Mäletan seda pilku, kui elukaaslane sai teada, et ostsin uue nutikella. Eelmisest ostust oli üsna vähe möödas, aga see ei ühildunud korralikult mu telefoniga ja lõpuks jäi ebamugav vidin sahtlipõhja. “Milleks ometi?” küsisid naise silmad uut kella nähes etteheitvalt. Eks tal oli natuke õigus. Natuke. Loe "Osta või mitte? Miks on eestlaste toitumis- ja liikumisäpp maailmas ainulaadne ja kas sellest on kaalujälgimisel tõesti kasu?" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
29
30. oktoobril algaval Ülemiste Rohehäkatonil annavad meeskondadele nõu eri valdkondade tunnustatud mentorid. Loe "Ülemiste Rohehäkatonil osalevad mentoritena iduettevõtja Jüri Kaljundi ja tippkokk Jörgen Kohal" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Tänavu 1. maist jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt peavad pakendiettevõtjad näitama ära, kuidas nad vähendavad ühekordsetelt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist. Ja 1. septembriks pidid pakendiettevõtjad oma veebilehel avaldama tegevuskava, mis selgitab, mida nad selleks teevad või on teinud. Loe "Kuula: Rohetund #37: Miks ei võta enamik kauplusi ja söögikohti ühekordsete pakendite vähendamist tõsiselt?" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
13
Cleantech Estonia, TalTech ja Tallinn Euroopa roheline pealinn kutsuvad osalema 24-tunnisel kliimahäkatonil Climathon, mis leiab aset 27.-28. oktoobril TalTech innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Kuni 23. oktoobrini saab häkatonile esitada lahendamist vajavaid väljakutseid. Loe "Kliimahäkaton ootab osalejaid ja lahendamist vajavaid väljakutseid" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Seekordses Rohetunnis räägime turismist, aga mitte niisama reisimisest, vaid jätkusuutlikust turismist. See “jätkusuutlik” on üks väga laia tähendusega sõna ja ei ütle suurt midagi. Aga kui sellele üksikasjalik tõlge teha, siis saab pilt selgemaks. Loe "Kuula: Rohetund #36: Miks see oluline on, et Eesti kerkis jätkusuutliku turismi edetabelis 99 riigi seas neljandaks?" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
11
Väärismetallide kaevandamisel on märkimisväärne mõju keskkonnale. Lahendus võib seisneda ringmajanduses. Tartu Ülikooli geoloogiateaduri Riho Mõtlepa sõnul kuld ei korredeeru ega kao niisama, seepärast on kogu seni kaevandatu meil põhimõtteliselt siiani alles ja uuesti kasutatav. Loe "Kulla kaevandamise ja töötlemisega kaasneb ulatuslik keskkonnajälg. Mis on alternatiiv?" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Üle-eestilisest kestliku turismi uuringust selgus, et Eesti turismisektoris pole ühtset arusaama kestliku turismi kohta ning seetõttu reklaamitakse seda ka klientidele veel vähe ja ebaühtlaselt. Samas leiavad ettevõtted, et kestlike põhimõtete rakendamine suurendab konkurentsieelist ja edendab turismisihtkoha mainet. Loe "Uuring: Eesti turismiettevõtted on oma tegevustes kestlikumad kui ise arvata oskavad" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Ministrid leppisid Euroopa Liidu keskkonnanõukogus kokku raskeveokite CO2-heite normide muutmises, millega kehtestataks pärast 2030. aastat uutele raskeveokitele, sh linnaliinibussidele senisest rangemad heitenormid. Nõukogus leidis pikkade läbirääkimiste tulemusena toetust Eesti ettepanek võimaldada biometaaniga sõitvatele linnaliinibussidele pikemat üleminekuaega võrreldes Euroopa Komisjoni pakutuga. Loe "Eesti ettepanek võimaldada biometaanil töötavaid linnaliinibusse kauem turule tuua leidis toetust" t Vaata lähemalt ›
0
Baltimaade võrdluses on Eesti elanike kodud kõige suuremad ning talvine toatemperatuur on veidi kõrgem kui Lätis ja Leedus. Kütteviiside võrdluses torkab silma, et Eestis on soojuspumpasid tunduvalt rohkem kui naabritel. Loe "Soojuspumpadesse uskuvad eestlased hoiavad kodud kaks kraadi soojemad kui lätlased" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
24
Kõigis Apollo Kino kinodes kulub aasta jooksul miljoneid ühekordseid popkornikarpe ja joogitopse. Kinokett kavandab üleminekut nüüdisaegsetele, korduskasutatavatele topsidele. Loe "Apollo Kino valmistub loobuma ühekordsetest popkornikarpidest ja joogitopsidest" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
18
Sügisene mahlategu on Eestis justkui omaette rahvussport, eriti neil aastatel, kui meie aedades on õunauputus. Kuidas on mahla kõige õigem pakendada, et see säiliks kaua? Vastuse annab Pakendikeskus. Loe "Kuidas valida mahlale õige pakend, et see püsiks kaua värskena?" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
8
Tervise Arengu Instituudi 2022. aasta statistika kohaselt liikus Eestis regulaarselt vähem kui pool elanikkonnast (45,2%). Igal teisel inimesel on ülekaal. Tõusvas trendis on vaimsete probleemide esinemine, eriti just noorte seas. Üheks lihtsaks ja tõhusaks meetmeks nii füüsilise kui ka vaimse tervise probleemide ennetamiseks ja leevendamiseks on kõndimine. Loe "Mitu head põhjust, miks võiksid ühineda Eestis tegutsevate jalutusgruppidega" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Angerja järjepidev asustamine Eesti siseveekogudesse ja farmides kasvatamine hoiab seda hinnatud kala meie toidulaual ja annab asjaosalistele olulist sissetulekut, ent aitab kaasa maailma ühe enim ohustatud liigi väljasuremisele. Kas see väide on väär või tõene? Eesti kalateadlased on jagunenud kaheks, olles kardinaalselt erineval arvamusel. Rohegeenius võttis ette arvukad uuringud, et tundlikus teemas selgust saada. Loe "Suur lugu: Vaidlus lööb teadlased kahte lehte – kas eestlased aitavad kaasa maailma üh Vaata lähemalt ›
19
Täna võtsid liikmesriigid Euroopa Liidu Nõukogus vastu EL-i 2030. aasta kliimaeesmärkide paketi „Eesmärk 55“ viimased õigusaktid. Läbivaadatud taastuvenergia direktiivi ja säästvate lennukikütuste edendamise määruse vastuvõtmisega on EL-il nüüd õiguslikult siduvad kliimaeesmärgid kõikides peamistes majandussektorites. Lõplik pakett peaks vähendama EL-i kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 57%. Loe "Saastaja maksab, tulu läheb rohepöördesse: Euroopa Liit võttis vastu viimased kliimapaketi õigusaktid" t Vaata lähemalt ›
0
Urmas Tartes on tuntud bioloogina ja putukate uurijana, aga sama huvitavad ja harivad on tema filosoofilised arutlused tulevikutehnoloogiatest. Loe "Kuula: Rohetund #35: Urmas Tartes: Pöördepunkt on saabunud, rohetehnoloogia arengut enam peatada ei saa" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
8
Kesk- ja Ida-Euroopa juhtiv taastuvenergia tootja Enery avas enda esimese päikeseelektrijaamas Eestis. Päikesepark asub Rummus ning on rajatud 35 hektari suurusele alale. Loe "Rummus alustas energiatootmist 35 hektaril laiuv liikuvate paneelidega päikesepark" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
1
Kuidas kõige tõhusamalt tappa sääski ja äädikakärbseid? Suvel ja sügisel küsitakse seda alatihti. See on ühtpidi mõistetav, aga olulisemad on hoopis teised küsimused. Need, mille vastused aitavad mõista, miks mõned putukaliigid satuvad inimese majapidamisse ja tunnevad end seal koduselt. Siin tuleb appi bioloog Urmas Tartes. Loe "Kuula: Rohetund #34: Äädikakärbsed, sääsed, ämblikud, kõrvahargid – kuidas nende kodukäijatest putukatega sõbralikult koos elada?" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
30
Tartus peeti eelmisel kuul häkatoni, mille eesmärk oli luua keskkonnasõbralikult ja taaskasutust propageerivalt valminud disainkingitusi. Osalejatel oli võimalus kohapeal kasutada eri materjale ja töövahendeid ning teha valmis toote prototüüp. Loe "Fotod: Tartus korraldatud häkatonil mõeldi välja taaskasutatud materjalist disainkingitusi" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
17
Sel laupäeval ja pühapäeval, 7. ja 8. oktoobril kl 11-18 leiab Tallinna Kultuurikatlas aset 13. veganmess, kus tutvustatakse taimseid tooteid ja vegan elustiili. Loe "Nädalavahetusel peetakse Kultuurikatlas veganmessi" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
54
Sarnaselt lindudele rändavad ka mitmed putukad, kuid putuka rände tuvastamine on keerulisem, sest nad on väikesed ja neid on raske märgistada – taaspüügid on üliharvad või lausa välistatud. Seetõttu teame putukate rändest vähe, veidi on teada liblikate ja kiilide rändest, kirjutab Tartu Ülikooli linnuökoloog ja keskkonnameti peaspetsialist Marko Mägi Zooloogid 2.0 blogis. Loe "Kiilid võivad rännates läbida sadu kilomeetreid ja lennata isegi vastutuult" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
3
Populaarsemad allikad
Postimees
|
38% 4 |
Õhtuleht
|
21% 13 |
ERR
|
8% 2 |
Delfi Sport
|
5% 0 |
Uued uudised
|
3% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.05.2024 18:56
Viimane uuendus: 18:48.
Uudiste reiting uuendatud: 18:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)