Laura Vilbiks on kodanikuaktivist ja kristlane, kes nügib Eesti kirikut keskkonnateemadega tegelema. Ta on õppinud riigiteadusi ja lõpetab praegu magistriõpinguid filosoofias, keskendudes muuhulgas keskkonnafilosoofiale. Peale selle alustas Vilbiks äsja tööd Eestimaa Looduse Fondis kliimapoliitika eksperdina. “Keskkond ja kliima on kõikidesse mu huvivaldkondadesse sisse tulnud, kuna kliimamuutused on minu arust kõige suurem eksistensiaalne oht inimkonnale,” sõnas ta Vaata lähemalt ›
0
Viienda märtsi õhtul oli ühiskonna terav kullipilk suunatud kahe vastanduva erakonna, Reformierakonna ja EKRE peale, ning kuigi rahvas ja ajakirjandus kõneles, kuidas valimisheitlus toimub seekord suuresti nende kahe partei vahel ning madina vili määrab järgneval neljal aastal kodumaa kurssi, unustati silmad ja kõrvad suunata kirdesse – sinna, kus asub suurel hulgal vastanduvaid kodanikke tulevasele tõenäolisele valitsuskoalitsioonile. Vaata lähemalt ›
0
Romantilistele suhetele lähenetakse eelkõige soopõhiselt, alustades sellest, kas meile meeldivad mehed, naised, mõlemad või mitte kumbki. Lähisuhteid kujundavad erinevad soopõhised eelarvamused ja ootused. Seda ka kväärkogukonnas, kus levib uskumus, et üks osapool peab olema maskuliinsem ja teine feminiinsem. Vaata lähemalt ›
0
Viimastel nädalatel on massimeeleavalduste ja sisepoliitilise ebastabiilsuse tõttu välja paistnud kaks Ida-Euroopa väikeriiki – Gruusia ning Moldova. Mõlemad maad kõiguvad kahe maailma, Venemaa ja Lääne vahel. Praegu toimuvad murrangulised sündmused võivad aga otsustavalt määrata, kuhu nad lähimas tulevikus lahterduvad. Vaata lähemalt ›
0
Nii nagu muutub maailm, muutub olukord sotsiaalmeedia platvormidel. Võiks arvata, et Instagramis tegutsevad vaid suunamudijad, ent üha tihemini võib seal kohata ka psühholooge ja psühhiaatreid. Just nemad on võtnud nõuks tõsta ühiskonnas teadlikkust vaimse tervise teemadel ning julgustada inimesi vajadusel abi küsima. Vaata lähemalt ›
0
Kui juba ülikooli lõpetamine on saavutus, siis cum laude pälvimine on mitmekordne pingutus, milleni ei jõua igaüks. Selleks, et saada teada eduka õppimise saladust, rääkisime kolme Tartu Ülikooli vilistlasega, kes lõpetasid 2022. aastal cum laude. Vaata lähemalt ›
0
Internetimängud ja selle tehnoloogia arenevad aina edasi. Kunagi väga futuristlikuna tundunud film „Ready Player One” on VR-prillide kasvava populaarsusega pürgimas aina rohkem pärisreaalsuse poole. Suureneb inimeste hulk, kes veedavad rohkem aega ekraani ees, kui päriselu asjadega tegeledes. Vaata lähemalt ›
0
Aasta on möödunud päevast, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu. Sõda, mida paljud ei pidanud võimalikuks, ent ometigi oleme aasta aega näinud iga päev pilte ja videoid tapetud inimestest ja hävitatud linnadest. Ilmselt mäletab igaüks tunnet, millega ta mullu 24. veebruaril üles ärkas ja Eesti sünnipäeva tähistas. Maailm polnud enam endine ning vabadusel oli siis ja on ka praegu hoopis teine hõng. Vaata lähemalt ›
0
Tark areng! Julgelt inimeste heaks! Mõistuse hääl! On vaid üks isamaa! Toimetulek on julgeolek! Päästame Eesti! Kõikide võimaluste Eesti! Kindlates kätes Eesti!Kõik need loosungid lendavad meil veebruaris ühest kõrvast sisse ja märtsis teisest kõrvast välja. Nad on sama väledad tekkima kui visad ununema, sest nad ei ütle meile midagi. Neil puuduvad säde, teravus ja selge tähendus. Milles asi? Vaata lähemalt ›
0
Juba järgmise nädala alguses algavad taas riigikogu valimised. Tänavad on täis naeratavaid pastakaid jagavaid poliitikuid ning kogu inforuum on mattunud erakondade valimislubaduste alla. Kõlab ju lihtsalt, et annan hääle oma lemmikpoliitikule. Aga kas ta ka päriselt riigikokku saab? Mis süsteem Eesti valimistel üldse on? Vaata lähemalt ›
1
Tegime intervjuu ühe Eesti-Ukraina pereisaga, kes elas Ukrainas enne sõda ja elab seal praegugi. Kui sõda 24. veebruaril algas, oli nende pere Ukrainas. Intervjuus räägime, milline oli siis meeleolu ja olustik ning kuidas on inimesed sõjaajaga kohanenud. Nad elavad Lääne-Ukrainas Hmelnõtskõi oblasti väikelinnas, kus on ilusad pargid ja jõed. Vaata lähemalt ›
0
Kaks nädalat enne valimiste avalööki, 12. veebruaril salvestasime noortekogude debatti, kus noorpoliitikud arutlesid kanepi legaliseerimise, Nursipalu harjutusväljaku laiendamise, tudengite toimetuleku, vaimse tervise, eestikeelsele haridusele ülemineku, kliimapoliitika ja ajateenistuse üle. Vaata lähemalt ›
46
Türgis ja Süürias aset leidnud võimas topeltmaavärin tõi endaga kaasa hoomamatu humanitaarkatastroofi. Selle järeltõuked inimühiskonnas olid äärmiselt vastandlikud. Ühelt poolt kiirustas piirkonda appi kogu maailm. Avati mõnedki piirid, samas jäid teised piirkonnad sootuks abita ning poliitilise kiusu meelevalda. Vaata lähemalt ›
0
Selle järjekordselt üsna lumevaese ja sooja talve lõpetavad riigikogu valimised. Kergendusega võib tõdeda, et rohelubadused pole kunagi varem erakondade programmides niivõrd palju täheruumi enda alla haaranud. Ka Keskkonnaagentuur tunnustab oma ülevaates erakondi senistest sisukamate ning põhjalikumate keskkonnaprogrammide eest. 4jaleht toob teieni erakondade kliima- ja keskkonnalubaduste lühikokkuvõtte. Vaata lähemalt ›
28
Eesti Vabariigi 105. aastapäev tähistab ühtlasi aasta täitumist aktiivse sõjategevuse algusest Ukrainas. Ukrainlased avaldavad aga tugevat vastupanu ning hoolimata ohust on paljud otsustanud kodumaale jääda. Üks neist on praegu Lvivis õppiv, kuid Tšernihivist pärit tudeng Polina. Vaata lähemalt ›
0
Mäletate seda BuzzFeedi videot, kus USA endine president Barack Obama oma mantlipärija Donald Trumpi otsustavalt total dipshit’iks tituleeris? Deepfake’imine ei piirdu ilmsete naljavideotega ning on võtnud nägusid ja kehasid röövides palju süngema kuju. Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal on populaarsust kogunud teadusorganisatsiooni OpenAI loodud tehisintellekti chatbox, mida kasutatakse nii informatsiooni leidmiseks, õppimiseks kui ka niisama suhtlemiseks. On juba spekuleeritud, kas AI kasutamine on ikka ohutu ning kas sellest on meile tulevikus rohkem kahju kui kasu. Selle tõttu küsisingi otse tehisintellektilt, millised on tema võimed, kas ta kujutab endast meile ohtu ning milline on tema arvamus kunstliku intelligentsuse kasutamisest tulevikus. Vaata lähemalt ›
0
„Soovin sulle väga palju õnne, Tuuli, aga loodan, et su mees sureb sinna, kust ta tuli!” tsiteerib Tuuli kommentaare, mis tehti talle abielu puhul türklasega. „Kui eestlaseks olemine tähendab seda, et millised partnerid mul on ja mis rahvusest nad on, siis see ei ole selline Eesti, kus ma tegelikult tahaksin elada,” kostab Lilli. „Ma ei ole okupant,” ütleb Jakov. Vaata lähemalt ›
0
2022 oli tormiline aasta, mil juhtus pöördumatuid muutusi maailmas ja selle korralduses, ning nüüd pead sa uutes tuultes vastu pidama. Kuid ära muretse, sa saad sellega hakkama! Vaata lähemalt ›
0
Ripsmetušš ja lauvärv. Peegelpilt poeaknast. Huulepulga jälg veepudeli serval. Five products for perfect feather brows. Pildid klubivetsus ja Gua Sha. Siren eyes makeup tutorial. Esikaamera, üleolev pilk, lõikav lainer. Oh, how I love being a woman! Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 0 |
Õhtuleht
|
15% 1 |
ERR
|
8% 2 |
Delfi Sport
|
5% 1 |
Pärnu Postimees
|
4% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.11.2024 10:14
Viimane uuendus: 10:06.
Uudiste reiting uuendatud: 10:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)