Alexander Stubb on vaadanud maailma Soome poliitiku pilguga, kogenud Põhjamaade koostöö eripärasid, kujundanud Euroopa Liidu tulevikku ning on nüüdseks tagasi akadeemilises maailmas. Ta peab end suureks Balti riikide ja Põhjala fänniks, kuid ei poolda Euroopa Liidus piirkonnastumist. Ometi oli just Stubb üks Euroopa Liidu Läänemere strateegia algatajaid. Vaata lähemalt ›
0
Ühised väärtused ja huvid on Põhjamaid koostöösse põiminud enam kui pool sajandit, see on üks vanimaid piirkondliku suhtluse vorme Euroopas. Mitmeid maailmas tuntud edulugusid kogunud koostööd pärsib praegu aga poliitiline kaalukaotus, mis eriti valusalt tuli ilmsiks Covid-19 pandeemia ajal. Tulevik ei ole siiski ainult süngetes toonides. Vaata lähemalt ›
0
Kuna kolm väikest riiki Läänemere kaldal ei ole maailmaareenil geopoliitilised raskekaallased, panevad nad strateegiliste eesmärkide saavutamiseks seljad kokku. Kuigi Balti kolmik näib olevat kokku määratud, on ilmnenud lõhesid ja avalikku rahulolematust, mis võivad ühel hetkel taas pinnale kerkida ja kahjustada praegusi sooje suhteid, leiab USA Georgia Gwinnetti kolledži riigiteaduste professor Dovilė Budrytė. Vaata lähemalt ›
0
Matti Maasika Diplomaatia veebruarinumbri mõtted tundusid lausa omadena: „Välispoliitika praktikule pole vaja seletada, et kõik Eesti liitlassuhted algavad Balti koostööst. … Vaata lähemalt ›
0
Kui väiksed Balti riigid ületasid Valgevene 2020. aasta valimistele järgnenud kriisile tähelepanu tõmmates rahvusvahelisel areenil oma kaaluklassi, siis Põhjala kui põline inimõiguste ja vabaduste kaitsjate kants jäi tagasihoidlikuks. Õppetund – kriisis loeb nii geograafia kui ka varasemad suhted. Vaata lähemalt ›
0
Põhjamaad ja Balti riigid on riiklike e-teenuste kasutamises maailmas esirinnas, kuid huvi usaldusväärsete ja mugavate piiriüleste e-teenuste vastu on leige ning lahendamist vajavad erinevad takistused autentimisest keelebarjäärini. Esimesed ettevaatlikud sammud on siiski astutud. Vaata lähemalt ›
0
Põhjala-Balti riigid peaksid ühishuvid Euroopas nähtavamaks tegema. Vaata lähemalt ›
0
Eesti saaks Arktikas aidata digilahendustega energiasäästlike ja ilmastikuoludele vastu pidavate ehitiste väljatöötamisel. Lisaks on Eesti unikaalne soome-ugri liikumise keskusena. Esmalt vajab Eesti aga Arktika strateegiat ja selle rahastust. Vaata lähemalt ›
0
Venemaa on loonud postsovetlike konfliktide lahendamiseks töökindla ja tõhusa mudeli, mis teenib edukalt Kremli eesmärke. Kui Euroopa Liit ja lääneriigid soovivad olukorda parandada, tuleb neil lõpetada selle mudeli seadustamine ning võtta kasutusele poliitikad, mis muudavad selle Venemaale kulukaks. Vaata lähemalt ›
0
Pärast kaht kuud pingete demonstratiivset eskaleerimist ning sõjatehnika ja vägede koondamist Ukraina piiri lähistele teatas Venemaa, et nn õppused on läbi ja väed naasevad baasidesse. Kas see tähendab, et Venemaa annab järele? Ei. Vaata lähemalt ›
0
Pärast mõningast pingete temperatuuri jahutamist Ida-Ukrainas jätkab Moskva provokatiivset tegevust Mustal merel. 20. aprilli öösel pidasid Vene piirivalvurid kinni kaks Ukraina kalurit, kes parasjagu olid Ukraina majandusvööndis paadiga kalal. Venemaa kontrolli all olev Musta mere magistraadikohus Krimmis mõistis laeva kapteni haldusrikkumise eest süüdi. Vaata lähemalt ›
0
Majanduslik, ideoloogiline ja sõjaline vastasseis on kolinud Euroopast Aasiasse. 40 protsenti maailmamajandusest asub Aasias, demokraatia ja autoritaarne valitsemiskord ristavad piike ning Lõuna-Hiina merelt ja Taiwanist võib alguse saada järgmine sõda. Vaata lähemalt ›
0
USA ja liitlaste otsus väed Afganistanist ära tuua, jättes hapra riigi Talibani meelevalda, on toonud murepilved lääneriikide abiorganisatsioonide viimase 20 aasta edulugude kohale. „Afgaanid on üldiselt optimistlikud, kuid tunnetan ärevust ja teadmatust nüüd ka nende seas,“ tõdeb Riina Kuusik-Rajasaar, MTÜ Mondo arengukoostöö suuna juht. Vaata lähemalt ›
0
Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete instituudi professorilt Tomas Janeliūnaselt selle aasta algul ilmunud e-raamat vaatleb Leedu endise presidendi Dalia Grybauskaitė (2009–2019) välispoliitilist pärandit „väikeriigi“, „Balti riigi“, „Leedu välispoliitika“ ja „Grybauskaitė kui presidendi“ vaatenurkadest. Need ei pruukinud aga Grybauskaitė-aegses välispoliitikas alati ühilduda. Vaata lähemalt ›
0
Tõnis Idarand, Frank Jüris, Kristi Raik, Aimar Ventsel. RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2021 Vaata lähemalt ›
0
Heinrich Brauß, Ben Hodges, Julian Lindley-French. Euroopa poliitikaanalüüsi keskus, 2021 Vaata lähemalt ›
0
Kreeka Euroopa ja välispoliitika sihtasutus, 2021 Vaata lähemalt ›
0
Danielle Piatkiewicz. Euroopa poliitika instituut, 2021 Vaata lähemalt ›
0
Eva Hagström Frisell, Krister Pallin, Johan Engvall, Albin Aronsson, Jakob Gustafsson, Robert Dalsjö, Michael Jonsson, Björn Ottosson, Bengt-Göran Bergstrand, Viktor Lundquist, Diana Lepp, Anna Sundberg. Rootsi kaitseuuringute agentuur, 2021 Vaata lähemalt ›
0
Andrea Bonelli, Tomas Janeliūnas, Yuri Tsarik. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, 2021 Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
19% 4 |
Õhtuleht
|
15% 1 |
ERR
|
9% 3 |
Maaleht
|
5% 2 |
Delfi Sport
|
5% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.11.2024 04:25
Viimane uuendus: 04:02.
Uudiste reiting uuendatud: 04:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)