Eelmises ülevaates kirjutasin ATACMS rakettide kasutamisest ja natuke lisaksin veel selles kontekstis, nagu oleks Venemaa arvates ATACMS rakettide laskmine niivõrd keerukas, et see olevat jõukohane ainult ameeriklastele. Reaalses elus ei ole HIMARSi meeskonnal erilist vahet, kas lasta välja väiksema laskeulatusega juhitavaid rakette M-30 ja M-31 või lasta sõltuvalt mudelist kuni 300 kilomeetrise lennu-ulatusega ATACMS rakette. Vaata lähemalt ›
0
Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1% ning täisaasta majanduslangus oli 1,3%. Majanduslangus on seega enam kui kaks korda sügavam kui prognoosis Eesti Pank, kes ootas mullusest 0,5% majanduslangust. Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul suurenes 2022. aasta neljandas kvartalis SKP jooksevhindades 11,9%. „Kuigi aasta lõpus näitas kiire inflatsioon mõningaid aeglustumise mä Vaata lähemalt ›
0
Kes on minu postituste pikaajalised lugejad, need peaksid mäletama, et juba mitu kuud tagasi avaldasin arvamust, et Ukraina jaoks ei tohiks ülejõu käiv ülesanne olla ehitada suures koguses odavaid droone, millega siis omakorda Venemaad ärritada. Nende droonide ehitamine võttis aega, sest need pidid olema Ukraina enda ehitatud, muidu oleks olnud lääne päritolu droonidega Venemaa ründamine vastaspoole propagandale mahlakaks kondiks, mida järada. Tundub, et Ukraina on oma kodumaiste droonide arendamisel jõudn Vaata lähemalt ›
0
The Connecticut Estonian Society held its celebration of the 105th anniversary of the Declaration of Estonian Independence. The event occurred at the Baltic Restaurant, a replica of an actual Baltic manor, and featured Baltic Sea regional cuisine for dinner. The dinner was topped off by an Estonian kringel (sweetbread dessert), baked by Peeter Müürsepp. Vaata lähemalt ›
0
Toronto Eesti Seltsi korraldusel toimus 25. veebruaril virtuaalselt Toronto eestlaste koosviibimine, tähistamaks Eesti Vabariigi 105. aastapäeva. Koosviibimise avas Kati Kiilaspea. Sõjaveteranide austamist ja langenute mälestamist viis läbi Korp! Rotalia vil! Väino Einola. Sellel järgnes ühislaul „Hoia Jumal Eestit“ ning omalt poolt andis edasi tervitused E.V. suursaadik Kanadas Margus Rava. Vaata lähemalt ›
0
Eesti iseseisvuspäeval tulid ukrainlased kokku, et laulda heasüdamliku laulu "Ta lendab mesipuu poole", tänutäheks Eesti rahvale igakülgse abi eest Ukrainale alates täiemahulise sõja algusest ja enne seda. – Kallid eestlased, teie toetus on uskumatu! Sellel päeval, 24. veebruaril, on meil raske õigeid sõnu leida - me laulame teile südamest!!! Slava Ukraine! Elagu Eesti! Vaata lähemalt ›
0
26. veebruaril toimus Peetri kirikus Torontos Eesti Vabariigi 105. aastapäeva tähistav tänujumalateenistus. Teenisid praost Mart Salumäe ja õpetaja Kalle Kadakas. Lauludega esinesid Segakoor Estonia, T.E.A.S. Ööbik ja Toronto Eesti Meeskoor. Dirigeerisid Rosemarie Lindau, Avo Kittask, ja Ingrid Silm. Klaveril saatis Elli Kipper, organist Marta Kivik. Vaata lähemalt ›
0
Eilse päeva kõige rohkem vastukaja leidnud sündmus toimus Valgevenes, Minskist 12 kilomeetrit lõunas asuvas Matsulištši sõjaväe lennujaamal, kus eile hommikul kostus mitu plahvatust. Valgevene opositsiooniliste infokanalite Bypol ja Belarusski Kajun andmetel rünnati lennuväljale 24. veebruaril saabunud Venemaa luure- ja juhtimislennukit A-50Y (registrinumbriga RF-50608) ühe või kahe väikese drooniga ja Bypol andmetel visati üks granaat lennuki radariosale ja teine juhtimiskabiini pihta. Vaata lähemalt ›
0
“Me olime vaid 100km piirkonnast, kus langesid pommid ja käis sõjategevus,” räägib Kateryna Sytnyk, kui temaga interneti vahendusel vestleme. Ja ma jään mõttes arvutama, et see oleks sama, kui kusagil Toronto kesklinnas elades käiks sõda Barrie või Guelphi läheduses. Eestis võiks end Haapsalusse mõelda, kui sissetungija juba Tallinnas. Millised otsused tuleks vastu võtta, kui pere ja laste turvalisus on ohus. Vaata lähemalt ›
0
Tallinna südalinnas toimus 25. veebruaril demonstratsioon tähistamaks Ukraiana sõja esimest aastapäeva. Fotod major Ülo Isberg Vaata lähemalt ›
0
It was with mixed emotions that an Estonian arrived at Toronto’s Nathan Phillips Square, in front of City Hall to participate in a decades long tradition afforded by the municipal government, to raise the beautiful Estonian blue, black and white flag and sing Estonia’s national anthem to commemorate the country’s anniversary of independence on February 24th. For it was also the first anniversary of Russia’s belligerent and uncalled-for invasion of... Vaata lähemalt ›
0
It was with mixed emotions that an Estonian arrived at Toronto’s Nathan Phillips Square, in front of City Hall to participate in a decades long tradition afforded by the municipal government, to raise the beautiful Estonian blue, black and white flag and sing Estonia’s national anthem to commemorate the country’s anniversary of independence on February 24th. For it was also the first anniversary of Russia’s belligerent and uncalled-for invasion of... Vaata lähemalt ›
0
Neljas KLENK-IEP toimub ajavahemikus 25. veebruar - 3. märts 2024. Seitse ööd KARIIBI mere kruiisil Royal Carribean Cruise Line laeval Oasis of the Seas pardal. Liitu sadade eestlastega (ja Eesti sõpradega) ühes maailma suurimas ja luksuslikumas kruiisilaevas, kus on arvukalt söögikohti, basseine ja meelelahutust, näiteks Broadway muusikal ,,Cats“ ja laeval on isegi liuväli. Vaata lähemalt ›
0
Ukrainlased tähistavad 24. veebruaril ühte aastat oma vabaduse kaitsmisest. Samaaegselt tähistame meie vabaduse sündi 1918. a. ja anname tõotuse kaitsta selle püsimist. Mõlemal rahval üpris sarnased tunded südames. Alles 24. veebruaril 2022 taipas läänemaailm, et Venemaa sõda Ukrainale algas juba 2014. aastal – sõda tegelikult läänemaailmaga. Samad ajaloosündmused on mõjutanud Eestit ja Ukrainat XIX sajandist alates. Rahvuslik ärkamine sündis Eestis 1850ndate algul, Ukrainas 30 aastat varem. Mõlemal puu Vaata lähemalt ›
0
Aastal 1918 loodud Eesti oli olnud augustis 1939 igati lugupeetud, kindlalt määratud maa-alal paiknev Euroopa riik ja seda oli ka Nõukogude Liit (NL) tunnustanud. Olukord muutus Teises maailmasõjas, milles oma erapooletuks jäämist oli Eesti deklareerinud. Võitlused Euroopas lõppesid mais 1945 ning mitmed Ida-Euroopa riigid, Eesti kaasa arvatud, jäid NL-i poolt okupeerituks ja annekteerituks kuni NL-i lagunemiseni aastal 1991: peamiselt selle tõttu, et Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid olid lubanud NL-il Bal Vaata lähemalt ›
0
Millised on ehtsate suuremate erakondade juhtlaused ja -mõtted, millega praegusel hetkel, Riigikogu valimiste eelsetel nädalatel, igal pool Eestis avalikus ruumis ja eriti suurtel magistraalidel liigeldes kokku puutume? Vaata lähemalt ›
0
The 24th of February is a milestone in the history of both Estonia and Ukraine. On this date Estonians mark the birth of a nation. Vladimir Zelensky named the same day a “rebirth” of his nation. “A new nation was born at four in the morning. It wasn’t born, it was reborn. A people who didn’t weep, or wail or cower. They didn’t flee, capitulate. And they didn’t forget.” Vaata lähemalt ›
0
Large crowds gathered at Nathan Philips Square in Toronto to mark the one-year anniversary of and to protest against the Russian invasion of Ukraine. The "Mega March" was organized by the Ukrainian Canadian Congress. Many protesters present were recent refugees from Ukraine and Ukrainians living in Canada, but many other ethnics communities were represented as well, including Estonians, Latvians, Lithuanians, Azerbaijanians, Polish and others. Vaata lähemalt ›
0
Kaitseministeerium ja Eesti sõjamuuseum tõid koostöös Ukrainaga Eestisse Ukraina sõja alguses purustatud Vene T-72 tanki. Eestisse muuseumieksponaadiks toodud tank osales 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa rünnakus Ukraina vastu. Ukraina väed hävitasid selle sama aasta 31. märtsil Kiievi lähistel. Vaata lähemalt ›
0
24. veebruaril toimus Tallinnas mitmesuguseid Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud üritusi. Muuhulgas asetati pärgasid Johan Pitka mälestusmärgi jalamile, Eesti vabaduse eest langenud õpetajate ja õpilaste mälestusmärgi jalamile Tallinna Reaalkooli õuel ning muidugi kaitseväe paraad. Allpool fotosid major Ülo Isbergi kaamerast. Vaata lähemalt ›
0
Eesti president Alar Karis pidas Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval Estonia teatri- ja kontserdimajas kõne. Tere, armas Eesti rahvas. Esmalt muidugi – palju õnne! Palju õnne Eesti Vabariigi sünnipäeval! See on ju põhjus, mida me tähistame täna siin Estonias ning mõõtmatult rohkem inimesi oma kodudes Eestis ja kaugemalgi. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Õhtuleht | 18% 3 |
Postimees | 16% 2 |
ERR | 11% 3 |
Uued uudised | 8% 2 |
Kroonika | 7% 5 |
Vaata allikaid » |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.11.2024 00:31
Viimane uuendus: 00:26.
Uudiste reiting uuendatud: 00:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)