Rahvusvahelistest ekspertidest koosnev žürii valis Baltimaade esimese jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni konkursi Rimi Baltic Sustainability Awards finalistid välja 323 kandidaadi hulgast. Igas alamkategoorias tõsteti esile kolm finalisti, kelle saavutusi säästva ja keskkonnasõbraliku tegevuse edendamisel tutvustatakse 9. detsembril toimuval auhinnatseremoonial, mil kuulutatakse välja ka võitjad. Loe "Selgusid Baltimaade jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni konkursi finalistid – Eesti ettevõtted ja idufirmad sa Vaata lähemalt ›
29
Teabeettevõtte Clarivate Analyticsi äsja avaldatud maailma enim viidatud teadlaste ülevaates on ka viis Tartu ülikooli (TÜ) loodusteadlast. Loe "Tartu ülikooli loodusteadlased valiti taas maailma mõjukaimate sekka" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
2
Endise keskkonnaministri Tõnis Mölderi viimase hetke otsus vähendada riigimetsa uuendusraie pindala ligi 13% võrra vähendab metsa- ja puidusektori loodavat lisandväärtust 342 miljoni euro võrra, teatas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Loe "Metsa- ja puidutööstuse liit: Tõnis Mölderi viimane otsus viib riigi rahakotist sadu miljoneid eurosid" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Pro & Bio on üks nendest e-poodidest, mis teeb koostööd Eesti cleantech idufirmaga Makeitneutral, et vähendada oma CO2 jalajälge ja anda klientidele võimalus loodusele midagi tagasi anda. Tegemist on hügieeni- ja puhastusvahendite brändiga, mille tooted ei ohusta tervist ega looduskeskkonda. Loe "Loodusega sina peal: kust tekivad koju superbakterid ja misasi on probiootiline puhastusvahend?" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
17
Eesti elanikel on tuuleparkide osas ülekaalukalt positiivne suhtumine, enim pooldatakse nende rajamist merre, selgus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellimusel valminud Kantar Emori uuringust. Loe "Uuring: Üle 70% Eesti elanikest toetab meretuuleparkide rajamist" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
146
Väikereaktoriteks nimetatakse reaktoreid, mille elektriline võimsus on maksimaalselt umbes 300 megavatti (võrdluseks, tüüpiline suurte reaktorite võimsus on 1000-1500 megavatti). Selliseid reaktoreid on maailmas olnud aegade jooksul üsna palju. Tuumaenergeetika algusaegadel 1950ndatel aastatel algaski reaktorite arendamine väiksematest võimsustest, alles hiljem muutusid reaktorid suurteks ning võimsateks, üle 1000 MW elektrivõimsust tootvateks hiigelmasinateks. Suur reaktor võis anda küll […] Loe "Piisavalt Vaata lähemalt ›
160
Esmaspäeva hommikul ulatub Eesti kohale kõrgrõhuhari. Taevas on laialdaselt selge ja nii õhus kui ka teepindadel valitsevad miinuskraadid. Paljudes kohtades on teelõigud jäiseid, lisaks esineb härmatist, annab ülevaate sünoptik Kairo Kiitsak. Loe "Esmaspäeval on oodata lume- ja lörtsisadu, teeolud on talviselt libedad" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
1
Eestis visatakse igal aastal ära ligikaudu 84 000 tonni söödavat toitu, mis tähendab, et raisku läheb umbes 164 miljoni euro väärtuses toiduaineid. Kõige rohkem jäätmeid tekib just kodumajapidamistes, kus prügikasti läheb sageli ka toit, mida õnnestuks tarbida, kuid selleks napib inimestel vajalikke teadmisi ja oskusi. Loe "Toidujäätmete vähendamist takistab inimene ise. Kuidas seda parandada?" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
12
Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast, seda selgitab Statistikaameti analüütik Helen Saarmets Statistikablogis. Loe "Kas säilitame rohepöörde käigus energiasõltumatuse?" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Kliimaneutraalsuse saavutamisest rääkides pakub aina suuremat kõneainet tuumaenergia ning selle võimalused. Äsja teatas Prantsusmaa president Macron otsusest rajada kuus uut tuumareaktorit, et vähendada riigi sõltuvust välisvarustajatest, toetada kliimaeesmärke ja hoida elektrihinnad kontrolli all. Loe "Soomest Türgini: kuhu tulevad Euroopa järgmised tuumareaktorid?" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
63
Inimkond toodab ühe aastaga kuni 400 miljonit tonni plast-prügi ning teadlased ennustavad, et praeguse tempo jätkudes tekitavad inimesed 2030. aastaks 600 miljonit tonni aastas. Loe "Biolagunev või ümbertöödeldav: kumma pakendi CO2 jalajälg on väiksem?" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
9
Kui veel aasta tagasi eelistasid Eesti juhid kasutada naastrehve, siis sel aastal kaldub eelistus lamellrehvide poole, mida kasutavad juba üle poole juhtidest. Loe "Hoiab maanteid ja vähendab õhusaastet: rohkem kui pooled juhid sõidavad sel talvel lamellrehvidega" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
10
Augustis kirjutasime, kuidas koroonaga nakatunud inimene võib viirust edasi kanda ka koduloomadele, kuid koroonasse haigestuvad ka teised loomad, sealhulgas hirved. Seda kinnitab USAs Iowa osariigis läbi viidud uuring, kus 80% testitud hirvedest olid koroonapositiivsed. Loe "UUS AVASTUS: Hirved nakatuvad massiliselt koroonaviirusse" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
159
Pauastvere külas tuvastati surnuna leitud rebasel koerte katk. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõpeb haigus üldjuhul surmaga. Loe "Põltsamaa vallas tuvastati rebastel juba teine koerte katku juhtum" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Siin esitatud teave kirjeldab statistiliselt seda, millised tööstusvaldkonnad, tarbimine, tootmine või ükskõik milline inimtegevus põhjustab kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõige rohkem. Loe "Kust see palju räägitud kasvuhoonegaas tekib? Siin on kõik peenelt ja jämedalt kirjas" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Siin esitatud teave kirjeldab statistiliselt seda, millised tööstusvaldkonnad, tarbimine, tootmine või ükskõik milline inimtegevus põhjustab kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõige rohkem. Loe "Kust see palju räägitud kasvuhoonegaas tekib? Siin on kõik peenelt ja jämedalt kirjas" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
10
Muld on nii tavaline asi, et seda ei oska isegi loodusvaraks pidada, aga tegelikkuses on viljakas muld maakeral elu säilimiseks kõige tähtsam vara. Huumuskiht tekib hämmastavalt pika aja jooksul ja mulla viljakus kaob jõudsalt kõikjal maailmas. See tähendab, et rahvastiku juurdekasvu surve all ei jätku varsti enam viljakat mulda, milles kõigile inimestele toitu kasvatada. Loe "Viljakat mulda jääb aina vähemaks, paarikümne sentimeetri huumuse tekkimiseks kulub tuhandeid aastaid" täispikka artiklit portaalist Vaata lähemalt ›
170
Suvel kiirgab linnas kuumus mitte ainult päikesest, vaid ka majadest ja maast. Selle suurim süüdlane on asfalt, mis neelab endasse päikesekiirgust. Tekib nn soojussaare efekt, mis on ohtlik nii inimese tervisele kui ka ümbritsevale loodusele. Targalt planeerides saab soojussaari vähendada, aga selle juures on mitu “konksu”, mis ei pruugi keskkonnale head teha. Loe "Soojussaared kütavad linnad põrgulikult kuumaks, aga seda efekti saab vähendada" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
17
Kas seda on palju, kui maksad poest kaasa ostetava lahtise toidu eest lisaks 50 senti selle eest, et toit on pandud plastkarpi? Kõigile ei ole, aga enamikule on, kui seda tarbijale lihtsustatult esitada. Aga kui see toit on pandud pandipakendisse, mis maksab samuti 50 senti ja mille saad pärast tagasi? Nagu pudelite eest. Loe "IVAR SOOPAN: Plastpakendid tuleb maksustada täie rauga, et seni veel põrandaalustel idufirmadel tekiks võimalus" täispikka artiklit... Vaata lähemalt ›
171
Olukord maherindel on täna katastroofi äärel. Puuduvad vajalikud riigiülesed otsused ja rahastus, mis valdkonnal tervikuna aitaks areneda. Võti rohepöördeks ja mahedaks Eestiks on maaomanikel, kes võiksid oma maad rentida mahepõllupidajatele, kirjutab Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup. Loe "Organic Estonia: 100 000 Eesti maaomaniku käes on võti mahepöördeks" täispikka artiklit portaalist Rohegeenius. Vaata lähemalt ›
1
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Virumaa Teataja
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Põhjarannik
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
08.03.2026 13:10
Viimane uuendus: 13:08.
Uudiste reiting uuendatud: 13:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)