Riigikohus otsustas, et Tartu Ülikooli (TÜ) Delta keskuse ehitushange oli seaduslik, ja tühistas Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) finantskorrektsiooni otsuse. Vaata lähemalt ›
241
14.10.2021 Tartu Ülikool ja Eesti Turbaliit sõlmisid koostöölepingu, mille eesmärk on töötada välja teaduspõhiseid lahendusi selleks, et vähendada turba tootmisel ja kasutamisel tekkivat kliimajalajälge. Turvas on üks Eesti peamisi taastuvaid loodusvarasid ja sooaladel on suur suutlikkus atmosfäärist süsihappegaasi siduda. Tartu Ülikooli arendusprorektori Erik Puura sõnul on seetõttu ülitähtis pöörata turbale kui looduse osale ja loodusvarale suurt tähelepanu. „Ülikoolide ja ettevõtete koostöö ning nüüd tur Vaata lähemalt ›
0
14.10.2021 14. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Mertelsmann ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Ida-Euroopa „mahajäämus“ ja koroonapandeemia“. Ida-Euroopa „mahajäämus“ näib olevat ammune ajalooline tõsiasi, ehkki see piirkond on tänapäeval väga mitmekesine ja mahajäämust võib määratleda väga erinevalt. Olaf Mertelsmanni sõnul võib koroonapandeemiat näha riigi, institutsioonide ja ühiskonna proovilepanekuna. „Teataval määral on võimalik riikide ed Vaata lähemalt ›
0
14.10.2021 Reedel, 15. oktoobril toimub Tartu Ülikooli keemia instituudis viies vesinikupäev, kus muu hulgas räägitakse sellest, milliseid võimalusi annab vesinikutehnoloogia taastuvelektri edastamiseks olemasolevasse elektrivõrku. Vesinikutehnoloogia on läbimurdeline tehnoloogia, mis võimaldab tulevikus vältida ülikõrgeid elektri-, gaasi- ja mootorikütuste hindu. Viiendat korda toimuval vesinikupäeval Tartu Ülikooli keemia instituudis antakse ülevaade vesinikualasest teadus-, arendus- ja rakendustööst maai Vaata lähemalt ›
0
14.10.2021 Eestis on olemas keemia ja biotehnoloogia spetsialistid, hea baasharidusega inimesed, kelle oskused võimaldaksid luua uudseid lahendusi puidu biokeemiliseks väärindamiseks. Puudus on aga piloottehastest, mis võimaldaks laboris loodud tehnoloogiaid tööstusskaalale edasi arendada. Vaja oleks ka riskikapitali või inkubaatoreid puiduväärindamise tehnoloogia ja tööstusliku biotehnoloogia start-up’idele. Puidukeemia arenguvõimalusi ning Eesti väljavaateid innovatiivsel moel süsiniku jalajälje vähendami Vaata lähemalt ›
0
14.10.2021 13. oktoobril algas Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu uus etapp, mis annab ülevaate nii koroonaviiruse kui ka sellevastaste antikehade levimusest täisealises elanikkonnas 26. oktoobriks. Eelmine seireetapp toimus kuu aja eest ja vahepeal on viiruseolukord Eestis kiiresti muutunud. Hoogsalt kasvab nii uute päevaste nakatumisjuhtumite kui ka haiglaravi vajavate patsientide arv. „Vaktsineerimistempo on viimasel ajal aeglustunud ja meil on viimase seireuuringu andmeil täisealiste elanike seas nel Vaata lähemalt ›
0
12.10.2021 Oktoobris ja novembris saab Tartus näha valikut Norra, Rootsi ja Taani viimaste aastate filmikunstist. Põhjamaade filmisügis on osa Tartu Ülikooli skandinavistika osakonna 30. aastapäeva pidustustest. Kokku linastub Põhjamaade filmisügise kavas 12 filmi, mida saab näha Tartu Elektriteatris ning maailma keelte ja kultuuride kolledžis. Festivali avab neljapäeval, 14. oktoobril kell 18.00 norra filmitegija Solveig Melkeraaeni „Keelelõikajad“. Dokumentaalfilm viib vaataja Põhja-Norra sadamalinna Vest Vaata lähemalt ›
0
12.10.2021 14. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Mertelsmann ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Ida-Euroopa „mahajäämus“ ja koroonapandeemia“. Ida-Euroopa „mahajäämus“ näib olevat ammune ajalooline tõsiasi, ehkki see piirkond on tänapäeval väga mitmekesine ja mahajäämust võib määratleda väga erinevalt. Olaf Mertelsmanni sõnul võib koroonapandeemiat näha riigi, institutsioonide ja ühiskonna proovilepanekuna. „Teataval määral on võimalik riikide ed Vaata lähemalt ›
0
12.10.2021 Mobiilpositsioneerimisega kogutavate andmetega saab aimu nii sellest, kuidas võib riiki sisse toodud viirus levida kui ka hinnata, millised piirkonnad vajavad pandeemia järel kõige rohkem toetust, kirjutab Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor Anto Aasa. TÜ geograafia osakonna mobiilsusuuringute laboris on uuritud mobiilpositsioneerimise abil inimeste paiknemist ja liikuvust üle 15 aasta. Vajadus kiire ja täpse info selle kohta, kus inimesed liiguvad ja paiknevad, muutus väga oluliseks ka 2 Vaata lähemalt ›
0
11.10.2021 2021. aastal tähistavad Eesti ja Jaapan 100 aasta möödumist ametlike suhete ja vastastikuse sõpruse algusest. Tartu Ülikoolis toimuvad 13.–15. oktoobrini selle auks Jaapani suursaadiku loeng, Jaapani muusika kontsert ning konverents „Majandus ja kultuur Euroopa Liidu ning Jaapani vahel“. 13. oktoobril peab Jaapani suursaadik Hajime Kitaoka Tartu Ülikooli peahoone aulas avaliku ingliskeelse ettekande „Loeng 100 aastat kestnud sõprussuhete tähistamiseks“. Loengule järgneb Jaapani akustilise muusika Vaata lähemalt ›
0
07.10.2021 Sergei Põlme on bioloog ning Tartu Ülikooli vilistlane, keda teadustöö on viinud seiklema nii Teravmägedele kui ka Prantsuse Guajaanasse, Taiwanisse ja Paapua Uus-Guineasse. Sergei kirjutab loodusteadlase ja kogenud seikleja vaatenurgast teadusest ja kokkusattumustest, kriitilisest mõtlemisest ja subjektiivsusest. Olen Tartu Ülikoolis õppinud bioloogiat, õpingute käigus tutvusin lähemalt algul kalade ja seejärel seentega. Olen siiani seotud uuringutega, mis kirjeldavad nii seente kui ka muude mik Vaata lähemalt ›
0
07.10.2021 15. oktoobril kohtuvad vestlusõhtul ”Loovus ja kultuuri kulg” Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Hasso Krull ja väliseesti professor Jaan Valsiner, arutades üheskoos moderaator Jaan Kangilaskiga kultuuri tuleviku üle. Tuleviku üle mõtlemine on murranguliste ja segaste aegade märgiks. Kas humanitaaril on sobivaid töövahendeid, et kultuuri arengut ette näha? Ja kuidas üldse mõelda tulevikust, mille kättejõudmine paratamatult muudab ka mõtlemise keelt, konteksti ja lähtekohti? Mis suunas on mu Vaata lähemalt ›
0
07.10.2021 Bordeaux' Ülikool korraldab sel aastal juba teist korda ENLIVE'i nime kandvaid kommunikatsioonioskusi edendavaid kultuuridevahelisi virtuaalkohtumisi, kuhu on oodatud osalema nii bakalaureuse- ja magistritudengid kui ka doktorandid kõigist Enlighti võrgustikku kuuluvatest ülikoolidest. Liikmesülikoolide üliõpilased saavad korrapäraselt veebis kokku, et arutleda päevakajalistel teemadel, nagu soolised küsimused ja haridus, erivajadustega inimesed ühiskonnas, keha kujutamine sotsiaalmeedias või näi Vaata lähemalt ›
0
07.10.2021 Ülikoolipere liikmed on oodatud osalema Eesti kõrgkoolide vahelises veredoonorluse mõõduvõtus „Tuksu teise südames“. Mõõduvõtt on korraldatud kahe olulise eesmärgi nimel: täita verekeskuste verevarud, et abivajajaid oleks võimalik kiiresti aidata; tekitada inimestes vereloovutamise harjumust. Selleks on aga vaja veredoonoreid ehk sind, hea ülikoolipere liige. Vereloovutus ei nõua palju aega ega vaeva, kuid annab meile võimaluse teha kõige väärtuslikum kingitus – päästa kellegi elu. Kuidas osaled Vaata lähemalt ›
0
07.10.2021 7. oktoobril peetakse Biomeedikumis teaduskonvrerentsi, mille otseülekannet saab jälgida ja küsimusi esitada worksup.com lehel, event ID: teaduskonverents2021. Neljapäeval toimuvad 15-minutilised suulised ettekanded ning 5-minutilised e-postrite tuvustused. E-posterettekannetega saab tutvuda 6.–9. oktoobrini. Neid kannavad ette üliõpilased, doktorandid ning arst-residendid, arstid ja teadurid. Tutvustamisele tulevad viimase aasta jooksul meditsiini- ja sporditeaduste alal tehtud teadusuuringute t Vaata lähemalt ›
0
06.10.2021 7. ja 8. oktoobril toimub Enlighti võrgustiku veebikonverents „Social Responsibility in Challenging Times“, kus mainekad Euroopa teadlased arutlevad sotsiaalteaduste tähtsuse üle muutuvatel aegadel. Konverents toob kokku Enlighti võrgustiku ülikoolide sotsioloogid, riigi-, majandus-, haridus- ja õigusteadlased, psühholoogid ning teised eri distsipliinide ja sotsiaalteaduslike suundade esindajad, et arutada, milline on demokraatia olukord Euroopas, kuidas mõista rännet ja segregatsiooni ning milli Vaata lähemalt ›
0
06.10.2021 Alates kolmapäevast, 6. oktoobrist on Tartu Ülikooli muuseumi näitusel „Ars academica. Tartu Ülikooli kunstikogu“ 46 uut joonistust ja gravüüri. Teiste hulgas saab vaadata tunnustatud kunstiklassikute Albrecht Düreri, Rembrandti, Marcantonio Raimondi ja Lucas van Leydeni loomingut. „Näituse uue osa üks põnevamaid teoseid on Wilhelm Brückele omistatud värvikas vaade Viini linnale 19. sajandi algupoolelt. Eksponeerime seda esimest korda. Üldiselt valisime uude väljapanekusse võimaluse korral samad Vaata lähemalt ›
0
05.10.2021 5. oktoobril kohtusid Tartu Ülikooli juhtkond ja teadlased Eesti Energia juhatusega. Eesti Energia tutvustas oma strateegiat ja energiatööstuse ees seisvaid ülesandeid. Nii ülikooli kui ka Eesti Energia esindajad olid ühel meelel, et senine koostöö on olnud samm õiges suunas ja seda võiks tihendada. Pooled on huvitatud pikaajalisest ambitsioonikate eesmärkidega koostööst. Seejuures nimetasid Eesti Energia esindajad neli peamist teemavaldkonda, milles Tartu Ülikooli teadlased võiksid koostööprojek Vaata lähemalt ›
45
05.10.2021 5. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli geneetika professor Angela Ivask ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kui kokku saavad elusrakk ja sünteetiline nanoosake“. Nanoosakeste suurusele viitab juba nende nimetus – tegemist on nanomeetri mõõtskaalas olevate osakeste ja struktuuridega. Nanoskaalasse kuuluvate osakeste ja struktuuride iseloom on väga mitmekesine. Nende hulgas on bioloogilisi struktuure, näiteks valgukompleksid, vesiikulid ja looduslikud anorgaanilised osakesed, ent ka suur val Vaata lähemalt ›
0
05.10.2021 5. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli geneetika professor Angela Ivask ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kui kokku saavad elusrakk ja sünteetiline nanoosake“. Nanoosakeste suurusele viitab juba nende nimetus – tegemist on nanomeetri mõõtskaalas olevate osakeste ja struktuuridega. Nanoskaalasse kuuluvate osakeste ja struktuuride iseloom on väga mitmekesine. Nende hulgas on bioloogilisi struktuure, näiteks valgukompleksid, vesiikulid ja looduslikud anorgaanilised osakesed, ent ka suur val Vaata lähemalt ›
0
05.10.2021 Dubais 30. septembri õhtul suurejoonelise tseremooniaga avatud maailmanäitusel EXPO 2020 on 190 riigi hulgas esindatud ka Eesti. 42 eksponendi seas tutvustavad oma võimalusi Tartu linn ja Tartu Ülikool. Riigi sinise esinduspaviljoni keskmes on Eesti digilugu ning nutikad ja jätkusuutlikud lahendused. „Tartu linn tutvustab maailmanäitusel enda suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtteid ja mitmesuguseid ettevõtetega koostöös välja arendatud targa linna lahendusi,“ rääkis Tartu linna turundusjuht Hele Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Õhtuleht
|
25% 8 |
Postimees
|
22% 3 |
ERR
|
13% 3 |
Kroonika
|
8% 3 |
Delfi Sport
|
7% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.11.2024 03:53
Viimane uuendus: 01:40.
Uudiste reiting uuendatud: 03:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)