Hollandi pealinnas Amsterdamis valitseb kliimahüsteeria. Alates 1. maist laiendatakse reklaamikeelde – täpsemalt liha, autode ja isegi ära teenitud puhkuse osas. Vasakpoolne kliimadiktatuur laieneb järk-järgult. Aastaid on Euroopa Liidus reklaamikeelud ja -piirangud pidevalt laienenud. Olgu tegemist tubakatoodete, alkohoolsete jookide või tervisega seotud väidetega – regulatsioonid muutuvad üha ulatuslikumaks. Kuid vasakpoolne, roheliste domineeritud Amsterdami linnavolikogu ei arva, ... Vaata lähemalt ›
0
Mind ajendas seda kirjutama viimasel ajal aina enam esilekerkiv noorte vägivaldne käitumine ühiskonnas – juhtumid, kus noored võtavad kellegilt elu või panevad toime äärmiselt raskeid kuritegusid. Need ei ole enam üksikud šokeerivad erandid, vaid teema, mis kordub ja tekitab küsimuse: kuidas me siia jõudsime? Esimene reaktsioon on alati otsida süüdlast. Kord on selleks süsteem, kord ... Vaata lähemalt ›
0
Eesti keel ja kultuur vajavad teadlikumat kaitset, selgub raportist „Eesti kultuuri elujõud kultuurisõdade ajastul”, mille koostas Põhimõtte Koja tellimusel Maarja Vaino. Kirjandusteadlase ja kultuurikriitiku Maarja Vaino koostatud raport käsitleb eesti keele ja kultuuri küsimust mitte ühe poliitikavaldkonnana teiste seas, vaid Eesti riigi kestmise tuumküsimusena. Keele, hariduse, kultuuripoliitika, identiteedi ja ühiskondliku sidususe küsimused moodustavad terviku, millest ... Vaata lähemalt ›
0
Turu-uuringute AS läbiviidud küsitluse põhjal leiab 70 protsenti Eesti elanikest, et presidenti peaks valima rahvas. 25 protsenti eelistab praegust süsteemi, kus presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Rahva poolt presidendi valimise toetus on eriti tugev 35–64-aastaste seas, kus vastav näitaja ulatub 74–76 protsendini. Samuti toetavad seda mudelit kõige enam muu rahvuse esindajad, kellest 81 protsenti leiab, ... Vaata lähemalt ›
0
Eesti rahva teadlik ja tahtlik väljasuretamise poliitika kannab vilja, Tallinna Ülikooli demograaf Mark Gortfelder prognoosib, et peagi saab meist vähemusrahvas oma enda maal: “Kui vaadata Eesti statistikameti prognoose, siis nemad on eeldanud võrdlemisi suurt sisserännet kuni sajandi lõpupoole ja selle kaasuv mõju on see, et eestlaste osakaal eriti sajandi lõpu poole, eriti nooremates vanuserühmades liigub ... Vaata lähemalt ›
0
Ikka veel pannakse Maarjamaal toime erinevaid uuringuid, suuremat usku paljudel nendesse ei ole, aga parema meelelahutuse puudumisel uuringuid ja küsitlusi alatasa jutuks võetakse. Uurijad on eriliselt kiindunud kõikvõimalikesse vähemustesse, pagulastesse ja päästetud eludesse – see tuleb headusest. Tervise Arengu Instituudi õilishinged uurisid Ukraina pagulasi, mis on igati kiiduväärne, aga võrdlus kohalike elanikega andis veidi ootamatuid, ... Vaata lähemalt ›
0
Kui süveneda sõdiva Ukraina ühiskonda, siis seal toimub kõik ilmselt ainult fossiilkütustel, rindest kuni ülesehitustööni, aga juba on kliimafanaatikud sealgi nuge selga loopimas. Ükspuha, kas sõda käib või lõpeb, Ukraina vajab odavaid lahendusi, mida pakub ainult fossiilkütustel baseeruv energeetika, juhuelektril põhinev kliimahullus kõrgete elektrihindadega rööviks riigi veelgi paljamaks. Ukrainas on jubedad “sõjamuutused”, aga liberaalne Lääs ... Vaata lähemalt ›
0
Liberaalne “sallivusleer” on üks naljakas seltskond: nad võtavad enda kaissu kõik, millel on marksistlik tempel küljes, soovimata märgata, kuidas kõigi kummardamine absurdiks muutub. Hea näide on see, kuidas on tülis feminism ja homoagenda, kes enamikus küsimustes on ühel nõul. Naisõiguslased on tegelikult päris kurjad selle peale, kuidas meestest aretatud transnaised võtavad üle naisspordi, kus nad ... Vaata lähemalt ›
0
Reformierakonna kaitsepoliitikat on tugevalt kritiseeritud seetõttu, et Ukrainale anti ära meie suurtükid ja palju muud, aga see kraam, mida asemele telliti, saabub alles aastate jooksul. Seega põhineb valitsuse tegevus usul, et Venemaa lähiajal Eestit ei ründa, mis on lühinägelik suhtumine, nagu ka Tsahkna arvamus, et vene sõdurid on kõik Ukrainas maha tapetud. Nüüd selgub, et ... Vaata lähemalt ›
0
Kui fenomenaalse poliitilise vaistuga Mart Helme ütles seitse aastat tagasi siseministrina, et Eestil on vaja seoses NATOga paan B-d, peeti seda vaata, et riigireetmiseks. Ometi osutusid need mõtted prohvetlikeks ja nüüd räägivad sellest kõik. Kuid see on vaid üks paljude seast, mida EKRE üks liidritest on ette näinud. See on ka põhjus, miks ta kutsuti ... Vaata lähemalt ›
0
Miljonid eurooplased ootavad pikisilmi, et Euroopa Liit loobuks rohepöördest või võtaks vähemalt paanikat ja hüsteeriat vähemaks, kuid Brüssel seda ei kavanda – vastupidi, ta ta jätkab poliitikaga, mis on euromajanduse juba lammutanud ja konkurentsivõime olematuks muutnud. Euroopa Liidus loodetakse naiivselt, et juhuenergia saab mingil moel jalad alla ja siis on nemad innovatsiooni eestvedajad. Paraku toimub ... Vaata lähemalt ›
0
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem. Rahvaarv langes teist aastat järjest. Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest. Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas ... Vaata lähemalt ›
0
Peavoolumeedias on üsna ägedalt kritiseeritud Martin Helme sõnavõttu pärast Ungari valimisi. Paraku on ütlus, et Helmetel on alati õigus, kujunemas üha kindlamaks reaalsuseks, seda enam, et me näeme valimiste ja teiste demokraatlike protsesside muutumist farsiks lausa omal nahal. Kui EKRE hakkas kunagi ammu rääkima süvariigist, irvitasid kõik suure suuga – vandenõuteoreetikud ja lamemaalased! Nüüdseks on süvariigi ... Vaata lähemalt ›
0
Kui fenomenaalse poliitilise vaistuga Mart Helme ütles seitse aastat tagasi siseministrina, et Eestil on vaja seoses NATOga paan B-d, peeti seda vaata, et riigireetmiseks. Ometi osutusid need mõtted prohvetlikeks ja nüüd räägivad sellest kõik. Kuid see on vaid üks paljude seast, mida EKRE üks liidritest on ette näinud. See on ka põhjus, miks ta kutsuti ... Vaata lähemalt ›
0
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem. Rahvaarv langes teist aastat järjest. Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest. Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas ... Vaata lähemalt ›
0
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on võtnud kasutusse hirmutamistaktika, korrates ka meie valitsuspoliitikute varasemat narratiivi, et „Eesti on järgmine“, Zelenski käsitluses laiendab ta seda küll kõikidele Balti riikidele. Meie eilsed sõjaõhutajad pole ühtäkki sellega enam nõus. EKRE jaoks pole siin midagi üllatavat. EKRE esimees Martin Helme ütles teemat käsitlenud ERRile, et Zelenski sõnumis pole mitte midagi ... Vaata lähemalt ›
0
Oleme kummalises olukorras: me abistame – endal hing paelaga kaelas -Ukrainat, et sõda seal jätkuks ega jõuaks siia; samal ajal ei julge me abistatava Ukraina droone alla võtta, mis Venemaale teel olles siia satuvad ja alla kukuvad; ning kõige tipuks soovib neli aastat sõjas räsida saanud Ukraina teha kõik selleks, et see sõda Euroopasse laieneks ... Vaata lähemalt ›
0
Uute Uudiste läinudnädalasele küsitlusele „Keda te usaldate kõige vähem?“ vastas vadav enamus ehk 90, 3 protsenti, et kõige vähem usaldavad nad valitsust. Ebausaldusväärsuselt järgmised olid Riigikogu (5,1 prosenti, kohalikud omavalitsused (3 protsenti ja president (1,6 protsenti. Kokku oli hääletajaid 3274. Sel nädalal küsime lugejailt „Kas Ukraina presidendi ja meie endi sõjaõhutajate varasem retoorika stiilis „Eesti ... Vaata lähemalt ›
0
Esmaspäeval oli Riigikogus arutlusel arupärimine e-hääletamise auditeerimissüsteemi puudujääkide kohta, kus oma arvamuse ütles välja EKRE faktsiooni saadik Varro Vooglaid. “Minule tundub ka, et Eesti riiki justkui ei võeta tõsiselt. Olles kuulanud peaministri vastuseid arupärimises esitatud küsimustele, jääb paratamatult selline mulje. Kui meil on põhiseaduse esimeses paragrahvis deklareeritud ideaal, et Eesti riik on iseseisev ja sõltumatu ... Vaata lähemalt ›
0
Esmaspäeval oli Riigikogus arutlusel arupärimine e-hääletamise auditeerimissüsteemi puudujääkide kohta, kus oma arvamuse ütles välja EKRE faktsiooni saadik Evelin Poolamets. “Valimissüsteemi tegelik väärtus seisneb selles, kas rahvas usaldab seda, kas see on kontrollitav ning kas see vastab põhiseaduslikule vaimule ja mõttele. Siin on põhjust tõsiselt muretseda. Esiteks, põhiseaduslik küsimus. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 60 sätestab selgelt, ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.05.2026 02:24
Viimane uuendus: 02:16.
Uudiste reiting uuendatud: 02:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)