Obinitsas asuva Lõuna-Eesti aiasaaduste väärinduskeskuse katusele rajati Eesti esimene kogukondlik päikesepark. Lahendus aitab katta keskuse energiavajadust taastuvenergiaga ning katsetab mudelit, kuidas maapiirkondade ettevõtmised ja kogukonnad saavad ise energiat toota ja tarbida. Vaata lähemalt ›

0