20.04.2021 Tartu Ülikool kutsub huvilisi osalema bioloogia erialakatse ettevalmistaval e-kursusel, et valmistuda meditsiiniteaduste valdkonna sisseastumiseks. Kursus avatakse 3. mail ja on avatud 5. juulini 2021. Kursusel on võimalik harjutada bioloogia erialakatsele sarnaseid ülesandeid, mis toetavad põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia-alaste teadmiste rakendamist uues kontekstis. Osalejad lahendavad rakuteooria, paljunemise ja arengu, aine- ja energiavahetuse, geneetika ja muid ülesandeid. Kursusele oodata Vaata lähemalt ›
2
20.04.2021 Koroonaviiruse levimuse seireuuring näitab, et nakkusohtlikke täisealisi on mitu korda vähem ja koroonaviirusevastaste antikehadega täiskasvanuid poole võrra rohkem kui kuu aega tagasi. Veidi enam kui pooled viirusevastaste antikehadega inimestest on saanud kaitse vaktsineerimise teel. 8.–19. aprillini toimunud seireetapis tehti juhuvalimi alusel koroonatest 2624 täiskasvanule. Neist 2491 andis ka vereproovi koroonaviirusevastaste antikehade taseme määramiseks. Analüüsist selgus, et positiivse pr Vaata lähemalt ›
0
20.04.2021 Inimesed on mikroobidega koos elanud juba miljoneid aastaid. Mikroobide elurikkuse saladuste jälile oleme aga hakanud jõudma alles viimastel aastatel, kuna neid palja silmaga nähtamatuid liike saab looduses edukalt määrata vaid hiljuti arendatud molekulaarsete meetodite abil. Mikroorganismidel on oluline roll inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamisel, sealhulgas immuunsüsteemi tugevdamisel. Kui mikroorganisme meie sees ja ümber napib, suureneb allergiate ja autoimmuunhaiguste tekkimise oht. Vaata lähemalt ›
55
20.04.2021 Tartu Ülikooli inglise filoloogina lõpetanud ja vabakutselise konverentsitõlgina töötav Karin Sibul kirjutas Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis suulise tõlke pärandist Eesti kultuuriloos. Kõik sai alguse sellest, kui minu nooremad kolleegid avaldasid arvamust, et suuline tõlge algas Eestis aastal 2004 peale Euroopa Liitu astumist ja eesti keele saamist üheks liidu ametlikuks keeleks. Teatud mööndustega leidsid nad, et võib-olla pisut ikka tõlgiti, aga enne taasiseseisvumist aastal 1991 kindlas Vaata lähemalt ›
0
19.04.2021 Kahekultuurilisest identiteedist, mitmesse kultuuri kuulumise eelistest ja sellest, kuidas kultuuridevahelist distantsi ületada, kirjutas Postimehes Tartu Ülikooli psühholoogiadoktor ja õppeprorektor Aune Valk. Marek Tamm ja Tiit Kärner väitlesid siinsamas Postimehe veergudel paar nädalat tagasi selle üle, kas kahte kultuuri kuulumine on võimalik, põhjendades oma seisukohti eri teooriatega. Kindlasti on see huvitav teoreetiline probleem, kuid psühholoogia vaates ka väga praktiline küsimus. Ja mit Vaata lähemalt ›
0
19.04.2021 Ülikooli veebipoes shop.ut.ee on müügil uue kujundusega teklid ja sõrmused. Kauba saab tellida mugavalt pakiautomaati või sisepostiga. Uuenduskuuri läbinud tekkel Teklil on valge sametpõhi, mis on ümbritsetud ülikooli põhivärviks oleva tumesinise sametribaga, ja mustast nahast nokk. Teklinoka kohale keskele on sametribale kinnitatud teklimärk, millel on poleeritud hõbedast eenduv peahoone portaal ja aastaarv 1632. Teklimärgi hõbedaproov on 925 ja märk on suurusega 16 × 16 × 12,6 mm. Tekli tell Vaata lähemalt ›
0
19.04.2021 Koroonakriisis on üks suuremaid keskkonnajalajälje tekitajaid ühekorramaskid. Tartu Ülikooli teadlaste uuring näitas, et tegelikult kannatavad ka need maskid korduvat kuumtöötlust, enne kui nende kaitsevõime märkimisväärselt kahanema hakkab. Uuringu jaoks tegid teadlased Tartu Ülikooli füüsika instituudi laboris katseid viie tootja meditsiiniliste maskidega, proovides viirust hävitada kolme meetodiga: pesta maski pesumasinas 60 kraadi juures, hoida viis minutit keevas vees ja hoida viis minutit k Vaata lähemalt ›
14
16.04.2021 Hoolimata väiksusest ja kohatisest väiklusest on Eesti siiski üha atraktiivsem koht välismaa tippteadlastele, kes saavad siin oma professionaalseid unistusi täita, tuues teadmisi, au ja kuulsust juba Eestile. Viimase 15 aasta jooksul on Eestis tegutsevate välisteadlaste hulk statistika järgi kümnekordistunud ja ületas juba 500 piiri. Pealtnägijas jagasid oma lugusid Tartu Ülikooli infosüsteemide professor Marlon Dumas ja arengubioloogia professor Osamu Shimmi. Vaata "Pealtnägijat" ja loe ERR Nova Vaata lähemalt ›
0
16.04.2021 Piimhappebakter Lactobacillus fermentum ME-3 on Helluse piimatoodetes olnud eestlaste toidulaual juba 17 aastat ja alates 2014. aastast tarbitakse seda ka toidulisandina. Eelmisel kevadel jõudis see kasulik bakter Eesti käsitööšokolaadi tootja Chocolala šokolaadi sisse ja Balbiino aprikoosise jogurtijäätise sisse. Mullu sai Andre Farm valmis ka tervisele kasuliku juustu, kuhu on samuti lisatud Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste avastatud piimhappebakter ME-3. „Tervisetooted on tulevik,” põhjendas Vaata lähemalt ›
0
16.04.2021 Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad koroonaviiruse koguste püsivat, kuid väga aeglast langust. Viirust on reovees üle Eesti jätkuvalt väga palju ja koguste kahanemine mõõdukale tasemele võib võtta veel nädalaid. Eesti keskmist olukorda kirjeldava reoveeindeksi põhjal on praegune viiruse leviku olukord võrreldav veebruari algusega, kui algas hoogsam levik. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul algas viirusekoguse ka Vaata lähemalt ›
5
16.04.2021 Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 15. aprillil toimunud Academia Pernaviensise mõttekojal esines Tartu Ülikooli rektor, professor Toomas Asser, kes kõneles ülikooli panusest ühiskonna kohanemisel koroonaviirusega. Oma loengus tutvustas rektor kuulajatele Tartu Ülikooli valdkondade seireuuringuid, lähtudes enda erialale toetudes esmajoones arstide vaatenurgast. Samuti vaadati viimaseid reoveeuuringu andmed, ning tutvustati uuringuid koroonaaegse käitumuslikkuse ja vaimse seisundi kohta. Toomas Asseri Vaata lähemalt ›
0
16.04.2021 Liivimaa ristiusustamise käigus võisid vallutajad oma mõjuvõimu kindlustamiseks otsida võimalusi abielluda kohalike ülikute tütardega. Kuna sobilikku abielu oli keeruline sõlmida, tehti soovitud positsiooni saavutamiseks muid lepinguid ja muu hulgas arvestati neis nii mõnelgi juhul kohalike ülikute nõudmistega. Viimastel kuudel on Eesti meedias väideldud selle üle, milline ikkagi oli siinne ühiskond ristisõdade eelõhtul ja ajal ehk 12. ja 13. sajandil. Kuidas „vana“ ja „uus“ teineteisega kohanesi Vaata lähemalt ›
0
16.04.2021 Märtsi keskpaigas vastas mituteist teadlast sotsiaalmeedias kõikvõimalikele koroonaga seotud küsimustele. Üks neist vastajatest oli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner, kes on kummutanud viirusega seotud müüte varemgi. Ta usub, et avalikkusega suhtlemine on teadlaseks olemise loomulik osa. Kui Erik Abner paari aasta eest Tartusse tuli, oli tal pikkade välismaal veedetud aastate jooksul tekkinud terve nimekiri asjadest, mida kõike tahaks teadlasena teha. Hinge peale olid jäänud ka Hispaania Vaata lähemalt ›
0
16.04.2021 Ülikool ootab terve maikuu jooksul kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kevadine orienteerumisrada, mille on koostanud ülikooli muuseum, keskendub spordi ja sportliku ajaviitega seotud kohtadele. Kas teadsid, et arhitekt Krause esimeste ruumiplaanide järgi pidi peahoone esimesel korrusel asuma vehklemissaal? Kui ei, siis tule orienteeruma ja saad teada teisigi põnevaid spordiga seotud fakte ülikoolist. Ülikooli muuseumi kuraator Ken Ird pani rajapunkt Vaata lähemalt ›
0
15.04.2021 Uus õppevahend, milles sisalduvad nii grammatilised teadmised kui ka temaatiline sõnastik, annab esimest korda ukrainlastele võimaluse eesti keelt õppida oma emakeeles. Ehkki ukrainlased on Eestis suuruselt kolmas rahvusvähemus, ei ole neil seni olnud võimalik eesti keelt oma emakeeles õppida. „Eestlased ei õpi ilmselt ühtegi keelt soome keele kaudu, seega pole ka põhjendatud, et ukrainlased peavad seda tegema vene keele kaudu,“ selgitab üks väljaande autoritest, Lvivi Ülikooli eesti keele lektor Vaata lähemalt ›
0
15.04.2021 Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt ei ole sellel õppeaastal riigieksamite sooritamine gümnaasiumi lõpetamise tingimus. Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool kutsuvad siiski abituriente üles tegema nii eesti keele kui ka matemaatika riigieksamit, et hoida oma tulevikuvalikud võimalikult avarad. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk rõhutas eksamite olulisust ka praeguses olukorras. „Soovitan kindlasti eksamitele minna ka siis, kui need on vabatahtlikud. Ülikooli astumisel Vaata lähemalt ›
4
14.04.2021 Tartu Ülikooli teadlased aitavad selgitada välja olulisi mullastiku- ja elustikutegureid, mis toetavad kasutuseta jäänud põllumaade taasmetsastamist. Taani, Hollandi ja Eesti teadlased uurivad kuue aasta jooksul, milliseid mikroobikooslusi erinevad puuliigid vajavad ja kuidas nende arengut toetada. Saadud tulemustest on abi nii kestlike metsastamisstrateegiate loomisel kui ka kliimamuutuste mõju leevendamisel. Kasvav mets on üks võimsamaid vahendeid süsiniku sidumiseks atmosfäärist. Uue metsa ist Vaata lähemalt ›
0
14.04.2021 Tartu Ülikooli õigusteaduskond korraldab maikuus veebiseminari „Kas Eesti elanike ja kohtunike suhtumine soolisesse vägivalda on stereotüüpideta või stereotüüpne?“. Koolitus on mõeldud eelkõige prokuröridele, advokaatidele ning Politsei- ja Piirivalveameti töötajatele, kuid oodatud on kõik huvilised, kes soovivad selles õigusvaldkonnas oma teadmisi täiendada. Veebiseminaril tutvustatakse lähisuhtevägivalla kohta tehtud uuringute tulemusi ning käsitletakse uute arusaamade tähtsust olukorras, kus k Vaata lähemalt ›
0
14.04.2021 Kas teadsid, et MMS-i kasutamist võib võrrelda pesuvalgendi tarbimisega, et peenelt propageeritud imeravimi TRS taga peituvad kassiliivast tuttavad ained ning suurem vaktsiinivastasus sai alguse kinni makstud artikli avaldamisest? Ravimimaailmas liigub arvukalt müüte ja kui inimene tahab midagi uskuda, siis ta ka usub. Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis tehtud uuring kinnitas, et mida haritum on inimene, seda vähem müüt talle mõjub. Tartu Ülikooli farmatseutilise keemia kaasprofessor Andres Me Vaata lähemalt ›
0
13.04.2021 Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži teadlased teevad rahvusvahelises nelja-aastases uurimisprojektis kindlaks, kuidas mõjub linn kui elukeskkond inimeste tervisele ja millised tegurid põhjustavad tervisealast ebavõrdsust. Projekt „eMOTIONAL Cities“ algas 1. märtsil ja sai Euroopa Komisjoni raamprogrammist „Horisont 2020“ ligi viis miljonit eurot. Üleilmne linnastumine nõuab jõulist ja tõenduspõhist lähenemist küsimusele, kuidas mõjutavad linna planeerimine ja kujundamine sel Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
29% 10 |
Õhtuleht
|
16% 2 |
ERR
|
16% 6 |
Delfi Sport
|
10% 7 |
Objektiiv
|
8% 6 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.11.2024 11:00
Viimane uuendus: 10:58.
Uudiste reiting uuendatud: 10:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)