Paljud jooksusõbrad on tuttavad Eesti Ööjooksu sarjaga, mis ühendab tuhandeid liikumishuvilisi ja pakub elamusi mitmes Eesti eri paigus läbi aasta. Kogu selle sarja eestvedaja Marko Torm käis külas Stebby podcastis “Samm-sammult heaoluni” ja rääkis lähtudes ürituskorraldaja vaatest, miks ta endiselt jooksusarja tüürib. Loe "Ööjooksu korraldaja: viie kilomeetri jooksmine on jõukohane kõigile, eriti kui teed seda massis õlg õla kõrval" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
20
Päike on inimese elus väga tähtsal kohal. Lisaks sellele, et päike parandab meeleolu ja und ning aitab vähendada depressiooni, toodab see ka meie organismile vajalikku komponenti D-vitamiini. Sellegipoolest on päikesel ka oma varjukülg. Loe "Terviseamet selgitab: mida silmas pidada päikesekreeme kasutades?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
35
Immuunsüsteemi üks ülesanne on kaitsta keha nakkushaiguste eest ning piltlikult öeldes rünnata viiruseid, baktereid, parasiite ja näiteks ka vähirakke, mis kehasse ei kuulu. Loe "Sageli korduvad infektsioonid – normaalne elu osa või tõsisem häire?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
2
Lastel võib esineda mitmesuguseid uneprobleeme, mis tulenevad erinevatest põhjustest. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku psühholoog Kene Vernik selgitab, miks on sageli uneprobleemide põhjused mitmetahulised, individuaalsed ning kuidas lapsevanem saab enda last sel teekonnal toetada. Loe "Kene Vernik: laste ja noorukite uneprobleemid on muutunud üha sagedasemaks" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
3
Eestis on apteekides käsimüügiravimitena saadaval mitukümmend valuvaigistava toimega ravimit erinevatelt müügiloa hoidjatelt, mis sisaldavad seitset erinevat toimeainet: atsetüülsalitsüülhape, paratsetamool, diklofenak, ibuprofeen, naprokseen, ketoprofeen ja deksketoprofeen. Mille poolest need toimeained erinevad, millise valuga millist valuvaigistit eelistada ja milliseid toimeaineid ei tohiks omavahel kombineerida? Loe "Seitse erinevat valu vaigistavat toimeainet: millise valuga millist valuvaigistit eel Vaata lähemalt ›
0
Südame-veresoonkonna haigused on endiselt number üks surmapõhjus Eestis. Haiguste raske kulu ära hoidmiseks on kasutusel mitmeid efektiivseid ravimeid, ent sama ravim ei pruugi kõigile ühtemoodi sobida. Lahendust pakub geneetiline uuring. Loe "Geneetiline uuring aitab südamehaiguste ravi tõhusamaks muuta" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
3
10 aastat apteegis töötanud farmatseudid Dagmar Uibo ja Alla Zabellevits said hiljuti ootamatu tööpakkumise, mille mõlemad vastu otsustasid võtta. Kuna inimeste aitamine on neil veres, hoolitsevad nad nüüd selle eest, et BENU uutel ja staažikatel apteekritel oleks maailma parim töökoht. Loe "Ootamatu tööpakkumine apteekreid ei kohutanud: see oli väga õige otsus!" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
9
Hooajaline allergia on üks levinumaid terviseprobleeme, millega inimesed kevadest kuni sügiseni võitlevad. Õietolmu ja õitsvate taimede lendlemine õhus võib põhjustada mitmeid ebameeldivaid sümptomeid, alates nohust ja aevastamisest kuni silmade sügeluseni ja nahalööveteni. Loe "Allergoloog hoiatab: ravimata hooajalisest allergiast võib välja kujuneda astma" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
57
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega luuakse võimalus kasutada hambaravihüvitist ka hambaproteesitööde eest maksmiseks. Alatest 2025. aastast saaksid vanadus- või töövõimetuspensionärid, üle 63-aastased ning osalise või puuduva töövõimega inimesed kasutada proteesitööde eest tasumisel lisaks proteesihüvitisele ka hambaravihüvitist. Loe "Hambaravihüvitis aitab tulevikus ka hambaproteeside eest tasuda " täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
18
Tervisekassa kontrollib pidevalt ravikindlustushüvitiste põhjendatust ja õigsust ning selle tulemusena nõuti eelmisel aastal tervishoiuteenuste osutajatelt tagasi ligi 700 000 eurot. Loe "Tervisekassa nõudis mullu raviasutustelt tagasi ligi 700 000 eurot" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
3
Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega koroonapandeemia järel järsult langenud. Nüüd on õige aeg üle vaadata, millised vaktsiinid võiksid vaktsineerimiskalendri järgi lapsel praeguseks tehtud olla ning milliste vaktsiinide tegemine kas pandeemia või mõne muu põhjuse tõttu on edasi lükkunud või ära jäänud, kirjutab perearstide seltsi juht dr Elle-Mall Sadrak. Loe "Perearst tuletab meelde, millised vaktsiinid võiksid lapsel praeguseks tehtud olla" täispik Vaata lähemalt ›
42
Puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad on osutunud mitte ainult maitsvaks joogiks, vaid ka väärtuslikuks toiduks ja ravivahendiks. Loe "Toitumisspetsialist avaldab mahla kasulikud omadused, mida sa ei teadnud" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
33
Kui kaalulangus on kaasa toonud venitusarmid, millega sul sõbraks saada ei õnnestu, tasub ette võtta laserravi protseduuri. Mida see endast kujutab ja millega selle protseduuri puhul arvestama peaks? Loe "Laserravi aitab venitusarmidest vabaneda: millega selle protseduuri puhul arvestada?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Täna, 17. aprillil tähistatakse üleilmselt hemofiiliapäeva, mille eesmärk on kummutada müüte ja kasvatada teadlikkust hemofiiliast ning teistest veritsusega seotud haigustest. Teemale tähelepanu juhtimiseks värvuvad üle maailma punaseks mitmed hooned ja maamärgid, sh Eestis Tallinna Teletorn, Vabaduse väljak, Tartu kaarsild ja Kuressaare suursild. Loe "Mitte üksnes sinivereliste tõbi: mida hemofiilia endast kujutab ja millised sümptomid sellele viitavad?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
23
17. aprillil tähistatakse ülemaailmset hemofiiliapäeva. Siiski pole hemofiilia kaugeltki ainus veritsushäire – nimelt kuuluvad veritsushäirete alla näiteks von Willebrandi tõbi, hüpofibrinogeneemia, erinevate teiste hüübimisvalkude puudulikkused ja trombotsüütide funktsiooni häired. Oma loo räägib Annabel Kattai, kes põeb kõige levinumat kaasasündinud veritsushäiret ning on missiooniks võtnud eestlaste teadlikkuse parandamise. Loe "Haruldast haigust põdev Annabel: kõik veritsushäired väärivad sama palju täh Vaata lähemalt ›
136
Sellest, et liigne videomängude mängimine ei ole sugugi hea, on räägitud küll ja veel. Vähem teatakse aga, et tegelikult ei ole arvutimängud sugugi üdini halvad ning positiivsete nüansside väljaselgitamiseks on tehtud juba omajagu teadusuuringuidki (vaata lähemalt SIIT). Vaatame järele, kuidas võib ekraani ees olemine nügida vaimset tervist positiivses suunas ja isegi liikuma panna. Loe "Mida ütlevad uuringud: kas videomängud võivad vaimse tervise lille lüüa?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
2
Kuigi mõõdukas doosis stress kuulub inimese igapäevaelu juurde, jääb paljudel juhtudel vajaliku tähelepanuta hetk, mil selle kogus ületab taluvuse piiri. Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask ütleb, et ehkki stressi maandamise „tööriistakast” on iga inimese puhul mõnevõrra erinev, leidub siiski ka universaalseid võtteid, millega ülemäärast stressi maandada. Loe "Merike Sisask: teistest sagedamini kogevad ülemäärast stressi noored ja nooremapoolsed täiskasv Vaata lähemalt ›
2
James Parkinsoni sünniaastapäeval, 11. aprillil tähistatakse rahvusvahelist Parkinsoni päeva, et pöörata tähelepanu sellele kroonilisele süvenevale haigusele. Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku juht, neuroloogia professor Pille Taba selgitab, mis haigusega täpsemalt tegu ja millised on tänapäevased ravivõimalused. Loe "Eestis on umbes 4000 Parkinsoni tõvega inimest: milline on selle haiguse kulg ja ravivõimalused?" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
3
Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega COVID-19 pandeemia järel järsult langenud. WHO soovitusliku 95% asemel on Eestis mitmete vaktsineerimistega hõlmatus juba 70% piirimail. Ekspertide hinnangul tähendab see suurt ohtu uute haiguspuhangute tekkeks. Loe "Eestis on ligi 25 000 last ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
15
„Arsti juurde tulevate inimestega vesteldes jääb küllaltki sageli kõlama, et soovitakse ära teha kõikvõimalikud analüüsid, et tervist kontrollida,“ tõdeb perearst Marje Oona oma kogemusest. Tohter jagab selgitusi, mis olukorras on üldse mõistlik erinevaid uuringuid teha. Loe "Perearst: vaevuste puudumisel pole mõistlik kõiki uuringuid teha" täispikka artiklit portaalist Tervisegeenius. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Õhtuleht
|
27% 11 |
Postimees
|
17% 12 |
Kroonika
|
14% 9 |
ERR
|
7% 14 |
Delfi
|
4% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.11.2024 16:06
Viimane uuendus: 16:03.
Uudiste reiting uuendatud: 16:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne