Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud majanduslikult keerulise olukorra, kuid pärast energiasektori kohandumist taastub varasem heaolu. Mõni aasta säästlikumat elu demokraatlike väärtuste püsimise nimel on pingutust väärt. Vaata lähemalt ›
0
Arvestades rolliga, mida USA kogu maailmas täidab, ning süveneva polariseerumisega, mis on puhtalt siseasjadest jõudnud välispoliitiliste küsimusteni, pole möödunud USA vahevalimised üksnes eelmäng 2024. aastal toimuvatele presidendivalimistele, vaid nende tagajärjed küündivad ka välispoliitikasse. Vaata lähemalt ›
0
Vaid pidev võitlus korruptsiooni vastu ja selge tee õigusriigi ülesehitamisele aitab Ukraina lähemale riikidele, kelle hulgas ukrainlased olla soovivad. Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta on lõppemas. Maailma ajalukku läheb see aasta kurva ja häirivana. Vene riik ründas Ukrainat ilmselge eesmärgiga hävitada Ukraina … Vaata lähemalt ›
0
Tänavu kehtestatud ja Kremlile sõja tõelist majanduslikku hinda tunda andma pidavate Lääne ulatuslike majandussanktsioonide esialgne mõju on osutunud varasematest kaalukamaks. Vaata lähemalt ›
0
Kas ja kuidas väljaspool oma päritolumaad elavad inimesed saaksid aidata kaasa päritolumaa julgeolekule, millised on Eesti ja teiste riikide kogemused siin ning kas see on poliitikasuund, millega riigid aktiivselt tegelevad? Vaata lähemalt ›
0
Tulevikku vaadates võib Venemaa jaoks ette näha kolme selgesti eristuvat alternatiivset tulemust, millest igaüks viib režiimini, mis edendab erinevat välispoliitikat ning avaldab sügavat mõju Euroopa ja üleilmsele julgeolekukorrale. Vaata lähemalt ›
0
Nii nagu on raske öelda, kas üks konkreetne sündmus viimase paarikümne aasta sees märgistab Venemaa otsustavat irdumist demokraatlikult arenguteelt, nii on seda raske öelda viimase kümne aasta Gruusia sündmuste kohta. Ometi on see irdumine toimunud ja seda Eesti, Euroopa Liidu, USA, kõigi Gruusia Lääne sõprade jõuetute katsete saatel Gruusiat rajal hoida. Vaata lähemalt ›
10
Eesti võiks toetada ühehäälsusest loobumist ja enamushääletusele üleminekut Euroopa Liidu välispoliitiliste otsuste tegemisel, kuid seda vaid valitud poliitikavaldkondades ning viisil, mis ei eelda kehtivate liidu aluslepingute muutmist, leiavad riigikogu väliskomisjoni tellitud uuringu autorid. Vaata lähemalt ›
15
Ukrainlased ei ole hakanud ukraina keeles rohkem kõnelema vihast Venemaa, vene kultuuri või rahva vastu, vaid enda ja oma kultuuri pärast. Vaata lähemalt ›
0
Sõnumirakenduse Telegram kanalite võrgustik, mille on loonud ja mida juhib Venemaa sõjaväeluure (GRU), on pärast täieulatusliku invasiooni algust uuesti aktiivsemaks muutunud, kasvatanud oma auditooriumi ja levitanud Kremli propagandasõnumeid, mis on eelkõige suunatud ukrainlastele. Vaata lähemalt ›
0
Kui Venemaa tungis jõhkralt Ukrainale kallale, võeti Soomes omaks arusaam, et julgeolekukeskkond on üleöö kardinaalselt muutunud. Avalik arvamus pakkus kindlat vundamenti poliitilisele arengule, mille käigus on Soome oma julgeolekupoliitika kiiresti ümber hinnanud. Vaata lähemalt ›
2
Kui Rootsi peaministri Magdalena Anderssoni valitsus esitas 18. mail Brüsselis NATO peakorteris Rootsi avalduse NATOga liituda, peeti seda mitmel pool õigusega ajalooliseks sündmuseks. Aga miks see juhtus? Ja miks pealtnäha nii kiiresti? Arusaamiseks on vaja arvesse võtta nii Rootsi julgeolekupoliitika minevikku kui ka hiljutisi arenguid. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina ülesehitamine pole pelgalt purustatud hoonete asemele uute ehitamine, vaid peegeldab liitlassuhete muutumise kaudu ümbritsevat maailmakorda laiemalt. Riikide panustamine Ukraina ülesehitusse saadab jõulise sõnumi ka agressorist Venemaale. Vaata lähemalt ›
0
Venemaa sõda Ukrainas, Saksamaa paradigmavahetus (Zeitenwende), Soome ja Rootsi NATO liikmesuse taotlemine ning Taani ühinemine Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga tähendavad Läänemere piirkonnas põhimõttelist murrangut. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tony Lawrence vestles sõjaajaloolase, Hamburgi ülikooli emeriitprofessori dr Michael Epkenhansiga piirkonna julgeolekust ning Läänemere tähendusest minevikus ja tänapäeval. Vaata lähemalt ›
14
Nüüd, kui Euroopa Liit on andnud Ukrainale kandidaatriigi staatuse, peab Ukraina nägema vaeva nõuete täitmisega ning EL näitama, et väljavaade liitumiseks on tõeline, mitte illusioon. Vaata lähemalt ›
44
Kuninglik Kaitseuuringute Instituut (RUSI), 2022 Vaata lähemalt ›
0
William MacAskill (Oneworld Publications, 2022) Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
33% 16 |
ERR
|
10% 6 |
Kroonika
|
8% 4 |
Õhtuleht
|
6% 17 |
Uued uudised
|
5% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.05.2024 20:58
Viimane uuendus: 20:52.
Uudiste reiting uuendatud: 20:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
