Seksuaalhariduse vajalikkus koolides ja lasteaedades on Eestis juba aastaid kuum teema. Noorte harimise kõrval räägitakse vähem aga müütidest, mis 70ndate teadustöödest rändasid naiste- ja erootikaajakirjade lehtedele ning on tänaseks kultuuriliste tõekspidamistena kanda kinnitanud. Milliseid on levinud, nüüdseks kummutatud müüdid seksuaalsuse kohta ning kuidas viia uued teadmised massidesse? Vaata lähemalt ›
4
„Kuidas sul läheb?” „Tead, mul on nii kiire! Kalender on hommikust hilisõhtuni täis. Tead ju küll– kool, töö, projektid. Lisaks olen varjupaigas vabatahtlik. Täna hommikul just pakuti mulle uut projekti, mille raames saaksin võimaluse korraldada suure üleriigilise kampaania. Pean ainult mõtlema, kuidas ma selle kalendrisse mahutan. Trennist ei tahaks veel loobuda, kuidega keraamikatund mind elus edasi ei aita.” Usun, et oled sellist vestlust kuulnud või selles osalenud. Mõtlesid samal ajal,... Vaata lähemalt ›
19
Lapsed on koolis, tööinimesed kontoris, aga üliõpilased omandavad kõrgharidust Zoomis. Mõnel on üks aasta kolmest läbitud täielikult veebis. Mida tunnevad esmakursuslased, kes ei teagi muud tudengielu kui neti oma? Oma ootustest ja kogemustest räägivad seitse Tartu Ülikooli esmakursuslast. Vaata lähemalt ›
4
Veel 10–15 aastat tagasi valis keskmine Eesti laps karastusjookidest Kellukese või Limpa limonaadi. Pilt muutus, kui suurele turule jõudsid energiajoogid – limonaadi ja Coca-Cola kõrvale tulid erksate värvidega ja erinevate disainidega purgid, mille peal on kirjas juhtlaused stiilis „elustab keha ja vaimu”. Neid purke on keeruline tähelepanuta jätta. Eriti siis, kui nende reklaamikampaanias osaleb sinu lemmiksportlane. Vaata lähemalt ›
0
40-tunnine töönädal on juurdunud nii sügavale nüüdisaegse ühiskonna vundamenti, et seda välja kaevata tundub pea võimatu, vähemalt ilma suuremate kahjustusteta. Kas 9–5 on maagiline numbrikombinatsioon, mis tagab maksumaksjate produktiivsuse ja rahulolu? Või on see vananenud kontsept nendest aegadest, kui enamik inimesi tootis või kaevandas miskit? Vaata lähemalt ›
0
Lugesin novembris blogipostitust naistest, kes menstruaalverega armumaagiat teevad. Rituaaliks on õndsas teadmatuses armsamale verega toidu valmistamine. Edasised otsingud ja soovitusalgoritmid viisid new age spirituaalsuse ja emak-naiste (ingl k womban) müstilisse inforuumi. Vaata lähemalt ›
0
Lapsed on koolis, tööinimesed kontoris, aga üliõpilased omandavad kõrgharidust Zoomis. Mõnel on üks aasta kolmest läbitud täielikult veebis. Mida tunnevad esmakursuslased, kes ei teagi muud tudengielu kui neti oma? Oma ootustest ja kogemustest räägivad seitse Tartu Ülikooli esmakursuslast. Vaata lähemalt ›
4
Veel 10–15 aastat tagasi valis keskmine Eesti laps karastusjookidest Kellukese või Limpa limonaadi. Pilt muutus, kui suurele turule jõudsid energiajoogid – limonaadi ja Coca-Cola kõrvale tulid erksate värvidega ja erinevate disainidega purgid, mille peal on kirjas juhtlaused stiilis „elustab keha ja vaimu”. Neid purke on keeruline tähelepanuta jätta. Eriti siis, kui nende reklaamikampaanias osaleb sinu lemmiksportlane. Vaata lähemalt ›
0
Ta otsib värskeid, aga unustatud helisid vinüülidelt. Ta räpib, teeb biite, produtseerib ise oma muusika ja vahel filmib ka iseenda muusikavideod. Tema ja Genka koostöös valminud kauamängivat „Oleg” kiidavad kõik, kelle kõrvuni see jõuab. Ta kehastab täiuslikult modernse räppari essentsi, ta on Dew8 ehk kodanikunimega Siim Parisoo. Vaata lähemalt ›
9
Vinüülplaatide tagasitulek algas 2006. aastal, millest alates on heliplaatide müük tänaseni üle maailma näidanud suurt kasvutrendi. Seda ka Eestis, kus aja jooksul hinnatakse üha rohkem kohalike artistide loomingut, mis kergitab ka vinüülplaatide hindu. Vaata lähemalt ›
12
Nüüd, kus suusatades tatt ülahuulel tahab ära külmuda ja kodukontori dressid on hõredaks istutud, on aeg endale uusi tubaseid tegevusi leida. Meenutades ka eelmise aasta kevadet, ei ole vale oletada, et praeguseks on läbi loetud mitu mõtteis mõlkunud raamatut ning vaadatud läbi kõik tõsielul põhinevad Netflixi sarjad. Välismaist sporti ei jaksa ka iga päev vaadata, sest kell 3 öösel tahaks juba und näha. Vaata lähemalt ›
12
Sellist üleriiklikku vastuhakku, nagu viimastel nädalatel, pole idanaabrite juures ammu nähtud. Mis ajab inimesed ebainimliku külmaga tänavale? Mida on Putin aga Lukašenka kogemusest õppinud ja valmis tegema oma toiduahela hoidmiseks? Vaata lähemalt ›
1
Lugesin novembris blogipostitust naistest, kes menstruaalverega armumaagiat teevad. Rituaaliks on õndsas teadmatuses armsamale verega toidu valmistamine. Edasised otsingud ja soovitusalgoritmid viisid new age spirituaalsuse ja emak-naiste (ingl k womban) müstilisse inforuumi. Vaata lähemalt ›
0
40-tunnine töönädal on juurdunud nii sügavale nüüdisaegse ühiskonna vundamenti, et seda välja kaevata tundub pea võimatu, vähemalt ilma suuremate kahjustusteta. Kas 9–5 on maagiline numbrikombinatsioon, mis tagab maksumaksjate produktiivsuse ja rahulolu? Või on see vananenud kontsept nendest aegadest, kui enamik inimesi tootis või kaevandas miskit? Vaata lähemalt ›
1
Marimumm ehk Mariliis Küünarpuu on Eesti kuulsaim erootikastaar. Onlyfans ja Instagram on tema tööpõld, keha tema töövahend. Arast kiusatud neiust välja kasvanud julge ja enesekindel naine teab, mida ta teeb, ja ei häbene seda karvavõrdki. Vaata lähemalt ›
17
Viimased 60 aastat on antibeebipillid andnud naistele vabaduse kontrollida oma viljakust. Samas on igal naisel õigus otsustada, kas ja milliseid hormonaalseid kontratseptiive ta kasutada soovib. Oma loo räägivad viis naist, kellele ühel või teisel ajal on antud mõista, et hormonaalse rasestumisvastase vahendi kasutamine on ainuõige valik. Vaata lähemalt ›
18
Noorte teatritegijate arengut jälgitakse alati huviga – neilt oodatakse teatri uuendamist, taasmõtestamist ja millegi värskega väljatulemist. Samas on juba paar aastat räägitud kriisist Eesti lavastajahariduses. Spetsiifilise lavastaja- ja dramaturgiõppe puudumisest ja puudustest on kirjutanud nii teatrikriitik Jaak Allik kui ka Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Lennart Peep. Viimane toob artiklis “Quo vadis, Eesti lavastajaõpe?” välja üldlevinud arusaama, et lavastajaks ei saagi õpetada, mistõttu suunata Vaata lähemalt ›
0
Kui räägitakse demokraatia murenemisest Euroopas, kuuleme reeglina Poolast või Ungarist. Väga murettekitavaid arenguid on aga ka riikides, mis esitlevad end liberaaldemokraatia eestvedajate, mitte vastastena. Vaata lähemalt ›
0
Viimased 60 aastat on antibeebipillid andnud naistele vabaduse kontrollida oma viljakust. Samas on igal naisel õigus otsustada, kas ja milliseid hormonaalseid kontratseptiive ta kasutada soovib. Oma loo räägivad viis naist, kellele ühel või teisel ajal on antud mõista, et hormonaalse rasestumisvastase vahendi kasutamine on ainuõige valik. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Pistik.net
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
Telegram
|
0% |
Külauudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.07.2026 09:54
Viimane uuendus: 09:48.
Uudiste reiting uuendatud: 09:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
