Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 43. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas. Vaata lähemalt ›
75
Pöördelised sündmused, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, ei ole lasknud riikidel keskenduda meie aja peamisele globaalprobleemile – kliimamuutustele. Vaja läheb põhjalikke lahendusi, sealhulgas tuleb otsustavalt liikuda rohelisemate energialahenduste poole. Tõrksate valitsuste ja ühiskondade õiges suunas liikuma saamiseks on vaja nii aktiivset poliitilist sekkumist kui ka valmisolekut usaldada turujõude. Vaata lähemalt ›
0
Kui Kasahstani võimud otsustasid tänavu 9. mai paraadi ära jätta, andsid nad hoobi venelaste enesepildile ja räigele militarismile, mis etendab … Vaata lähemalt ›
2
Kui Hiina taotles 2013. aastal Arktika Nõukogus vaatlejastaatust, nägi Barack Obama välisminister John Kerry hilja ööni vaeva, et veenda oma … Vaata lähemalt ›
5
Oktoobris 2020, aasta enne Saksa parlamendivalimisi, avaldas Müncheni julgeolekukonverents (MSC) Saksamaa välispoliitikast eriraporti pealkirjaga „Zeitenwende“ – ajastute vaheldumine või paradigmanihe. … Vaata lähemalt ›
3
Venemaa agressioon Ukrainas on Euroopat raputanud. Siit kaugeleulatuvaid järeldusi mitte teha oleks parimal juhul kergemeelsus. ELil võib see olla viimane … Vaata lähemalt ›
3
2020. aastast Londonis paguluses elanuna olen näinud vaeva, leidmaks üldse midagi positiivset öelda neil pimedatel kuudel, mis algasid 24. veebruaril, … Vaata lähemalt ›
16
Venemaal surutakse sõltumatut meediat julmalt maha. Euroopa peab aktiviste toetama, et putinismi languse järel hõlbustada parema Venemaa tulekut. Vaata lähemalt ›
10
Enamik nende ridade lugejaist oli arvatavasti vapustatud, kuuldes tänavu 24. veebruaril president Vladimir Putini otsusest alustada täiemahulist sõda. Tõenäoliselt elasid … Vaata lähemalt ›
1
Ukraina on kolm kuud võidelnud väärtuste eest, mis on NATO aluseks. Tema relvajõud on üles näidanud julgust, tugevust ja osavust. Ta väärib NATO liikmesust sama palju kui Soome ja Rootsi ning NATO ise väärib tugevat liitlast nagu Ukraina. Vaata lähemalt ›
25
Juuni lõpus Madridis NATO tippkohtumisele kogunevad NATO riigipead ja valitsusjuhid võtavad eeldatavasti vastu uue strateegilise kontseptsiooni. See tähtis dokument määratleb Euro-Atlandi piirkonda ähvardavad ohud ja selle, kuidas NATO neile reageerima peab. NATO peasekretäri abi kaitseinvesteeringute küsimuses Camille Grand räägib, mida on tema arvates oodata NATO viimaste aastakümnete tõenäoliselt kõige tähtsamalt tippkohtumiselt. Vaata lähemalt ›
0
Lähikuudel saavad Soomest ja Rootsist tõenäoliselt NATO 31. ja 32. liige. Millised liitlased nad oleksid ja mida tähendab nende liitumine alliansiga Põhja-Balti piirkonna julgeolekule? Vaata lähemalt ›
33
Euroopas kahe riigi vahel jälle puhkenud täiemahulisel sõjategevusel on suur ja sügav mõju. Tähtsaimad tagajärjed on otsustel, mida me teeme … Vaata lähemalt ›
83
Ehkki Sumõ Riiklik Ülikool on seda teemat juba mitu aastat teoreetiliselt uurinud, puutusin mina säilenõtkusega vahetult kokku alles 24. veebruaril … Vaata lähemalt ›
0
Vaatlejad debateerivad selle üle, kas ranged sanktsioonide paketid, mida EL on kehtestanud vastusena Venemaa täiemõõdulisele kallaletungile Ukrainale, on agressiooni tõkestamiseks … Vaata lähemalt ›
0
Ülejäänud maailma suhetes Vladimir Putini juhitava Venemaaga ei saa olla ruumi illusioonidele. Vaata lähemalt ›
6
Tšehhi vaatab Hiina Rahvavabariigi ja peamiselt Ida-Euroopa riikide 16+1 koostööformaadile üha kahtlustavama pilguga. Vaata lähemalt ›
7
Infosõda, mis kaasneb Venemaa sõjategevusega Ukraina vastu, esitatakse Lääne meedias tihti ühekülgselt. Võib jääda mulje, et Ukraina ongi võitnud. Kõik … Vaata lähemalt ›
39
Üldise arvamuse kohaselt oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja eriti selle salaprotokoll hitlerismi ja stalinismi sigitis. Enamasti arvatakse, et mõjusfääride jagamist taotlevad diktaatorlikud imperialistlikud riigid ning et selle vasturohuks on demokraatia. Kuid 1920.–1930. aastate ajakirjandusmaterjalid avavad täiesti teistsuguse pildi: Ida-Euroopa jagamine mõjualadeks Saksamaa ja Venemaa vahel käivitus 1920. aastate algul. Saksamaa puhul oli tollal tegemist demokraatliku Weimari vabariigiga. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
25% 10 |
Õhtuleht
|
15% 3 |
ERR
|
11% 1 |
Maaleht
|
4% 2 |
Kroonika
|
4% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.11.2024 09:30
Viimane uuendus: 09:29.
Uudiste reiting uuendatud: 09:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
