Intensiivse lumesaju tõttu on liiklus Pärnumaa riigiteedel häiritud ning Transpordiamet kehtestas laupäeval kell 9 Pärnu maakonna riigiteedel rasketest ilmaoludest tingitud erilise hoolderežiimi kuni pühapäeval kell 9. Loe "Transpordiamet kehtestab rohke lumesaju tõttu Pärnumaa riigiteedel rasked ilmaolud" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
71
Pauastvere külas tuvastati surnuna leitud rebasel koerte katk. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõpeb haigus üldjuhul surmaga. Loe "Põltsamaa vallas tuvastati rebastel juba teine koerte katku juhtum" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Siin esitatud teave kirjeldab statistiliselt seda, millised tööstusvaldkonnad, tarbimine, tootmine või ükskõik milline inimtegevus põhjustab kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõige rohkem. Loe "Kust see palju räägitud kasvuhoonegaas tekib? Siin on kõik peenelt ja jämedalt kirjas" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Siin esitatud teave kirjeldab statistiliselt seda, millised tööstusvaldkonnad, tarbimine, tootmine või ükskõik milline inimtegevus põhjustab kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõige rohkem. Loe "Kust see palju räägitud kasvuhoonegaas tekib? Siin on kõik peenelt ja jämedalt kirjas" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
10
Muld on nii tavaline asi, et seda ei oska isegi loodusvaraks pidada, aga tegelikkuses on viljakas muld maakeral elu säilimiseks kõige tähtsam vara. Huumuskiht tekib hämmastavalt pika aja jooksul ja mulla viljakus kaob jõudsalt kõikjal maailmas. See tähendab, et rahvastiku juurdekasvu surve all ei jätku varsti enam viljakat mulda, milles kõigile inimestele toitu kasvatada. Loe "Viljakat mulda jääb aina vähemaks, paarikümne sentimeetri huumuse tekkimiseks kulub tuhandeid aastaid" täispikka artiklit portaalist Vaata lähemalt ›
170
Suvel kiirgab linnas kuumus mitte ainult päikesest, vaid ka majadest ja maast. Selle suurim süüdlane on asfalt, mis neelab endasse päikesekiirgust. Tekib nn soojussaare efekt, mis on ohtlik nii inimese tervisele kui ka ümbritsevale loodusele. Targalt planeerides saab soojussaari vähendada, aga selle juures on mitu “konksu”, mis ei pruugi keskkonnale head teha. Loe "Soojussaared kütavad linnad põrgulikult kuumaks, aga seda efekti saab vähendada" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
17
Kas seda on palju, kui maksad poest kaasa ostetava lahtise toidu eest lisaks 50 senti selle eest, et toit on pandud plastkarpi? Kõigile ei ole, aga enamikule on, kui seda tarbijale lihtsustatult esitada. Aga kui see toit on pandud pandipakendisse, mis maksab samuti 50 senti ja mille saad pärast tagasi? Nagu pudelite eest. Loe "IVAR SOOPAN: Plastpakendid tuleb maksustada täie rauga, et seni veel põrandaalustel idufirmadel tekiks võimalus" täispikka artiklit... Vaata lähemalt ›
171
Olukord maherindel on täna katastroofi äärel. Puuduvad vajalikud riigiülesed otsused ja rahastus, mis valdkonnal tervikuna aitaks areneda. Võti rohepöördeks ja mahedaks Eestiks on maaomanikel, kes võiksid oma maad rentida mahepõllupidajatele, kirjutab Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup. Loe "Organic Estonia: 100 000 Eesti maaomaniku käes on võti mahepöördeks" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
1
Medifum on üks paljudest e-poodidest, mis teeb koostööd Eesti cleantech idufirma Makeitneutraliga, et vähendada oma CO2 jalajälge ja anda klientidele võimalus loodusele midagi tagasi anda. Loe "Loodusega sina peal: Medifum.ee e-pood istutas koostöös Makeitneutraliga oktoobris 12 032 puud" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
25
Halloweenist on saanud Eestis populaarne püha, mille juurde kuulub ka hirmu tekitavate dekoratsioonide loomine. Balti Jaama Turg katsetas sel aastal teemakohaste installatsioonidega, et tõmmata tähelepanu hirmuäratavatele keskkonnaprobleemidele. Loe "GALERII: Balti Jaama Turule kerkinud “hirmsad” installatsioonid tõmbavad tähelepanu keskkonnaprobleemidele" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
15
Oleme liiga kaua ignoreerinud katastroofilisi kliimamuutusi, mis meie ümber aset leiavad. Kliimavaldkonna viimsepäeva kella jõudmine keskööni on hirmuäratavalt lähedal. Kui me kiiresti ei reageeri, lõhkeb viitsütikuga pomm, mille tagajärjed on hirmutavad, kirjutab Noore Ettevõtja konkursi 2021 nominent Sergei Bogatenkov. Loe "Sergei Bogatenkov: Kliimamuutuste viimsepäeva kell läheneb keskööle" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
24
Äsjane leid näitab, et Eestis seni vaid viiest paigast avastatud võõrliik – mitmevärviline aasia lepatriinu – on levinud uutele aladele. Tallinnasse jõudnud tavalist lepatriinut meenutav mardikas on nüüd tõenäoliselt oma põhjapoolseimal levikupiiril. Loe "VÄRSKE AVASTUS: Tallinlane leidis kodust võõrliigi, keda seni pole nii kaugelt põhjast avastatud" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
128
Kohalikud omavalitsused saavad täna kella 17-ni taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) toetust biojäätmete konteinerite ja kompostrite ostuks – taotlusvooru eelarve on 1,455 miljonit eurot. Loe "KIK toetab omavalitsusi 1,5 miljoniga biojäätmete konteinerite ostuks" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Pärast reedel keskkonnaministeeriumis allkirjastatud määrust avaneb lähikuudel võimalus küsida toetust kliimalahenduste eksportimiseks arengumaadesse. Loe "Riik toetab taas kliimalahenduste eksporti arengumaadesse" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Eestis on 9000 hektarit korrastamata turbakaevandusalasid ehk jääksoid. Need on ilma taimestikuta, äärmiselt tuleohtlikud kuivad alad, justkui pruunid kõrbed. Loe "VIDEO: Eestis on oma “kõrbed”, kus RMK katsetab taimestiku taastamist" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
TalTech tudengid on mõned kuud töötanud uues Ehituse Mäemajas, mis on mitmes mõttes erakordne. Liginullenergiahooneks osaliselt ümber ja osaliselt uuesti ehitatud majana on see ülikooli kõige energiatõhusam ja parima sisekliimaga õppe- ja teadushoone. Kuidas see valmis, seda tutvustab TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski. Loe "Vaata, kuidas sai TalTechi vanast ehituse katsehallist ülimoodne ja säästlik õppehoone" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
“Võib-olla see ongi hetkel jätkusuutlikkuse valdkonnas üks põhiprobleem – me oleme küll juba teadlikud, et tegu on olulise teemaga, aga mida see päriselt tähendab ja kuidas seda päriselt oma ellu rakendada, jääb veel arusaamatuks. Vajame selgemaid eesmärke ja lahendusi, nii riigi, ettevõtete kui ka üksikisiku tasandil,” kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim. Loe "Uuring näitas, et jätkusuutlikkust peetakse oluliseks, aga selle tähendus jääb segaseks" täispikka artiklit portaalist Rohe Vaata lähemalt ›
0
Äsja avaldatud ÜRO Keskkonnaprogrammi raport lööb lauale seni ennustatust palju hullema tulevikustsenaariumi – vaatamata kõikvõimalikele plastireostust vähendavatele sammudele suureneb reostus maailmameres järsult ja võib 2030. aastaks praegusega võrreldes kahekordistuda. Lisaks sellele avaldati andmed biolaguneva ja biopõhise plasti kohta, mis on arvatust hoopis ohtlikumad ja reostavad maailmamerd samamoodi nagu tavaline plast. Loe "Tulevik on ennustatust palju hullem – plastireostus meres suureneb olulis Vaata lähemalt ›
9
Eestlane kulutab keskmiselt 88 liitrit olmevett ööpäevas, mida on ligi kaks korda vähem kui kulub Euroopa Liidu tarbijal. Nii suur vahe on üllatav, ent isegi 88 liitrit tundub palju – kuhu kaob kõik see 9 tavamõõdus ämbritäit vett? Loe "Vaata, kui palju vett kulutavad su kodukandi elanikud. Kas sinu veetarbimine on keskmisest suurem või väiksem?" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
82
Valminud on Eesti Teadusagentuuri rahastatud ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi tellitud uuring, mille tulemused panustavad keskkonnasõbralikumate põlevkivi töötlemise tehnoloogiate ning põlevkivi alternatiivsete kasutusviiside välja arendamisse. Loe "Teadlased uurisid loodussõbralikumaid põlevkivi töötlemise võimalusi" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
20
Eesti noor insener Artur Sagarov töötas oma magistritöös välja tehnoloogia, mis võimaldab vanadest arvuti trükkplaatidest enne ümbertöötlemist eemaldada kriitilised väärismetallid ja seda võimalikult väikeste kadudeta. Loe "SÄÄSTLIK TEHNOLOOGIA: Eesti inseneri leitus aitab eraldada vanadest arvutiosadest väärtuslikud metallid" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
3
Populaarsemad allikad
Õhtuleht
|
28% 12 |
Postimees
|
17% 13 |
Kroonika
|
13% 8 |
ERR
|
8% 13 |
Delfi
|
5% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.11.2024 14:34
Viimane uuendus: 14:30.
Uudiste reiting uuendatud: 14:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)