Meile meeldib mõelda, et elame lamedavõitu paigas, kus maa ei värise, orkaanid ei kimbuta ja korralikke uputusi tuleb ette korra sajandis. Orkaanide ja uputustega on nagu on, aga Võrtsjärve ümbrus on igatahes seismiliselt aktiivne piirkond. Vaata lähemalt ›
0
Üha kiirenev tehnoloogia areng on muutnud sellest osa saanute elu mugavaks ja enneolematult võimalusterohkeks, samas on sellega kaasnenud ka lugematu hulk ettenägematuid kõrvalmõjusid ja tagajärgi, mida keegi ei soovinud. Selle asemel, et hoogu maha võtta ja mõelda, kuhu ohututest piiridest väljunud tehnoloogiline areng meid lõpuks viib, soovime tehisintellekti abil panna innovatsiooni steroididele, arendades ennaktempos tehnoloogiat, mis mitte ei vähenda riske, vaid võimendab neid mitmekordselt. Vaata lähemalt ›
0
Trinokkel uuris TalTechi teadus- ja tehnoloogiaprofessorilt Erkki Karolt, kas mäng tehnoloogiaga on turvalistest piiridest väljunud, mis mõjutab innovatsiooni, millist ohtu kujutab kriitikavaba usk tehnoloogiasse ning milliseid pöördeid võib võtta tehisintellekti arendamise võidujooks. Vaata lähemalt ›
0
Süsteemimõtleja Nate Hagens arutleb, miks on meil üha raskem ausalt öelda «ma ei tea». Oleme loonud maailma, mis premeerib eelkõige enesekindlust ja kiireid vastuseid. Kas ebakindla teadmise aus tunnistamine võiks hoopis avada tee targemate ja hoolivamate otsusteni? Vaata lähemalt ›
0
Säde Sepp on esimese kursuse juuratudeng, kes pälvis möödunud kevadel oma looduskaitseliste tegevuste eest noore looduskaitsja märgi. Ta võitis mullu õpilaste ajalooalaste uurimistööde konkursi tööga vooluveekogude etnoökoloogiast ning esindab noori Supilinna Seltsi juhatuses. Selles artiklis intervjueerib Säde Tartu Ülikooli loomaökoloogia professorit Tuul Seppa (ja Tuul intervjueerib vastu ka Sädet). Tuul ja Säde osalevad sel kevadel mõlemad Tartu Ülikoolis «Keskkonnakommunikatsiooni» kursusel, üks õppejõ Vaata lähemalt ›
0
Digitaliseerimise senine põhisuund ei ole olnud seotud kestlikkusega ning on mitmeid keskkonnamuresid hoopis süvendanud. Millistel tingimustel oleks digilahenduste suunamine kestlikule arengurajale üldse võimalik, selgitavad oma hiljutisele teadusartiklile tuginedes Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi külalisprofessor Phil Johnstone ja kestlike siirete professor Laur Kanger. Vaata lähemalt ›
0
Säde Sepp on esimese kursuse juuratudeng, kes pälvis möödunud kevadel oma looduskaitseliste tegevuste eest noore looduskaitsja märgi. Ta võitis mullu õpilaste ajalooalaste uurimistööde konkursi tööga vooluveekogude etnoökoloogiast ning esindab noori Supilinna Seltsi juhatuses. Selles artiklis intervjueerib Säde Tartu Ülikooli loomaökoloogia professorit Tuul Seppa (ja Tuul intervjueerib vastu ka Sädet). Tuul ja Säde osalevad sel kevadel mõlemad Tartu Ülikoolis «Keskkonnakommunikatsiooni» kursusel, üks õppejõ Vaata lähemalt ›
0
Kliimamuutustest rääkides kipub arutelu kiiresti taanduma ühele mõõdikule – süsinikdioksiidile. CO₂-st on saanud nii probleemi kui lahenduse sümbol: vahetame energiaallika, elektrifitseerime, vähendame heitmeid ja olemegi õigel teel. See fookus on vajalik, kuid on üha selgem, et sellest üksi ei piisa, tuletab meelde Euroopa kliimapakti saadik Liina Freivald. Vaata lähemalt ›
0
Pärispattu saab tänapäeval nentida teadusliku faktina. Inimene liigina on eluslooduses esile tõusnud sedavõrd võimsana, et vajab halvima ärahoidmiseks kiiremas korras meeleparandust, leiab bioloog Juhan Javoiš. Vaata lähemalt ›
0
Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli projektõppeaine ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projekti «Mis seob loodust ja lootust?» raames ning on osa Trinokli jaoks loodud artiklisarjast. Vaata lähemalt ›
0
Riigikogu nõuniku Piia Schultsi juhtum on keerdkäike täis: viis, mil moel kord keerisesse lükatu abikäe asemel aeruga kuklasse saab, paneb mõtlema, et töökius ja sellele lähedased toimingud peaksid ehk karistust väärima. Mis on aga kogu selle nõiajahi käivitanud jõud? Kas selleks võib olla oma erakonnakaaslase Tanel Teini seadusesepitsuse tõttu tuld ja tõrva krae vahele saanud jätkuvalt riigikogu esimeheks valitud Lauri Hussar? Vastuse annab ehk kohtuskäik, mille Schults on lubanud ette... Vaata lähemalt ›
0
Taani peaminister Mette Frederiksen otsustas kuulutada välja ennetähtaegsed valimised, et vastasseisu järel Donald Trumpiga kasutada ära uuesti tõusule pööranud populaarsust. Kuigi sotsidel õnnestus valimised võita, jättis nõrk tulemus erakonna lõhkise küna ette. Vaata lähemalt ›
0
Seoses pidevate Moskvasse helistamiste ja reisimistega tähelepanu keskmesse sattunud Ungari välisminister Péter Szijjártó ise esitleb seda kui diplomaatilist normaalsust. Vaata lähemalt ›
0
Kaitsevaldkonnast on kaitseväe juhataja Andrus Merilo suu läbi tulnud Auvere korstnaintsidendi järel sõnumid, et rahuajal on piiriäärse taristu kaitsmine keeruline ning riskantne piirile läheduse ja eskalatsiooniohu tõttu. Ühtlasi, et sõjaajal jääme Auverest nii ehk naa ilma, ükskõik kui palju me ka kulutame nende turvamiseks. Vaata lähemalt ›
0
Öine uni ja korralik väljapuhkamine on olulised selleks, et päev saaks korralikult alata ja kesta. Paraku ei maga inimesed alati ei hästi ega puhka korralikult. Miks? Sellele on mitmeid vastuseid. Vaata lähemalt ›
0
NATO peasekretär Mark Rutte eitas väiteid, et Pentagon kaalub Ukrainale mõeldud relvastuse suunamist Lähis-Itta, kuid USA president Donald Trump ei andnud asja kohta ammendavat vastust. Vaata lähemalt ›
0
Teatriauhindade žürii hindas mulluseid lavastusi, auhinnates ennekõike Eesti aja- ja kultuuriloost kõnelevaid näitemänge. Vaata lähemalt ›
0
Neljapäev, 23. aprill 199223. aprillil sõitsime Tallinnast Saarepeedile Teolale. Herbert sõitis traktoriga T-25 ja mina autoga. Sõitu alustasime hommikul kell 9.00 ja Teolale jõudsime kell 8.00 õhtul. Panime telgi üles ja magasime esimese öö telgis. Autos olid kaasas kogu eluks vajalikud tarbed: voodi riided, toidunõud ja toit. Herbertil olid väikeses kärus raudahi ja tööriistad. Nii algas meil elu metsatuka ääres lagedal põllul. Maad saime 1 ha, kuigi kirjas oli 2... Vaata lähemalt ›
0
Kes teeb lihavõtteks pashat, kes küpsetab kooki. Mõlema peategelaseks on sel puhul ikka kohupiim. Katsetusringile lemmiku leidmiseks võib aga minna juba täna. Valiku pühademagusat pakub välja kokandusportaali perenaine.ee kaasautor ja retseptilooja Marit Soobik. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Ituudised
|
0% |
Lõuna-Eesti Postimees
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2026 13:03
Viimane uuendus: 12:58.
Uudiste reiting uuendatud: 12:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)