Põllumajandus uudised

1. juunil 2026 andis Prantsuse suursaadik Emmanuel Mignot Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate tenuuriprofessor Timo Kikasele üle Akadeemiliste Palmiokste rüütliklassi ordeni (Ordre des Palmes académiques). Vaata lähemalt ›

0

Swedbanki 2026. aasta tööstusuuringu andmetel prognoosib toiduainetööstus selleks aastaks müügitulu ja toodangumahu teatavat vähenemist. Samas näeb pea kaks kolmandikku ettevõtteid, et investeeringud hakkavad suurenema, ning enam kui pool ettevõtetest plaanib laieneda uutele turgudele. Vaata lähemalt ›

0

Maaelu Teadmuskeskus avas ideekorje 2027. aasta teadmussiirde tegevusteks, mille eesmärk on edendada põllumajanduse ja toidutootmise ettevõtjate teadmisi ning oskusi. Ettepanekuid saab esitada 15. septembri. Vaata lähemalt ›

0

Maikuu öökülmad, kuumus ja niiskusepuudus on toonud teraviljapõldudel nähtavale füsioloogilised laikused ning tõstnud fookusesse lipulehe kaitse õige ajastuse. Nädala põllul võtab kokku põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk. Vaata lähemalt ›

0

Mai pakkus põllukultuuridele valdavalt soodsaid kasvutingimusi: sooja jagus, mullatemperatuur tõusis ning aktiivseid taimekasvu päevi oli rohkelt. Samal ajal jäi sademeid väheks ja kuu lõpuks hakkas mitmel pool põldudel süvenema veepuudus, mis tõi esile esimesed põuastressi märgid. Vaata lähemalt ›

0

Eestis vajab lupjamist umbes kolmandik põllumaast, kuid lubiväetist antakse sageli vähem, kui mulla happesuse neutraliseerimiseks vaja oleks. METKi põllumajandusuuringute osakonna vanemteadur Valli Loide selgitab, miks happeline muld piirab taimede toitumist, vähendab saagipotentsiaali ja muudab lupjamise üheks olulisemaks mullaviljakuse hoidmise võtteks. Vaata lähemalt ›

0

Puidu biokeemilise väärindamise tootmiskompleksi arendav VKG Fiber andis teada soovist lõpetada Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) kümneks aastaks sõlmitud kestvusleping. Edasised sammud puidurafineerimise arengu toetamiseks Eestis otsustab RMK lähikuudel. Vaata lähemalt ›

0

Riigikohus selgitas eile avaldatud otsuses, et RMK ja Keskkonnaamet peavad kohalikke elanikke asula lähistel plaanitud metsatöödest teavitama ja andma neile ka mõistliku aja reageerimiseks. Vaata lähemalt ›

0

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal oli 2026. aasta esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk 1811 eurot, mida on 11,2% rohkem kui aasta varem. Kogu Eesti keskmine brutokuupalk ulatus samal ajal 2135 euroni ja kasvas aastaga 6,2%. Vaata lähemalt ›

0

Kiili vallas tegutsev aianduskeskus Hansaplant suutis väiksema käibega 2024. aasta kahjumi mullu kasumiks keerata. Vaata lähemalt ›

0

Maaelukomisjon kiitis eilsel istungil heaks taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu ning veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Komisjon otsustas saata mõlemad eelnõud Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele. Vaata lähemalt ›

0

Kevadel Eestit läbinud haneliste massiline kevadränne on selleks aastaks lõppenud. Tänavu teatasid põllumehed Keskkonnaametile rändlindude tekitatud kahjustustest ligi 2000 hektari ulatuses. Sellel kevadel kütiti külvatud kultuuriga põllumassiividel heidutuse eesmärgil 224 hanelist. Vaata lähemalt ›

0

Üle Eesti on alanud aktiivne söödatootmine: kui 21. nädalal alustati rohusilo tegemisega Tartu ümbruses ja Lõuna-Eestis, siis 22. nädalaks oli silotegu juba täies hoos. Vaata lähemalt ›

0

RMK Põlula kalakasvatuskeskus viis kevadise asustamise käigus Eesti jõgedesse, rannikuvetesse ja järvedesse kokku üle 73 000 lõhe noorkala ning ligi 619 000 siiavastset. Asustamine toimus aprilli teisest poolest mai keskpaigani ning kulges tavapäraselt hästi. Vaata lähemalt ›

0

Sanktsioonidest pihta saanud Sillamäe keemia- ja ammoniaagiterminalide pidaja maksis Šveitsi emafirmale EuroChem Group AG liiga kõrget intressi, leidis maksu- ja tolliamet. Vaata lähemalt ›

0

Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes. Vaata lähemalt ›

0

Itaalias tuvastati eelmisel nädalal koeral marutaud. Marokost pärit loom oli toodud 2025. aasta detsembris Hispaania kaudu ebaseaduslikult Itaaliasse. Marutaud kinnitati laboratoorsete uuringutega 27. mail ning loom hukati. Vaata lähemalt ›

0

Tänasest saab kandideerida 18-le Eesti Maaülikooli bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse ja integreeritud õppe õppekavale. Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS kuni 2. juulini. Magistriõppesse kandideerimine algas juba veebruaris ning ka seal on valikus 18 õppekava. Vaata lähemalt ›

0

Eesti põldude üldpilt on praegu hea, kohati isegi väga hea, kuid mulla veevaru väheneb kiiresti. Jahe kevad on taimede arengut seni toetanud, kuid soojemate ilmadega kasvab veevajadus järsult ning lähinädalate sademed võivad määrata kogu hooaja käekäigu. Vaata lähemalt ›

0

Läti põllumajandusministrina asus 28. mail ametisse Uldis Augulis, kogenud poliitik ning Roheliste ja Talurahva Liidu juhatuse liige, kel on on pikaajaline kogemus nii Läti valitsuses, parlamendis kui ka omavalitsusjuhtimises. Vaata lähemalt ›

0

Möödunud reedel ja laupäeval toimunud Keskkonnaagentuuri häkatonil „Metsikult andmetes 2026“ otsiti uusi ja praktilisi lahendusi metsandusandmete paremaks kasutamiseks. Vaata lähemalt ›

0

Ligi saja veisekasvataja halduskoormus peaks vähenema, sest Kliimaministeeriumi ette valmistatud seadusemuudatus asendab senise kompleksloa kohustuse lihtsama keskkonnaloaga. Muudatus on esimene praktiline samm Euroopa Liidu uuendatud tööstusheite direktiivi ülevõtmisel. Vaata lähemalt ›

0

Baltikumi üks suuremaid piimatööstusettevõtteid, Leedu Vilvi Group avas Lätis Bauskas uue juustutehase, millesse investeeriti üle 60 miljoni euro. Kontserni ajaloo suurim investeerimisprojekt peaks täisvõimsusel andma aastas 18 000 tonni juustu ja tooma 100–120 miljonit eurot käivet. Vaata lähemalt ›

0

Eesti Maaülikooli ekspert Kristiina Märs ning Maaelu Teadmuskeskuse eksperdid Taavi Võsa, Are Selge ja Kalvi Tamm rõhutavad, et kvaliteetne silo ei sünni ainult õigel ajal niitmisest, vaid kogu ahela täpsusest kuni massi tihendamise ja õhukindla sulgemiseni. Eriti kuiva kevade järel tuleb jälgida, et silosse ei satuks mulda ega jääks õhutaskuid, sest just need detailid võivad rikkuda käärimise, suurendada söödakadusid ja halvendada loomade söödakvaliteeti. Vaata lähemalt ›

0

Suletud Hormuzi väina pärast on väetiste hinnad maailmaturul meeletult kerkinud ja see sunnib kohalikke põllumajandustootjaid otsima nutikamaid lahendusi väetisele. Vaata lähemalt ›

0