TÄNA DELFI TV-s | Kas TalTech/Alexela kindlustab koha poolfinaalis või pikendab Keila KK seeriat? Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Prantsusmaa ja Saksamaa vahel on erimeelsused selle üle, kas proovida kaasata Ameerika Ühendriike Euroopa esialgsetesse plaanidesse Hormuzi väina turvamiseks enne reedel Pariisis toimuvat Euroopa suurriikide tippkohtumist. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õppusel YMIR jätkus kaitseväe keskpolügoonil kompanii lahinglaskeharjutus. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Former Russian President and incumbent Deputy Chair of the Security Council Dmitry Medvedev warned on X that “Russian Defense Ministry’s statement must be taken literally: the list of European facilities which make drones & other equipment is a list of potential targets for the Russian armed forces. When strikes become a reality depends on what […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna elutööpreemia laureaat, arhitektuuriajaloolane Ants Hein vaatab mõisaajale tagasi suure uudishimuga. Arhitektuuri kõrval pakub talle ühtmoodi huvi nii mõisnik kui ka talupoeg. Kõrvuti mitme mõisa monograafiaga ongi nüüdseks ilmunud ülevaateid vanaaja pulmakommetest ning mõisate söögipoolisest ja -kommetest. Oma hubases Tallinna vanalinna kodus avab Hein auhinna saamise puhul pisut oma mõttekäike ja jagab entsüklopeedilisi teadmisi. Alustame algusest. Läksite Tartu Riik Vaata lähemalt ›
0 värske
Kui energeetikaminister Andres Sutt peaks sõna pidama, saabub selgus ehk ametlik poliitiline otsus kliimaseaduse tuleviku kohta aprilli lõpul. Siis saavad ametnikud ja kõikvõimalikud kaasatud ja kaasamõtlejad teada, kas tegid kolm aastat kasulikku või täitsa mõttetut tööd. Minister märgib küll, et kasu on analüüside, teekaartide ja arutelu kujul saadud niikuinii, aga mõtete seaduseks lõppvormistamise osas on sugenenud ebakindlus, mis võimaldas opositsioonil juba hõiskama hakata, et niikuinii see parlamendis Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuidas teha kõigile ligipääsetavat arhitektuuri nii, et lahendused ei oleks tehnilised, vaid ruumiga algusest peale orgaaniliselt seotud? Või õigemini, milline üldse oleks arhitektuur, kui selle kasutajana ei kujutleta tavapärast tervet inimkeha ega ka mitte eri vahenditega normaalseks n-ö järele aidatud keha, vaid kõikvõimalikke, füsioloogilises ja neuroloogilises mõttes üksteisest üsna erinevaid kehasid? 26. märtsil pidas Eesti kunstiakadeemias avaliku loengu legendaarne arhitektiharidusega aktivist Jos B Vaata lähemalt ›
0 värske
Tänavune Tallinn Music Week algas nii tähtsa üritusega, et edasine jääb kultuuripoliitiliselt selle varju. Nimelt toodi Tallinna linnahalli laval kokku kõikvõimalikud huvirühmad, kes kõnelesid selle renoveerimise vajalikkusest ja võimalikkusest just sisu poole pealt. S.t seekord ei domineerinud vestluses arhitektid ja muinsuskaitsjad, kes näevad hoone väärtust eelkõige omapärase maamärgina – võib vist kokku leppida, et uut maamärki ei pea linnahalli koha peale otsima niipea. Veel kuu aega tagasi olid linnah Vaata lähemalt ›
0 värske
Juba aastaid on idamaiseid nn kausitoite (üsna naeruväärne sõna!) pakkuv firma reostanud suuremate ristmike äärseid puid pesakaste meenutavate roosade objektidega. Loomulikult ei ole seda tehtud lindude hüvanguks, sest kastid on mürarohketes kohtades, madalal, värvitud, suvalise vormiga. Valik on küüniline: linnusõbra kuvandi taga on soov olla heas kohas nähtav ja jääda meelde, ent usutavasti ka reklaami arvelt raha kokku hoida. Nimelt on pseudopesakastid paigaldatud kohati gerilja korras ja firma on suisa. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kas mäletad hetke, mil hakkasid oma emas nägema inimest? Nii, et sa vaatasid teda ja sinu esimene mõte ei seostunud enam su enda vajadustega, mida ta täitma pidi? Või äkki mäletad, millal sa esimest korda küsisid emalt, kuidas tal läheb ja tahtsid ausat vastust saada? Mina ei mäleta, millal see muutus toimus, aga küllap oli see siis, kui me enam koos ei elanud. Poja pilk. „Ühe naise võitlused ja metamorfoosid“... Vaata lähemalt ›
0 värske
Lahkunud on Eesti poliitik, geograaf, kooliõpetaja ja paljusid ühiskondlikke ameteid pidanud Vootele Hansen. Tema Eesti riigi ja ühiskonna pühendunud teenimist tunnustati 2001. aastal Riigivapi V klassi teenetemärgiga. Vootele Hansen kuulus nende inimeste hulka, kelle elus põimusid loomulikul viisil haridus, kirikuelu, looduse hoidmine, riigikaitseline mõtlemine ja vastutus Eesti ühiskonna ees. Ta lõpetas 1985. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geograafiateaduskonna ning töötas seejärel Rakendusgeofüüsika Inst Vaata lähemalt ›
0 värske
Martin Klöker on saksa kirjandusajaloolane ja germanist, Eesti- ja Liivimaa vanema saksakeelse kirjanduse pikaajaline ja tunnustatud uurija1, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi juhtivteadur. 2020. aastal avaldas Klöker arhiiviallikate publikatsioonina veidi üle saja armastuskirja. Need on kirjutanud teineteisele aastatel 1636–1652 literaat ja Eestimaa rüütelkonna sekretär, abielumees Caspar Meyer (u 1605–1654) ning Tallinna vallaline kaupmehetütar Catharina von der Hoyen (snd u 1 Vaata lähemalt ›
0 värske
Suurim lühifilmikassetiga kaasnev hirm on ilmselt see, et seansi lõpuks on vaataja pähe tekkinud pigem edetabel kui terviklik elamus. Publik võiks näha kaugemale teostevahelisest võidujooksust. Siin on sellega hästi hakkama saadud. Filmide võrdlemine on nende eripalgelisuse tõttu üpris keeruline kui mitte võimatu – Eesti lühifilmide kassett „Tuli tuha all“ on ebakõladest tulvil kollaaž, mis suunab vaatajat kihthaaval lähemale terviku mõistmiseni. Mis tähenduse tervik aga loob, kui koondada kokku varieeruva Vaata lähemalt ›
0 värske
Arsi maja projektiruumis on üleval Laurentsiuse ja Tarmo Salini ühisnäitus „Asjad läksid käest“. Salini osa väljapanekust on selgelt kontseptuaalne ja tema valdavalt tekstilised teosed on mõeldud lugemiseks. Keskne küsimus on „mida on vaja kunstiloomingu tekkimiseks?“. Salin keskendub kunstniku vaimsele seisundile, teda huvitab, mis on loomingulise käitumise eeltingimuseks, mis toetab loomingut ja mis takistab. Kunstnik esitab oma mõtted dokumentatsioonina. Info tuleb esile spontaansetes kritseldustes, skit Vaata lähemalt ›
0 värske
Tartu ülikooli, Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna linnamuuseumi ühine teadusprojekt „Globaalne ja lokaalne: Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad“ uurib järgneva aasta jooksul XVI sajandi haruldasi piltvaipu, mis on linnamuuseumis hoiul. Uurimisprojekt on üks viimaseid, mis sai rahastuse kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ehk KUM-TA programmist (2023–2026). Programmist rahastuse saanud projektide esitlusüritusel oli kultuuriministeeriumi sõnum, et programmi praegu edasi ei rahastata. See o Vaata lähemalt ›
0 värske
Neuroloogina olen korduvalt sattunud olukorda, kus pean mäluhäiretega patsiendile või tema pereliikmetele selgitama, mis on nende lähedasega juhtunud. Tavaliselt tahavad nad teada, mida saab veel teha ja mida oodata. Ravimiretsept ei vasta neile küsimustele nagu ka üldine selgitus, et haigus progresseerub. See ajendaski mind kirjutama artiklit inimlikkuse piiridest mitte meditsiiniajakirjale, vaid kultuuriväljaandesse, sest neuroteadus on viimasel kahel kümnendil täienenud teadmistega, mida arstikabinetis h Vaata lähemalt ›
0 värske
Ajal, mil autokraatide võimule vastu astumine on järjest päevakajalisem ja praegune peauudis Viktor Orbáni valimiskaotus Ungaris, langeb Tarik Salehi film „Vabariigi kotkad“ viljakale pinnasele. Egiptuses võetakse propagandafilmi tuntud näitleja George Fahmy (Fares Fares) kehastama sealset diktaatorit Abdel Fattah el-Sisit ja sellega kaasnevad valikud seavad Fahmy järjest keerulisemasse olukorda. Film on ühtaegu traagiline ja koomiline ning on käsitletav Egiptuse ja Rootsi päritolu lavastaja Tarik Salehi nn Vaata lähemalt ›
0 värske
Pea kõigis endiste Gulagi vangide mälestustes on esile küündival kohal kokkupuuted kriminaalkurjategijatega. Valdavalt on need olnud negatiivsed, et mitte öelda õõvastavad. Kõige põhjalikumalt on seda teemat käsitlenud vene-nõukogude kirjanik Varlam Šalamov, kes on 17 aastat kestnud vangipõlves nähtut ja kogetut talletanud särava kirjanikusulega. Nõukogude vanglasüsteemi teemaliste memuaaride ja ilukirjanduse vallas on Šalamov vaieldamatult kanooniline autor. Kuni viimase ajani oli Šalamovi looming Eesti l Vaata lähemalt ›
0 värske
Timotheus Poluse (1599–1642) 1639. aastal ilmunud raamatu „Lõbus vaatelava“ kohta sobib ehk kõige paremini kirjeldus „portselankujukeste kollektsioon, mis kujutab eri elualade inimesi“. Säärasest hinnalisest kogust ja kirevast seltskonnast võib lugeda Bruce Chatwini lühiromaanist „Utz“, kuid paraku hakati Meisseni portselani tootma alles XVIII sajandi algul ehk siis „Lõbusa vaatelava“ ilmumisaastast hoopis hiljem. Ent kindlasti sobib teosega metafoor „theatrum mundi“ ehk „maailmateater“, mis oli populaarne. Vaata lähemalt ›
0 värske
Üle kümne aasta tagasi käis Aare Pilv välja kaasaloova kriitika hüpoteesi1, lisades sellega kriitika tüpoloogiatele vastuvõtva, tõlkiva ja kaasaloova kriitika jaotuse. Need pole tema sõnutsi niivõrd tüübid, kuivõrd „kriitilise hoiaku võtmed“ või „kunstiteosega suhestumise viisid“. Kui haarata kinni viimasest ehk kunstiteosega suhestumisest, võiks kaasaloova lähenemise printsiibi sedapuhku üle kanda hoopiski (klassikalise) muusika interpretatsiooni konteksti, sest nii nagu kriitik saab kunstiteost kaasaloova Vaata lähemalt ›
0 värske
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Telegram
|
0% |
Vormsi
|
0% |
Ajakiri Lasteaed
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.04.2026 07:23
Viimane uuendus: 07:20.
Uudiste reiting uuendatud: 07:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)