Rasvumine on tänapäeval enam kui lihtsalt isikliku valiku tulemus – Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) loetleb selle krooniliste haiguste hulka (vaata WHO uuringut Obesity and overweight) ning mitmed uuringud käsitlevad ülekaalu ja rasvumist kui globaalset epideemiat, mis ohustab rahvatervist rohkem kui alatoitumus. (Ajakirjas “New England Journal of Medicine” avaldatud ülevaateartiklit saad lugeda SIIT.) Eestiski pole olukord paraku […] Loe "Odav kiirtoit, kallis liikumine – kas riik saaks olukorda muuta? Vaata lähemalt ›
31
Uuest aastast tõstetakse kõikide liikumist võimaldavate või soodustavate abivahendite ja nägemisabivahendite piirmäära 90 protsendini ning inimeste omaosaluseks jääb 10 protsenti piirhinnast. Loe "Riik panustab uuel aastal 3,8 miljonit eurot abivahendite kättesaadavuse parandamisse" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
27
Harvikhaigused mõjutavad tuhandeid Eesti inimesi, kuid nende diagnoosimine ja ravi on sageli keeruline ja kallis. Harvikhaiguste rahastamisele suunatud investeeringud on nelja aastaga kasvanud kolmekordselt, et tagada inimestele parem ligipääs erinevatele ravivõimalustele. Loe "Tervisekassa toetab harvikhaiguste patsiente järjest suurema panusega: millised uued võimalused uuel aastal lisanduvad?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
26
Tartu Ülikooli arstiteaduse erialal kaitstud doktoritöös uuriti 2. tüüpi diabeediga patsiente, et tuvastada tegurid, mis viitavad arterite lupjumisele. Tulemused näitasid, et hüppeliigese-õlavarre indeksi ja visfatiini taseme mõõtmine võivad olla väärtuslikud vahendid ateroskleroosi riski hindamisel ning seeläbi ennetus- ja ravistrateegiate parandamisel. Loe "Doktoritöö: visfatiini mõõtmine verest võib aidata 2. tüüpi diabeedi patsientidel ennetada arterite lupjumist" täispikka artiklit portaalist Tervisege Vaata lähemalt ›
2
Endiselt on üpris levinud arvamus, et kes on ülekaaluline, see järelikult sööb liiga palju ja liigub liiga vähe. Toitumisarst Kristel Ehala-Aleksejev kinnitab aga, et see pikaaegne uskumus on praeguseks kindlalt troonilt tõugatud. Loe "Ülekaal vaevab – sööd palju ja liigud vähe! See uskumus on nüüdseks kindlalt troonilt tõugatud" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
9
Jõuluaeg on paljudele kinkimise, pidude ja tähistamiste aeg – üks aasta oodatuimaid perioode. Ent pühad võivad kanda mitmeid erinevaid nägusid, mitte kõik neist pole rõõmsad. Kui paljude jaoks on jõulud võimalus tähistada ja rõõmu tunda, siis neile, kel on alkoholiga keerukas suhe, võib see aeg olla hoopis vaevaline. Loe "Jõulude mitu nägu: mida võiksime teha teisiti, et pühad ei mööduks käsikäes alkoholiga?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
9
Tartu Ülikool osaleb rahvusvahelises projektis „ERDERA“, mille eesmärgiks on tõhustada haruldaste haiguste diagnoosimist, ravi ja nende uurimist. Teadlaste töö tulemusena saavad patsiendid teada oma haruldase haiguse täpse tekkepõhjuse. Loe "Rahvusvaheline teadusprojekt aitab Eesti patsientidel teada saada oma haruldase haiguse täpse tekkepõhjuse" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
27
Laste silmapõletik tekib erinevatel põhjustel, alates viiruslikest ja bakteriaalsetest nakkustest kuni allergiliste reaktsioonideni. Silmade punetus, sügelus või rähmasus ei pruugi alati tunduda tõsine, kuid tähelepanuta jäetuna võib põletik kiiresti süveneda. Apteeker selgitab, kuidas põletikku ära tunda, leevendada ja ennetada. Loe "Laste silmapõletik: kuidas märgata, ravida ja tüsistusi vältida?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
16
Terve ja kaunis naeratus on üks enesekindluse alustaladest. Kui otsid kliinikut, mis pakub usaldusväärset ja professionaalset hambaravi, siis Läänemere Hambakliinik on just sinule! Loe "Usaldusväärne kliinik, kus hoolitsetakse sinu naeratuse eest" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
12
1. detsembri seisuga oli sõlmitud 1384 tervishoiuteenuseosutaja kohustusliku vastutuskindlustuse ehk patsiendikindlustuse lepingut. Seega 81% tervishoiu asutuste puhul saavad patsiendid juba täna kindlad olla, et kui ravi käigus peaks juhtuma välditav tervisekahju, saab selle eest kindlustuselt taotleda hüvitist. Loe "Patsiendikindlustuse üleminekuperioodi lõpuks on kindlustusega kaetud 81% tervishoiu asutustest" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
2
Alates 1. jaanuarist 2025 laieneb täiendava hüvitise maksmise süsteem, millele lisatakse ka meditsiiniseadmete kulud. Hüvitist saavad ravikindlustatud inimesed, kes on kalendriaasta jooksul tasunud tervisekassa poolt hüvitatavate ravimite ja meditsiiniseadmete soodusretseptide eest vähemalt 100 eurot vältimatut omaosalust. Loe "Uuel aastal hakkab kehtima täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
3
Eestis on ligi 70 000 inimest, kellel on diagnoositud diabeet, ja paljud neist seisavad iga päev silmitsi keeruliste väljakutsetega. Millised on diabeetikute suurimad mured ja kuidas Eesti Diabeediliit nende elu paremaks muuta püüab, räägib organisatsiooni juhataja Ulvi Tammer-Jäätes. Loe "Ravimid on paremad, kuid ravitulemuste tempo kesine. Diabeediliidu juht Ulvi Tammer-Jäätes avaldab valdkonna murekohad" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
2
Külmetushaiguste enamlevinud sümptomiteks on nohu, köha ja palavik. Kuigi nende sümptomite leevendamiseks on apteegis saadavad mitmeid erinevaid käsimüügiravimeid, võib apteekri sõnul õige ravimi valimine olla omaette katsumus. Loe "Viirushaiguste ravi nõuab kannatlikkust ja teadlikkust: milliste käsimüügiravimitega sümptomeid leevendada?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
12
Kuivõrd iga apteekri suurim soov on leida kliendi tervisemurele lahendus, võib paljudele tulla üllatusena, et mõningaid ravimeid valmistatakse apteegis ka kohapeal. Lasnamäe Tervisemaja BENU apteegi juhataja-proviisori Moonika Markovi sõnul tehakse seda näiteks siis, kui vajalikku ravimit sobivas vormis või vajalikus doosis ei toodeta. “Apteegis valmistatakse näiteks pulbreid, lahuseid, suspensioone, suposiite, mis vastavad täpselt arsti retseptile […] Loe "Põnev pilguheit apteegi telgitagustesse: paljusid. Vaata lähemalt ›
12
Tänaseks juba rohkem kui 12 aastat apteekrina töötanud BENU farmatseut Lauri Baar ei salga, et farmaatsiaõpe pidi tegelikult olema esimene samm arstiks saamise suunas. “Pärast farmaatsiaõpinguid käisin arsti juures töövarjuks ja sain aru, et see amet mulle tegelikult nii väga ei meeldigi. Apteekrina töötada on minule meeldivam ja mugavam, samuti ei lõpe töö kunagi otsa,” […] Loe "Apteekriks stigmade kiuste: “Naised vahel ikka kohmetuvad, kui meesapteekrit näevad”" täispikka artiklit portaalist... Vaata lähemalt ›
30
Halva hingeõhu probleem häirib iga neljandat inimest. Hambaarst jagab soovitusi, kuidas oma suuhügieeni ning piinlikkust tekitavat hingeõhku paremaks muuta. Loe "Hambaarst jagab soovitusi: kuidas saada kiiresti hea hingeõhk?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
28
E-sigarettide ning teiste uute tubaka- ja nikotiinitoodete levik noorte seas tekitab küsimusi nii lapsevanemate, õpetajate kui koolijuhtide seas – mida peaks tegema. Tervise Arengu Instituudi ekspert ja probleemiga silmitsi seisnud koolijuht selgitavad, millised lähenemised üldjuhul ei toimi ning mis võib tuua edu. Loe "Miks endise tarvitaja loo rääkimine noortele suunatud uimastiennetuses ei toimi?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Oled sa kunagi tundnud, et päevad mööduvad nagu konveierilindil? Kiire tööpäev, kohustused kodus, sõbrad, kes tahavad kohtuda, ja see pidev sotsiaalmeedia virr-varr, mis imeb aega ja energiat. Võib tunduda, et kõik vajavad meie tähelepanu, ja lõpuks ei jäägi aega, et korrakski hinge tõmmata. See artikkel ongi neile, kes tunnevad, et elutempo on liiga kiire ja […] Loe "Kuidas leida tänapäeva kiires elutempos enda jaoks aega?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Ümberringi vaadates jääb tunne, nagu oleks e-sigarettide tarvitamine viimaste aastate jooksul suurenenud – tihti näeme veipivaid inimesi bussiootepaviljonides, kaubanduskeskuses või autoroolis. Arvamused ja teadlikkus e-sigarettide suitsetamise kahjulikkusest on varieeruv. Samuti on murettekitav noorte huvi uute nikotiinitoodete vastu. Loe "Tegelikkus tossu taga: mida peaksime teadma e-sigarettidest?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
80
Kuidas saada liikuma keskmine Eesti mees, kes ratta selga pole nõus istuma ja jooksmas käia ei viitsi? Tugevalt üle poole Eesti meestest vanuses 16–64 on ülekaalulised või rasvunud. Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse iga-aastane liikumisuuring näitab, et kuigi ligi 90 protsenti inimestest teab, et iseenesest oleks kasulik liikuda, leitakse ikka vabandusi. Vähem kui pooled ehk vaid 42% Eesti […] Loe "Kuidas saada keskmine Eesti mees liikuma? Liikumisharrastuse treener Renna Nelis jagab nippe" täispikka... Vaata lähemalt ›
32
Head peresuhted on eelduseks eelkõige laste ohutule käitumisele, kuid kui suur mõju on lapsepõlves kogetud peresuhetel noore inimese käitumisele? Loe "Impulsiivsel riskikäitumisel on perekondlik ja bioloogiline eelsoodumus " täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
18
Populaarsemad allikad
Postimees
|
25% 2 |
Õhtuleht
|
19% 2 |
ERR
|
10% 13 |
Delfi
|
8% 3 |
Kroonika
|
8% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.07.2025 04:00
Viimane uuendus: 03:52.
Uudiste reiting uuendatud: 03:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)