Oleme jõudnud sügisesse ning lõpetame poliitikaaastasse tagasi vaatava artiklite sarja kolme viimase kuuga. Tegemist lühikese kokkuvõttega, mis hõlmab Eestis olulisemaid sündmusi. Aasta on piisavalt pikk aeg, et varasemad sündmused kipuvad õnneks või kahjuks meelest minemast. Seega heidame siinkohal põgusa pilgu, millega me peagi lõppeval aastal silmitsi seisime. Oktoober Sügisene istungjärk algas sellega, et Riigikogu saalis ... Vaata lähemalt ›
17
Saates “Tosin kokku” võtavad Sven Sildnik ja Aarne Mäe kokku 2024. aasta, vaadates ja kommenteerides meelelahutuslikus võtmes, mis olid Uute Uudiste loetumad lood kuude lõikes. Selles episoodis on jõutud maikuusse. Vaata lähemalt ›
52
Vana-aasta viimasel päeval suri 96-aastaselt Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna endine auesimees, vabariigi president aastatel 2001-2006 Arnold Rüütel,. Arnold Rüütel oli alguses Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi ja hiljem Ülemnõukogu esimehena üks meie iseseisvuse taastamise eestvedajaid. Tema osalusel algas okupeeritud Eestis üleminekuperiood, kuulutati NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust ja taastati iseseisvus. Vabariigi presidendina oli tema eesmärgiks Eesti tasakaalustatud areng, ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Lõpetame aasta lõbusama noodiga. Teatavasti on Riigikogu aseesimehe rollis ette nähtud kindel protseduurika ja veelgi kindlam sõnavara, millega istungit juhtida. Samu lauseid tuleb istungi juhatajal korrata paari tunni jooksul korduvalt ja korduvalt. Ja nii juhtubki järgnev, kui istungi saalis kohtuvad 31. detsembril Lahkuv Aasta – aasta 2024 ja Riigikogu aseesimees. Päevakorras on vaid üks punkt: ... Vaata lähemalt ›
67
Suures aastalõpuintervjuus ütleb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Mart Helme, et see oli mitte ainult Eestis postdemokraatliku ajastu vormistamise aasta, kuigi oli näha ka murrangu ilminguid. Lisaks räägib ta korruptsioonist meil, geopoliitilisest olukorrast meie lähiümbruses, aga sellestki, millisena näeb ta lähitulevikku. Intervjuus avaldab Mart Helme ka selle, kuidas ta poliitikast puhkab. Vaatamata raskustele, leiab kogenud poliitik ... Vaata lähemalt ›
0
Teisipäeva õhtul suri 96-aastaselt Arnold Rüütel, vabariigi president aastatel 2001-2006, teatas presidendikantselei. Arnold Rüütel oli alguses Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi ja hiljem Ülemnõukogu esimehena üks meie iseseisvuse taastamise eestvedajaid. Tema osalusel algas okupeeritud Eestis üleminekuperiood, kuulutati NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust ja taastati iseseisvus. Vabariigi presidendina oli tema eesmärgiks Eesti tasakaalustatud areng, mida väljendas ühiskondliku leppe ... Vaata lähemalt ›
67
Alates 1. jaanuarist tõuseb tulumaks nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele 22 protsendini, mis tähendab, et inimesed hakkavad vähem raha kätte saama. Palgatulu, kasu vara võõrandamisest, ettevõtlustulu ja muud tulud maksustatakse uuest aastast 22 protsendilise maksumääraga. Tulumaks füüsilisele isikule kerkib uuest aastast seniselt 20 protsendilt 22 protsendini. Kui seni on juriidiliste isikute regulaarselt tehtud kasumijaotused olnud ... Vaata lähemalt ›
283
Pärast seda, kui Euroopa politsei on suutnud piiri panna veristele pommiplahvatustele, on sagenenud noarünnakud, millest enamiku puhul on kuulda olnud kuulsaid sõnu “Allah akbar!” Nüüd neile terroristlikku motiivi enam ei anta, vaid antakse meditsiiniline. Migrantidest üleujutatud Euroopas on terrorismi põhjendamisel kasutusele võetud diagnoos, mis näib meditsiinilisena, kuid on pigem poliitiline ja ideoloogiline – terroristid olevat ... Vaata lähemalt ›
11
Lõpetame aasta lõbusama noodiga. Teatavasti on Riigikogu aseesimehe rollis ette nähtud kindel protseduurika ja veelgi kindlam sõnavara, millega istungit juhtida. Samu lauseid tuleb istungi juhatajal korrata paari tunni jooksul korduvalt ja korduvalt. Ja nii juhtubki järgnev, kui istungi saalis kohtuvad 31. detsembril Lahkuv Aasta – aasta 2024 ja Riigikogu aseesimees. Päevakorras on vaid üks punkt: ... Vaata lähemalt ›
41
Suures aastalõpuintervjuus ütleb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Mart Helme, et see oli mitte ainult Eestis postdemokraatliku ajastu vormistamise aasta, kuigi oli näha ka murrangu ilminguid. Lisaks räägib ta korruptsioonist meil, geopoliitilisest olukorrast meie lähiümbruses, aga sellestki, millisena näeb ta lähitulevikku. Intervjuus avaldab Mart Helme ka selle, kuidas ta poliitikast puhkab. Vaatamata raskustele, leiab kogenud poliitik ... Vaata lähemalt ›
120
EKRE poliitik Rene Kokk ütleb oma aastalõpupöördumises, et kahjuks halvendavad valitsuse otsused maapiirkondade toimetuolekut. See käib nii koolide ja teenuste sulgemist või töö ümberkorraldamisest moel, et see ei rahulda kohalikke vajadusi. EKRE võimule tulles teeb kõik selleks, et elu maal säiliks ja areneks. Vaata lähemalt ›
104
JAANUAR -Majandusraskustesse sattunud Lõuna-Eestis asuv väikeettevõte, mis lõpetas hiljuti loomakasvatuse, hakkab tootma automaksapasteeti. -Algava mao-aasta puhul püstitavad hiinlased lauluväljakule Mao Zedungi jääskulptuuri -Haridusminister Kristina Kallas lubab edasi astuda, kui kohalikud omavalitsused haridusleppega ei nõustu. -Riigikogu koalitsioon võtab vastu lasteahistamisseaduse muudatuse, kus on eraldi punkt spetsiifilise täiendõppe kohustusest pedofiilidele, kes tahavad minna tööle lastaiaõpetajat Vaata lähemalt ›
48
Saates “Tosin kokku” võtavad Sven Sildnik ja Aarne Mäe kokku 2024. aasta, vaadates ja kommenteerides meelelahutuslikus võtmes, mis olid Uute Uudiste loetumad lood kuude lõikes. Selles episoodis on jõutud aprillikuusse. Vaata lähemalt ›
57
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Anti Poolamets taunib oma aastalõpupöördumises väärideoloogia pealsurumist Eesti kooliprogrammides, seda iseäranis seksuaalõppes, näiteks kaheksandas klassis õppivatele lastele õpetatakse seda, mis on panseksuaalsus. “Eesti rahvas ei vääri seda, et meile lihtsalt kärbseid pähe aetakse ja meid lollitatakse,” ütles ta. Vaata lähemalt ›
12
Käesolev artiklite sari koosneb neljast aastale tagasivaatavast lühikesest kokkuvõttest, mis hõlmavad Eestis olulisemaid sündmusi. Aasta on piisavalt pikk aeg, et varasemad sündmused kipuvad õnneks või kahjuks meelest minemast. Seega heidame siinkohal põgusa pilgu, millega me peagi lõppeval aastal silmitsi seisime. Kolmandas artiklis teeme ülevaate juuli, august ja septembri olulisematest sündmustest. Tavaliselt on Eestis suviti poliitikas ... Vaata lähemalt ›
0
Selleks oli vaja kaablite lõhkumist Soome lahe põhjas, et viimanegi otsustav põmmpea hakkaks mõtlema asjadele, millest Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on aastaid rääkinud – Eesti elektrienergiaga varustamise tagamiseks, peame hoidma töös põlevkivijaamad. Ja mitte ainult, vaid elektrihinna allatoomiseks, tuleb seda kõike intensiivistada. Ja CO2 kvoodikaubandus tuleb unustada! EKRE on tagunud ikka ja pidevalt sama rauda – ... Vaata lähemalt ›
30
Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul tõuseb algava aasta kevadise istungjärgu kõige olulisemaks teemaks põhiseaduse muutmine. „Me oleme esitanud muudatusettepanekud, mis mittekodanike valimisõiguse ikka välja võtab. Saab siis näha, kas terve mõistus võidab või üritab koalitsioon panna mittekodanikke valimisõigusega põhiseadusesse sisse. Sellisel juhul on väga suur tõenäosus, et kogu põhiseaduse muutmine kukub läbi või ... Vaata lähemalt ›
32
Kunagi oli avalikus pildis väga tuntud bravuuritar Kati Murutar, kes jagas väga hästi “strateegilist kommunikatsiooni” ehk kui ta leidis, et temast pole ammu enam räägitud, kirjutas ta Delfisse või mujale kollasesse meediasse intrigeeriva artikli, mis tagas, et järgnevad paar nädalat rääkis Eesti temast. Bravuuritari ei huvitanud see, et paljud kirjutasid temast halvasti (tänapäeva “katimurutarid” kaebavad selle ... Vaata lähemalt ›
126
Kas te teadsite, et praeguse Euroopa Liidu aluseks on Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1951. aastal? Nüüd on kivisüsi Euroopas paaria, terast veel tahetakse, aga Euroopa ühendajaks on hoopis… homoseksualism. Jah, Euroopa Liidu ideoloogiaks on homoseksualism ning see on ka laienemise aluseks – iga liitu pürgiv riik peab selle omaks võtma, muidu “Euroopasse” ei pääse. ... Vaata lähemalt ›
173
Kes jälgib viimaste aegade Euroopa terrorismistatistikat, see näeb, kuidas ründaja tembeldatakse üha sagedamini lihtsalt vaimuhaigeteks. Liberaalsel Euroopal on lihtsalt suur seltskond “omasid”, kelle terroritööde puhul ei saa maailmavaatele vihjata. BNS: “Saksa siseminister Nancy Faeser ütles esmaspäeval, et jõuluturul kümne päeva eest inimesi surnuks ja vigaseks rammimises kahtlustatava saudi mehe puhul viitavad märgid tema vaimuhaigusele. /…/ Minister ... Vaata lähemalt ›
61
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
ERR
|
0% |
Telegram
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.06.2026 06:16
Viimane uuendus: 06:10.
Uudiste reiting uuendatud: 06:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne