Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE, pikemalt AI & Robotics Estonia (AI ehk artificial intelligence, tehisintellekt ingl k), on pühendunud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime arendamisele, aidates neil kasutusele võtta tehisintellekti- ja robootikalahendusi. Kokku viiakse teadlased ja eksperdid ülikoolidest, riigiasutustest ja teadusparkidest. „Meie soov on tuua ülikoolid tööstusele lähemale. Pakume ettevõtetele uudseid erilahendusi, mida eraturult ei leia – olgu ... Vaata lähemalt ›
0
Tallinna kesklinnas Lootsi tänaval toimuvad keerulistes tingimustes Euroopa ühe suurima keskaegse laevavraki arheoloogilised kaevetööd, et erakordne laev, tõenäoliselt koge, koos leidudega juba juunikuus meremuuseumisse konserveerimisele viia. Seal saavad huvilised seda ka näha. Algul arvati, et laev pärineb 19. sajandist ning on 10–12 meetrit pikk ja 5–6 meetrit lai. Nüüd on selgunud, et tegelikud mõõtmed on ... Vaata lähemalt ›
0
Viru raba parklas seisvate autode ja koroona leviku vahele võiks tõmmata võrdusmärgi – mida agressiivsemalt pandeemia peale tungis, seda rohkem oli autosid Tallinna–Loksa tee äärde jäävas parklas. Eestimaa inimene otsis rabas vaenlase eest peidupaika ja varju – täpselt nagu muistegi. Aga otsis ka tegevust vahelduseks tegevusetusele. Kui koroona lõppes, jäi ka autosid raba servas ja ... Vaata lähemalt ›
0
Arhitektuurivõistluse Loksa linna uue keskväljaku ja kesklinna nüüdisajastamiseks võitis arhitektuuribüroo Arhitekt Must ideekavandiga „Lahemaa tsenter“, mis pakub uueks Loksa keskväljaku alaks hoonestamata haljasala kultuurimaja ja linnavalitsuse vastas. Loksa linnaarhitekti-ehitusnõuniku Aleksander Skolimowski selgitusel on seniseks keskuseks tinglikult võimalik pidada bussijaama ja Konsumi vahelist ala. „Žürii ühiselt valitud lahendus pakub rahulikke arenguvõimalusi ning lubab võidutöö kui terviku ... Vaata lähemalt ›
0
Möödunud nädalavahetusel toimus Kuressaares rahvusvaheline konverents „Viikingid enne viikingeid“, kus eksperdid arutlesid Salme laevamatuste tähtsuse üle. Teatavasti leiti Saaremaalt Salme külast 2008. aastal 11,5 m pikkune laev ja 2010. aastal 17,5 m pikkune ja 3 m laiune viikingilaev. Esimesse oli maetud seitse, teise 34 meest, kes uuringute järgi pärinevad Kesk-Rootsist Mälari kandist. Maetuile oli kaasa ... Vaata lähemalt ›
2
Me ei saa teha keskkonnamõju olematuks, aga liigume selles suunas, et jalajälge vähendada ja kiiremini endist elukeskkonda taastada. Maavarade kaevandamine on kirgi küttev teema, aga tegelikult toimub mingil tasandil kaevandamine kogu aeg. Põhjused on puhtalt elulised – ilma ei saa. Esimese tasandi näiteks on ehitusmaavarad, mida on igal riigil mõistlik kaevandada kohapeal, sest mida lähemal ... Vaata lähemalt ›
2
Ettevõtlusalade ja ärikeskkonna arendajal Harju KEK-il valmib sel suvel Keila tööstuspargis ärihoone, mis annab võimaluse kutsuda piirkonda uusi ettevõtteid, töökohti ja värsket hingust. Kokku on uues hoones, mille sarikapidu neil päevil peetakse, pinda 2100 ruutmeetrit. „Kõrgus on käes – 5,5 meetrit. Planeeritud on viis äripinda suurusega 300–450 ruutmeetrit, aga oleme paindlikud, äripindade suurust saab muuta ... Vaata lähemalt ›
16
Tallinna loomaaias avati 10. mail koos keskkonnaametiga looduskaitsekuu, mille tänavune teema on „Püsiv ja muutuv Eesti looduses“. Looduskaitsekuu algas 8. mail, emadepäeval, mis on ühtlasi looduskaitsepäev ning lõpeb 5. juunil, maailma keskkonnapäeval. Looduskaitsekuu teema on põlised elupaigad ja pärandniitude roll läbi aegade, räägitakse nende säilitamisest ja taastamisest. Samuti kõneletakse elustiku muutustest, eri liikide ja looduse ... Vaata lähemalt ›
2
Läinud nädalavahetusel tähistas Luige laat 25 aasta juubelit. Et viimased kaks aastat pole üritus koroona tõttu toimunud, siis loomulikult rippus õhus küsimus – kas pärast pausi on laat ikka sama suurejooneline? Kas tasub minna? Kes laata külastas – ja külastajaid oli, nagu parimatelgi aastatel üle 20 000 – ei kahetsenud. Laat toimus oma endises headuses. ... Vaata lähemalt ›
36
Kui päevad lähevad soojemaks ja puud hakkavad õitsema, peab koduomanik tegema plaane, kuidas oma aeda kuumaks suveks ette valmistada. Täpselt samamoodi nagu teed oma majas kevadpuhastuse, et seda pärast pikka talve värskendada, saad oma aia suvekuudeks ette valmistada. Kasutades talve jooksul kogunenud energiat suundu õue, et koristada ja valmistada ette oma peenrad, parandada pinnast, pügada ... Vaata lähemalt ›
1
Keerulised ajad nõuavad erakondadelt keerulisi otsuseid. Aga vahel ka üpris lihtsaid. Mis võib kellelgi olla selle vastu, et tõsta toetusi lastele? Jah, toetame Ukrainat ja aitame põgenikke, aga iga kriis ja sõda saab ükskord läbi, ja siis tuleb meil ühiskonnaga edasi minna. Ühiskonna tulevik on lapsed. Neid sünnib Eestis niigi vähe, ja kui tahame, et ... Vaata lähemalt ›
2
Terved liigesed, luud ja nahk on ääretult olulised meie üldisele heaolule, elukvaliteedile ja ka enesetundele ja -hinnangule. Toome tänases artiklis välja peamised toitained, mis meie liigeste, luude ja naha tervist kõige enam toetavad. Glükoosamiin Glükoosamiin on võtmekomponent komplekssetes molekulides, mida nimetatakse glükoosaminoglükaanideks (GAG) ning mis on kõhre ülitähtsad ehituskivid. Kõhr on liigeste sidekoe tüüp, mis ... Vaata lähemalt ›
0
Vabatahtlik töö mitmetel elualadel kogub populaarsust – põhilised valdkonnad on pääste, korrakaitse, eakate või erivajadustega inimeste abistamine, tegutsemine lastega ning viimastel kuudel ka sõjapõgenike toetamine ja abistamine. Vabatahtliku seltsilise liikumine sai sotsiaalministeeriumi projektina alguse MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tiiva all aasta tagasi ning selle siht on saada paari aastaga toimima süsteem, kus hoolekandes löövad agaralt ... Vaata lähemalt ›
0
Numbreid on meie elus palju – vanus, kuupäev, suhete arv, palganumber, laste arv… Terve numbrirägastik. Ja kõik need arvud mängivad meie elus suurt rolli. Kas oleme mõelnud aga sellele, miks igaüks meist seab ise numbri esikohale? Mõned arvud on meie jaoks koguni nii olulised, et neist võib saada kinnisidee, elu mõte. Miks on see nii? ... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumis, mille kodu on juba 1909. aastast Tartus ning mille uus hoone valmis 2016. aastal, saab näha mitut põnevat näitust. Mida aga paljud ei tea on see, et juba mõnda aega tuuakse erilisi ERM-i näituseid ka Tallinna Rotermanni kvartali Ajamajja. Selles galeriis jalutamine on tasuta ning alles äsja avati seal uus põnev väljapanek. ... Vaata lähemalt ›
0
Et vähendada liigesevaevuseid ja riski haiguste edasiarenemiseks, saab inimene enese heaks väga palju ära teha. Õige toitumine ja elustiil parandab elukvaliteeti ning annab liigeseprobleemide korral leevendust. Milliseid vitamiine ja toidulisandeid tarvitada ja mida süüa, et ennast aidata? Magneesium Magneesium on inimese kehale väga oluline mineraal, mida organism vajab eriti just närvisüsteemi ja lihaste normaalseks toimimiseks. ... Vaata lähemalt ›
0
„Unehügieeni reeglite järgimine on see, mida saame ise oma une heaks teha ning nõnda oma elukvaliteeti ja enesetunnet parandada,“ ütleb psühhiaater, unearst ja psühhoterapeut Tuuliki Hion. Miks halvendab unetus elukvaliteeti ja enesetunnet? Unetus on variant unehäirest, kus inimene ei suuda jääda magama, vaatamata sellele, et tal on selleks võimalus. Eristame seda liiga vähe magamisest ja ... Vaata lähemalt ›
0
Lennusadamas toimuval „Teeme ära!“ talgupäeval on kavas teha puhtaks siinse mere põhi ja ümbrus. Eesti Meremuuseum ning Eesti Loodusmuuseum ootavad talgulisi laupäeval, 7. mail kell 10–13. Tänavu 12. mail täitub kümme aastat, mil Lennusadama akvatooriumist Kalaranna tänavani ulatuv ala on kõigile avatud. Tol päeval alustas siin tööd Eesti Meremuuseum ja sellega sai teoks esimene algatus, ... Vaata lähemalt ›
2
Kui inimene on õnnelik, siis oleks tema kõhus justkui liblikad lendamas. Kui sees vaevab aga raskustunne, on inimene murelik ja ärevil. See ei ole midagi imekspandavat, sest suure osa serotoniinist ehk nn õnnehormoonist toodab meie soolestik, mis saab oma eesmärki täita vaid kõikide teiste kõhuelundite korraliku töö tulemusel. Inimene ei saa olla produktiivne, õnnelik või ... Vaata lähemalt ›
11
Kevadel tärkab loodus ja meeli rõõmustab päikesepaiste, kuid paljude jaoks toob see ka tüli, kuna õitsevad taimed põhjustavad allergiat. Kui kevadel või suvel tekib nohu, millega ei kaasne viirusinfektsiooni tunnuseid (nagu valus kurk) ning sümptomid sõltuvad mingil määral toas või õues olemisest, võib kahtlustada õietolmuallergiat. Eesti allergialiidu andmeil on õietolmuallergia umbes 150 000 eestimaalasel. Maailma ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Õhtuleht
|
29% 15 |
Postimees
|
18% 11 |
ERR
|
12% 5 |
Kroonika
|
11% 6 |
Delfi Sport
|
4% 6 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.11.2024 11:38
Viimane uuendus: 11:34.
Uudiste reiting uuendatud: 11:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)