Eelmisel nädalal toimus viimase kolme aastakümne suurim vangide vahetus Venemaa ja lääneriikide vahel. Muidugi on tohutult meeldiv olla tunnistajaks süütute inimeste vabastamisele Valgevene ja Venemaa vanglatest. Siiski võib autoritaarsete režiimide käes olevate pantvangide elukutseliste spioonide vastu vahetamise poliitika tuua lääneriikidele kaasa suuri julgeolekuprobleeme. Vaata lähemalt ›
23
2024. aasta juuni lõpus väljastas Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) teist korda vahistamiskäsud seoses Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse. Sedapuhku Venemaa endise kaitseministri Sergei Šoigu ja relvajõudude kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi kohta sõjakuritegude toimepaneku eest. Aasta varem kohaldas ICC sama meedet president Vladimir Putini ja lasteõiguste voliniku Venemaa Föderatsiooni presidendi juures Maria Lvova-Belova suhtes seoses nende sõjakuriteoga, laste ebaseadusliku küüditamise. Vaata lähemalt ›
17
Uiguurid on etniline rahvas, kes elab Loode-Hiinas Xinjiangi autonoomses piirkonnas. 2010. aastatest on Hiina valitsus neid intensiivselt represseerinud. Konflikt han-hiinlaste (etniliste hiinlaste) ja uiguuride vahel ägenes 1950. aastatel majandusliku ebavõrdsuse, religioossete vaadete ja etniliste pingete tõttu. Vastasseis on muutunud ümberrahvastamisest uiguuride tõeliseks kultuuriliseks genotsiidiks. Miks jääb globaalne avalikkus olukorra suhtes niivõrd apaatseks ja millist koormat võivad uiguurid lähit Vaata lähemalt ›
14
Uiguurid on etniline rahvas, kes elab Loode-Hiinas Xinjiangi autonoomses piirkonnas. 2010. aastatest on Hiina valitsus neid intensiivselt represseerinud. Konflikt han-hiinlaste (etniliste hiinlaste) ja uiguuride vahel ägenes 1950. aastatel majandusliku ebavõrdsuse, religioossete vaadete ja etniliste pingete tõttu. Vastasseis on muutunud ümberrahvastamisest uiguuride tõeliseks kultuuriliseks genotsiidiks. Miks jääb globaalne avalikkus olukorra suhtes niivõrd apaatseks ja millist koormat võivad uiguurid lähit Vaata lähemalt ›
17
Juuli algul toimunud parlamendivalimised Prantsusmaal tõid kaasa patiseisu, kus ühelgi erakonnal pole selget teed valitsuse moodustamiseks. Vasakliit on lõhestunud Venemaa ja Ukraina küsimuses, nii on sotsialistid ja rohelised välispoliitikas enam president Emmanuel Macroniga ühel meelel, ent vasakradikaalse Jean-Lun Mélenchoni erakond ei võta Venemaa ohtu tõsiselt. Vastasääres kogus jõudu Marine Le Peni Rahvuslik Liikumine. Vaata lähemalt ›
12
Paremäärmuslike parteide edu hiljuti Euroopas toimunud valimistel on osa arengust, mida politoloog Cas Mudde nimetab paremäärmusluse neljandaks laineks: parempopulistlike erakondade ja ideede peavoolustamine ja normaliseerimine. Paremääre mõõdukamaks muutumise asemel on rohkem tegu siiski peavooluerakondade ja sellega koos kogu poliitilise kultuuri radikaliseerumisega, mis avas ukse populistlikele erakondadele. Vaata lähemalt ›
3
Ladina-Ameerika sotsiaal-majanduslik ja geopoliitiline areng on küll olnud ajaloo vältel seotud lääneriikidega, ent ometi on seal ikka ja jälle mindud ülejäänud maailma arengusuundadest erinevat teed. See rahutu, revolutsiooniline ning teravate kontrastidega piirkond pakub kirevat ajaloolist vaatemängu, kuid on olnud ka mitmete globaalsete suundumuste teerajaja. Ladina-Ameerika arengutee mõistmine võimaldab teistsuguste nurkade alt hinnata sealsete riikide edusamme või läbikukkumisi. Lisaks pakub Ladina-Ame Vaata lähemalt ›
34
Euroopa Liidu (EL) järgmine idasuunaline laienemine paistab silma selle poolest, et võrreldes varasematega lähtub see enam julgeolekust. Seekord peab Euroopa ühinemisläbirääkimisi sõjas oleva riigiga, mis erineb märgatavalt eelnevate integratsioonivoorude teoreetilisest heidutusest või nõuannetest konfliktijärgseks rahu tagamiseks Lääne-Balkanil. Vaata lähemalt ›
3
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 29. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas. Vaata lähemalt ›
20
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 28. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas. Vaata lähemalt ›
0
Nüüdseks on veerandsada aastat möödunud sellest, kui Eestist sai arenguabi saajast arenguabi andja. Toona alustati Lääne-Ukrainale toiduabi andmise projektiga, mis on tänaseks arenenud süsteemseks arengukoostööks. Sellega käib kaasas vajadus järjepidavateks ja tõhusateks kommunikatsioonitegevusteks. Vaata lähemalt ›
0
Gruusia ja Moldova ei ole veel täielikult Nõukogude aja sidemest lahti saanud. Siiski mõisteti paar aastat tagasi, et aeg on kätte jõudnud: mõlemad riigid esitasid liitumistaotluse Euroopa Liiduga pärast Venemaa täismahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Moldovale anti liikmekandidaadi staatus juba juunis 2022, kuid Gruusia jõudis selle verstapostini alles eelmise aasta lõpus. Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 27. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas. USA … Vaata lähemalt ›
0
Pariisis õpetava itaalia-šveitsi politoloogi romaan ei taha rääkida lugejale tõtt, vaid panna teda kahtlema selle olemasolus. Segades fantaasiat ja reaalsust, kujutab Giuliano da Empoli teos Vene režiimi tumedat ja küünilist sisemaailma. See raamat annab mõista, kuidas Kreml kasutab ära Lääne poliitikuid ja kodumaist opositsiooni; kuidas ka täielikku kaost saab kuritahtlikult juhtida, kontrollida, lavastada. Vaata lähemalt ›
1
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 26. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas. Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 25. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas. Vaata lähemalt ›
0
On üsna tõenäoline (kuid sugugi mitte kindel), et Kaja Kallasest saab ELi välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja järgmises Euroopa Komisjonis. See tähendaks Eestile ühte neljast ELi tippametist, mis oleks esmakordne ja suur saavutus. Ent välispoliitika on ELis ikka esmajoones liikmesriikide pärusmaa, mistõttu ei maksa sellele ametipostile ülearu suuri ootusi seada. Vaata lähemalt ›
102
Viimastel aastatel on demokraatlikud riigid teinud suuri edusamme Moskva kahepalgelisuse äratundmisel ja sellele vastu astumisel. Kui seda ohtu aga liiga palju rõhutada ja selle tegelikku mõju praegu üle hinnata, võib see soodustada riigijuhtide poolt pessimismi levitamist sellesama rahva hulgas, keda nad peaksid hoopiski teenima. See avaldab tõenäoliselt demokraatiale sama söövitavat mõju, kui infooperatsioonid ise seda teeksid. Vaata lähemalt ›
20
Ehkki Euroopal on olemas tugevad asutuslikud sidemed ning sõnades rõhutatakse ühtsust ikka ja jälle, on ta iseenda ja oma liitlaste õnnetuseks geopoliitiliselt oma osade summast endiselt märksa väiksem. Nii ei saa jääda. Selleks, et Ukrainas võita, Euroopa demokraatiale turvaliseks muuta ning et vaba maailm jääks peale konkurentsis autoritaarsete režiimidega, peavad eurooplased hakkama tegutsema tippvõistkonnana. Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 24. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas. Vaata lähemalt ›
3
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 5 |
Õhtuleht
|
15% 1 |
ERR
|
13% 3 |
Uued uudised
|
8% 2 |
Delfi
|
7% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.12.2025 16:13
Viimane uuendus: 16:07.
Uudiste reiting uuendatud: 16:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne