18.10.2021 Vesiniku kasutuselevõtt energiakandjana on saamas rohepöörde üheks olulisemaks nurgakiviks. Möödunud reedel toimus juba viies Tartu vesinikupäev. Üks Eesti vesinikutehnoloogia jõulisemaid eestkõnelejaid, Tartu Ülikooli professor Enn Lust osutab tõsiasjale, et toimumas on neljas tehnoloogiline revolutsioon. Milles siis see uus tehnoloogia seisneb? Ennekõike uutes efektiivsemates energiamuundamise masinates. Need on elektrilised ja elektrokeemilised masinad, mille kasutegur on märkimisväärselt kõ Vaata lähemalt ›
0
15.10.2021 Ida-Virumaal valiti viiendat korda parimaid uusi seiklusi. Tartu Ülikooli hargettevõtte Blueray programm „Erikülalised Oru pargis“ võitis tiitli „Parim uus seiklus peredele“. Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen ütles, et Ida-Virumaa võib uhke olla oma turismiettevõtjate üle, kes panustavad tootearendusega piirkonna tuntuse suurendamisse ja kiirendavad sellega kriisist väljumist. Ida-Viru turismiklastri turunduse projektijuhi Meelis Kuuse sõnul tõsteti Blueray loodud seikluse „Erikülalised Vaata lähemalt ›
0
15.10.2021 Senised ruumilise eraldatuse vähendamise meetmed ja integratsioonipoliitikad on geograafilises mõttes lähtunud inimese elukohast. Tartu Ülikooli inimgeograafid leiavad aga, et targem oleks lähtuda nende tervest tegevusruumist. Rahvusvähemuste lõimumisest ehk integratsioonist ja ruumilise eraldatuse ehk segregatsiooni vähendamisest räägitakse palju. Aastakümneid on rahvusrühmade paiknemise puhul keskendutud elukohtade segregatsioonile, st on analüüsitud, kus paiknevad erinevast rahvusest inimeste Vaata lähemalt ›
0
15.10.2021 Problemaatilist liikluskäitumist saab seostada ebatervisliku elustiiliga, näiteks alkoholi ja kiirtoidu tarvitamisega, selgus Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro juhtimisel valminud uurimistööst. Eestis tehtud uuringus osales 817 inimest, seejuures oli mehi ja naisi ligikaudu pooleks. Eesti psühhobioloogilise liikluskäitumise uuringu raames vastasid osalejad küsimustele impulsiivsuse ja agressiivsuse kohta ning andsid vere- ja geeniproove. Need andmed ühendati politseilt ja ki Vaata lähemalt ›
0
15.10.2021 Liisa Nurme on 1. aasta üliõpilane, kes jagab esmaskursuslase blogis muljeid, mida kujutab endast esimene aasta kirjanduse ja kultuuriteaduste bakalaureuseõppes. Kui nimetada vaid mõni paljudest tudengielu tahkudest, olen võidelnud koha eest ringauditooriumis, teinud läbi algaja ahjukütja kadalipu, saanud tudengipäevadel rebasteeritud, unustanud kümneid kordi kursakaaslaste nimesid ära ja sõitnud bussiga ERM-i asemel postimaja juurde. Mis puudutab aga tõelist algust ehk avaaktust, siis t Vaata lähemalt ›
0
15.10.2021 Reedel, 15. oktoobril toimub Tartu Ülikooli keemia instituudis viies vesinikupäev, kus muu hulgas räägitakse sellest, milliseid võimalusi annab vesinikutehnoloogia taastuvelektri edastamiseks olemasolevasse elektrivõrku. Vesinikutehnoloogia on läbimurdeline tehnoloogia, mis võimaldab tulevikus vältida ülikõrgeid elektri-, gaasi- ja mootorikütuste hindu. Viiendat korda toimuval vesinikupäeval Tartu Ülikooli keemia instituudis antakse ülevaade vesinikualasest teadus-, arendus- ja rakendustööst maai Vaata lähemalt ›
9
15.10.2021 Reedel, 15. oktoobril toimub Tartu Ülikooli keemia instituudis viies vesinikupäev, kus muu hulgas räägitakse sellest, milliseid võimalusi annab vesinikutehnoloogia taastuvelektri edastamiseks olemasolevasse elektrivõrku. Vesinikutehnoloogia on läbimurdeline tehnoloogia, mis võimaldab tulevikus vältida ülikõrgeid elektri-, gaasi- ja mootorikütuste hindu. Viiendat korda toimuval vesinikupäeval Tartu Ülikooli keemia instituudis antakse ülevaade vesinikualasest teadus-, arendus- ja rakendustööst maai Vaata lähemalt ›
0
15.10.2021 Reedel, 15. oktoobril toimub Tartu Ülikooli keemia instituudis viies vesinikupäev, kus muu hulgas räägitakse sellest, milliseid võimalusi annab vesinikutehnoloogia taastuvelektri edastamiseks olemasolevasse elektrivõrku. Vesinikutehnoloogia on läbimurdeline tehnoloogia, mis võimaldab tulevikus vältida ülikõrgeid elektri-, gaasi- ja mootorikütuste hindu. Viiendat korda toimuval vesinikupäeval Tartu Ülikooli keemia instituudis antakse ülevaade vesinikualasest teadus-, arendus- ja rakendustööst maai Vaata lähemalt ›
0
15.10.2021 14. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Mertelsmann ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Ida-Euroopa „mahajäämus“ ja koroonapandeemia“. Ida-Euroopa „mahajäämus“ näib olevat ammune ajalooline tõsiasi, ehkki see piirkond on tänapäeval väga mitmekesine ja mahajäämust võib määratleda väga erinevalt. Olaf Mertelsmanni sõnul võib koroonapandeemiat näha riigi, institutsioonide ja ühiskonna proovilepanekuna. „Teataval määral on võimalik riikide ed Vaata lähemalt ›
0
15.10.2021 Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused kinnitavad, et viirusekoguse kasv jätkub üle Eesti. Kõige enam on nädalaga viirust lisandunud Ida-Virumaa reovette. Valdavalt on viirusekogus üle Eesti kas suur või väga suur. Kui möödunud nädalal võis uuringutulemusi kajastaval kaardil täheldada veel üksikuid linnu, mille reoveest koroonaviirust ei leitud või leiti vähe, siis sel nädalal pole neid üldse. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tan Vaata lähemalt ›
0
14.10.2021 Tartu Ülikool ja Eesti Turbaliit sõlmisid koostöölepingu, mille eesmärk on töötada välja teaduspõhiseid lahendusi selleks, et vähendada turba tootmisel ja kasutamisel tekkivat kliimajalajälge. Turvas on üks Eesti peamisi taastuvaid loodusvarasid ja sooaladel on suur suutlikkus atmosfäärist süsihappegaasi siduda. Tartu Ülikooli arendusprorektori Erik Puura sõnul on seetõttu ülitähtis pöörata turbale kui looduse osale ja loodusvarale suurt tähelepanu. „Ülikoolide ja ettevõtete koostöö ning nüüd tur Vaata lähemalt ›
0
14.10.2021 14. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Mertelsmann ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Ida-Euroopa „mahajäämus“ ja koroonapandeemia“. Ida-Euroopa „mahajäämus“ näib olevat ammune ajalooline tõsiasi, ehkki see piirkond on tänapäeval väga mitmekesine ja mahajäämust võib määratleda väga erinevalt. Olaf Mertelsmanni sõnul võib koroonapandeemiat näha riigi, institutsioonide ja ühiskonna proovilepanekuna. „Teataval määral on võimalik riikide ed Vaata lähemalt ›
0
14.10.2021 Reedel, 15. oktoobril toimub Tartu Ülikooli keemia instituudis viies vesinikupäev, kus muu hulgas räägitakse sellest, milliseid võimalusi annab vesinikutehnoloogia taastuvelektri edastamiseks olemasolevasse elektrivõrku. Vesinikutehnoloogia on läbimurdeline tehnoloogia, mis võimaldab tulevikus vältida ülikõrgeid elektri-, gaasi- ja mootorikütuste hindu. Viiendat korda toimuval vesinikupäeval Tartu Ülikooli keemia instituudis antakse ülevaade vesinikualasest teadus-, arendus- ja rakendustööst maai Vaata lähemalt ›
0
14.10.2021 Eestis on olemas keemia ja biotehnoloogia spetsialistid, hea baasharidusega inimesed, kelle oskused võimaldaksid luua uudseid lahendusi puidu biokeemiliseks väärindamiseks. Puudus on aga piloottehastest, mis võimaldaks laboris loodud tehnoloogiaid tööstusskaalale edasi arendada. Vaja oleks ka riskikapitali või inkubaatoreid puiduväärindamise tehnoloogia ja tööstusliku biotehnoloogia start-up’idele. Puidukeemia arenguvõimalusi ning Eesti väljavaateid innovatiivsel moel süsiniku jalajälje vähendami Vaata lähemalt ›
0
14.10.2021 13. oktoobril algas Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu uus etapp, mis annab ülevaate nii koroonaviiruse kui ka sellevastaste antikehade levimusest täisealises elanikkonnas 26. oktoobriks. Eelmine seireetapp toimus kuu aja eest ja vahepeal on viiruseolukord Eestis kiiresti muutunud. Hoogsalt kasvab nii uute päevaste nakatumisjuhtumite kui ka haiglaravi vajavate patsientide arv. „Vaktsineerimistempo on viimasel ajal aeglustunud ja meil on viimase seireuuringu andmeil täisealiste elanike seas nel Vaata lähemalt ›
0
12.10.2021 Oktoobris ja novembris saab Tartus näha valikut Norra, Rootsi ja Taani viimaste aastate filmikunstist. Põhjamaade filmisügis on osa Tartu Ülikooli skandinavistika osakonna 30. aastapäeva pidustustest. Kokku linastub Põhjamaade filmisügise kavas 12 filmi, mida saab näha Tartu Elektriteatris ning maailma keelte ja kultuuride kolledžis. Festivali avab neljapäeval, 14. oktoobril kell 18.00 norra filmitegija Solveig Melkeraaeni „Keelelõikajad“. Dokumentaalfilm viib vaataja Põhja-Norra sadamalinna Vest Vaata lähemalt ›
0
12.10.2021 14. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Mertelsmann ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Ida-Euroopa „mahajäämus“ ja koroonapandeemia“. Ida-Euroopa „mahajäämus“ näib olevat ammune ajalooline tõsiasi, ehkki see piirkond on tänapäeval väga mitmekesine ja mahajäämust võib määratleda väga erinevalt. Olaf Mertelsmanni sõnul võib koroonapandeemiat näha riigi, institutsioonide ja ühiskonna proovilepanekuna. „Teataval määral on võimalik riikide ed Vaata lähemalt ›
0
12.10.2021 Mobiilpositsioneerimisega kogutavate andmetega saab aimu nii sellest, kuidas võib riiki sisse toodud viirus levida kui ka hinnata, millised piirkonnad vajavad pandeemia järel kõige rohkem toetust, kirjutab Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor Anto Aasa. TÜ geograafia osakonna mobiilsusuuringute laboris on uuritud mobiilpositsioneerimise abil inimeste paiknemist ja liikuvust üle 15 aasta. Vajadus kiire ja täpse info selle kohta, kus inimesed liiguvad ja paiknevad, muutus väga oluliseks ka 2 Vaata lähemalt ›
0
11.10.2021 2021. aastal tähistavad Eesti ja Jaapan 100 aasta möödumist ametlike suhete ja vastastikuse sõpruse algusest. Tartu Ülikoolis toimuvad 13.–15. oktoobrini selle auks Jaapani suursaadiku loeng, Jaapani muusika kontsert ning konverents „Majandus ja kultuur Euroopa Liidu ning Jaapani vahel“. 13. oktoobril peab Jaapani suursaadik Hajime Kitaoka Tartu Ülikooli peahoone aulas avaliku ingliskeelse ettekande „Loeng 100 aastat kestnud sõprussuhete tähistamiseks“. Loengule järgneb Jaapani akustilise muusika Vaata lähemalt ›
0
07.10.2021 Sergei Põlme on bioloog ning Tartu Ülikooli vilistlane, keda teadustöö on viinud seiklema nii Teravmägedele kui ka Prantsuse Guajaanasse, Taiwanisse ja Paapua Uus-Guineasse. Sergei kirjutab loodusteadlase ja kogenud seikleja vaatenurgast teadusest ja kokkusattumustest, kriitilisest mõtlemisest ja subjektiivsusest. Olen Tartu Ülikoolis õppinud bioloogiat, õpingute käigus tutvusin lähemalt algul kalade ja seejärel seentega. Olen siiani seotud uuringutega, mis kirjeldavad nii seente kui ka muude mik Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 3 |
ERR
|
15% 3 |
Uued uudised
|
11% 3 |
Õhtuleht
|
9% 2 |
Delfi Sport
|
5% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.12.2025 23:45
Viimane uuendus: 23:43.
Uudiste reiting uuendatud: 23:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)