02.11.2021 Neljapäeval, 4. novembril peetakse Tartus Gustav Adolfi päeva, et tähistada 389. aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Sel puhul asetatakse lilled mälestusmärkide juurde, esitletakse raamatut, toimub kontsert ja esilinastub film. Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastas 1632. aastal Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Sellele pühendatud päev algab 4. novembril kell 15.20 lillede asetamisega Gustav II Adolfi ja Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte mälestus Vaata lähemalt ›
0
01.11.2021 Kuni 1. novembrini 2021 saab esitada kandidaate Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale. Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Rahvusmõtte auhind antakse pidulikult üle 1. detsembril rahvusülikooli 102. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võivad teha Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutus Vaata lähemalt ›
0
01.11.2021 17.–18. septembril toimus Tartu Ülikoolis rahvusvaheline kirjandusteadlaste ja filosoofide korraldatud konverents „Tervis ja biopoliitika kirjanduses ja filosoofias“(„Health Biopolitics in Literature and Philosophy“), kus muu hulgas arutati koroonakriisi humanitaaride pilgu läbi. Tartu ülikooli anglistika professor Raili Marling oli üks konverentsi korraldajatest ja sel puhul intervjueeris teda Barbi Pilvre. Loe intervjuud kultuurilehe Sirp kodulehelt. Teema: TeadustegevusMeist mujal Vaata lähemalt ›
0
29.10.2021 29. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medaliga füüsikalise keemia professorit akadeemik Enn Lusti. Selgunud on ka Tartu Ülikooli Tänutähe, medali, aumärgi ja teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ saajad. Tartu Ülikooli suure medaliga otsustas senat tunnustada vesinikutehnoloogia arengu eestvedajat Eestis, füüsikalise keemia professorit akadeemik Enn Lusti, kelle pikaajaline silmapaistev töö on kaasa aidan Vaata lähemalt ›
1,118
29.10.2021 Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks on astunud nädalaga taas suure sammu ülespoole. Koroonaviiruse koguse suurim tõus on toimunud Lõuna-Eestis. Lõuna-Eestit iseloomustavat tõusu veab Põlva, mis on ka Terviseameti statistikas olnud elanikkonna suurust silmas pidades uute nakatumisjuhtumite poolest esirinnas. Reoveeuuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on Põlva Vaata lähemalt ›
0
28.10.2021 „Värske teaduse“ rubriik annab regulaarselt vihjeid eri teadusvaldkondade huvitavamate uurimisteemade kohta. Sotsiaalteadused Ise tööaja valimine ei suurenda üldist töösuhete paindlikkust Euroopa Liidu tööaja direktiiv lubab erandina töö- ja puhkeaja reegleid mitte kohaldada iseseisva otsustuspädevusega töötaja suhtes. Selline töötaja valib oma tööaja ise, lähtudes töö iseloomust. Uuringus analüüsiti, kas iseseisva otsustuspädevusega töötaja kategooria kasutuselevõtmine õigusaktis on muutnud töö- Vaata lähemalt ›
0
28.10.2021 28. oktoobril alates kella 18.00-st toimub katkestus ülikooli infosüsteemide töös. Katkestus kestab umbes kuus tundi ja selle käigus uuendatakse Oracle’i andmebaasi, et infotehnoloogia osakond saaks pakkuda kvaliteetset süsteemiteenust koos kasutajatoega. Katkestuse ajal ei ole kättesaadavad ülikooli kesksed infosüsteemid ÕIS 1, ÕIS 2, siseveeb ega DHIS, samuti kõik www.is.ut.ee kaudu pakutavad teenused, näiteks rahaveeb, lähetuste töövoog, grandiveeb jne. Samuti ei ole võimalik ülikooli kontoga Vaata lähemalt ›
0
27.10.2021 15. oktoobril kohtusid vestlusõhtul ”Loovus ja kultuuri kulg” Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Hasso Krull ja väliseesti professor Jaan Valsiner, arutades üheskoos moderaator Jaan Kangilaskiga kultuuri tuleviku üle. Tuleviku üle mõtlemine on murranguliste ja segaste aegade märgiks. Kas humanitaaril on sobivaid töövahendeid, et kultuuri arengut ette näha? Ja kuidas üldse mõelda tulevikust, mille kättejõudmine paratamatult muudab ka mõtlemise keelt, konteksti ja lähtekohti? Mis suunas on mu Vaata lähemalt ›
0
27.10.2021 Sellest nädalast saab loote kromosoomhaiguste sõeluuring märkimisväärse täienduse, sest Tartu Ülikooli teadlaste loodud DNA-analüüsi tehnoloogia abil muutub Niptify test täpsemaks ja nüüdisaegsemaks. Kui varem kasutati Niptify testis Belgia Leuveni laborist üle võetud ja kohandatud DNA-analüüsi tehnoloogiat, siis nüüd on testi taga täielikult Eesti teadlaste loodud geenitehnoloogia- ja informaatikalahendused. Kõige täpsem ja varajasem loote kromosoomhaiguste sõeltest on NIPT. See võimaldab analüü Vaata lähemalt ›
0
26.10.2021 28. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli suurandmete professor Ahmed Awad ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Suurandmete analüütika rikkalikust pilvest säästliku servani“. Viimase 15 aasta jooksul on suurandmete tehnoloogial olnud tähtis osa selles, kuidas käsitleda niisuguseid keerukaid andmete omadusi nagu maht, mitmekesisus ja kiirus. Suurandmete tehnoloogia loodi töötama tavariistvara arvutusklastrites, mida aga hallati keskselt ja millel olid kasutada pea lõpmatult rikkalikud ressursi Vaata lähemalt ›
0
26.10.2021 Tartu Ülikooli digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus andis esimest korda preemiad parimatele digihumanitaaria-alastele lõputöödele. Parimaks 2020/2021. õppeaasta humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas kaitstud magistritööks sai ajaloolase Ott Koore “Illegaalsed piiriületajad Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel aastatel 1920-1940: juhtumianalüüs Rahvusarhiivi isikuandmete kartoteegi andmete põhjal” (juhendaja Aigi Rahi-Tamm). Parimaks bakalaureusetööks valiti lingvist Kristjan Poska “N Vaata lähemalt ›
149
26.10.2021 Tartu Ülikool kutsub kõiki magistri- ja doktoriõppe tudengeid osalema 15.–19. novembrini 2021 toimuvas virtuaalses talvekoolis „Equity and Equality in Education and Medicine“, kus keskendutakse võrdsusele ja võrdõiguslikkusele hariduses ning meditsiinis. Talvekooli saab registreeruda kuni 31. oktoobrini ning osalemine on kõigile tasuta! Virtuaalne talvekool keskendub võimalustele ja raskustele võrdsuse ja võrdõiguslikkuse tagamisel tänapäeva Euroopas. Kursuse ülesehitus järgib arusaama, et keerul Vaata lähemalt ›
3
26.10.2021 Viimati uuendatud 26. oktoobril! Koroonaviiruse levik nii Eestis kui ka mujal maailmas jätkub ja selle vältimiseks on parim viis vaktsineerimine ja iga inimese vastutustundlik käitumine. Ülikooli eesmärk on hoida õppetöö avatuna nii kaua kui võimalik, seetõttu rakendame tugevamaid ohutusmeetmeid. Õppetööl, avalikes ruumides ja kohtumistel tuleb inimesi hajutada ja kõik, sh vaktsineeritud, peavad ülikooli siseruumides kandma maski Ülikooli soovitusi ja suuniseid teemade kaupa saad lugeda allpool. Vaata lähemalt ›
0
26.10.2021 Ülikooli eesmärk on hoida õppetöö avatuna nii kaua kui võimalik, seetõttu rakendame tugevamaid ohutusmeetmeid. Õppetööl, avalikes ruumides ja kohtumistel tuleb inimesi hajutada ja kõik, sh vaktsineeritud, peavad ülikooli siseruumides kandma maski. Nina ja suu katmiseks võib kasutada üksnes kaitsemaski, mitte näiteks salli või visiiri. Keskenduda tuleks sellele, mis on õppetöö jätkumiseks hädavajalik. Soovitame ära jätta või edasi lükata suured üritused. Ära jäävad ka rahvusülikooli aastapäevaga s Vaata lähemalt ›
23
26.10.2021 Tartu Ülikooli juhitavast seireuuringust selgub, et täiskasvanute seas on koroonaviiruse levimus kasvanud mõõdukas tempos. Viimase kuu jooksul on püsinud muutumatuna ka koroonaviirusevastaste antikehade levimuse tase. Küll aga on kuuga kasvanud haigestunuga lähikontaktis olnud inimeste hulk ning lähikontaktsete seas on üha rohkem neid, kes kokkupuute järel oma igapäevast käitumist ei muuda. 13.–25. oktoobrini toimunud uuringuetapi vältel testiti 2455 inimest, kelle seast sai positiivse testitulem Vaata lähemalt ›
0
26.10.2021 28. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli suurandmete professor Ahmed Awad ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Suurandmete analüütika rikkalikust pilvest säästliku servani“. Viimase 15 aasta jooksul on suurandmete tehnoloogial olnud tähtis osa selles, kuidas käsitleda niisuguseid keerukaid andmete omadusi nagu maht, mitmekesisus ja kiirus. Suurandmete tehnoloogia loodi töötama tavariistvara arvutusklastrites, mida aga hallati keskselt ja millel olid kasutada pea lõpmatult rikkalikud ressursi Vaata lähemalt ›
0
26.10.2021 Tartu Ülikooli juhitavast seireuuringust selgub, et täiskasvanute seas on koroonaviiruse levimus kasvanud mõõdukas tempos. Viimase kuu jooksul on püsinud muutumatuna ka koroonaviirusevastaste antikehade levimuse tase. Küll aga on kuuga kasvanud haigestunuga lähikontaktis olnud inimeste hulk ning lähikontaktsete seas on üha rohkem neid, kes kokkupuute järel oma igapäevast käitumist ei muuda. 13.–25. oktoobrini toimunud uuringuetapi vältel testiti 2455 inimest, kelle seast sai positiivse testitulem Vaata lähemalt ›
0
26.10.2021 Ilmunud on Eesti Haridusteaduste Ajakirja uus erinumber, mille fookuses on kirjaoskuse eri liigid ja käsitlused. Kuigi esialgu märkis kirjaoskus inimese võimet lugeda ja kirjutada, on seda mõistet haridusteadustes hakatud kasutama teaduslik-teoreetilise konstruktsioonina, mis puudutab palju muidki valdkondi. Erinumbri juhatab sisse Jari Lavonen Helsingi Ülikoolist, tutvustades Soome põhikooli õppekava rolli loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisel. Loodusteadusliku kirjaoskuse arendamist uurivad Vaata lähemalt ›
0
25.10.2021 1.–3. novembril toimub Tartus Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 14. rahvusvaheline konverents „Lüürilise luule tegur väikeste kultuuride kujunemisel“ („The Factor of Lyrical Poetry in the Formation of Literary Cultures”), mis keskendub lüürilise luule rollile eriti väikekultuurides ja uurib ühtlasi lüürika tähendust tänapäeva kirjanduses. Juttu tuleb luule ajaloost ja tänapäevast – alates trubaduuride luulest 13. sajandil uusimate luule- ja laulutekstideni välja. Kõneldakse luule Vaata lähemalt ›
0
25.10.2021 26. oktoobril toimub Eesti biomajanduse uuringu lõpukonverents. Projektis osalesid Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool ja Balti Uuringute Instituut. ADDVAL-BIOEC projekti eesmärk oli jätkusuutliku arengu põhimõtteid arvesse võttes selgitada välja Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimalused biomajanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Teadlased analüüsisid Eesti biomajanduse hetkeseisu kuue väärtusahela lõikes: toit ja söö Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
19% 4 |
Õhtuleht
|
16% 0 |
ERR
|
8% 4 |
Delfi Sport
|
5% 1 |
Maaleht
|
5% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.11.2024 07:13
Viimane uuendus: 07:08.
Uudiste reiting uuendatud: 07:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)