01.10.2021 Selleks et tuua õpilaste päevadesse rohkem regulaarset liikumist ja aktiivset tegevust ning ennetada ülekaalu, tuleks suurendada nende igapäevast aktiivsust, kirjutab Liikuma Kutsuva Kooli programmi ekspert Leene Korp. Loe artiklit Postimehest. Teema: Meist mujal Vaata lähemalt ›
0
01.10.2021 Viimati uuendatud 1. oktoobril Koroonaviiruse levik nii Eestis kui ka mujal maailmas jätkub ja selle vältimiseks on parim viis vaktsineerimine ja iga inimese vastutustundlik käitumine. Selleks, et hoida uuel õppeaastal töö- ja õpikeskkonda võimalikult tavapärasena, kehtib üldine reegel, et ülikooli hoonetes viibivad töötajad ja üliõpilased on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või kannavad maski. Ülikooli soovitusi ja suuniseid teemade kaupa saad lugeda allpool. Vaktsineerimine Korduma kippuvad Vaata lähemalt ›
0
30.09.2021 18. ja 19. novembril toimub Belgias Gentis Enlighti võrgustiku esimene õpetamisteemaline konverents, millel keskendutakse ülikoolis toimuvale vastastikusele õppimisele. Tartu Ülikool pakub viiele üliõpilasele võimalust konverentsil tasuta osaleda. Konverentsi „Learning from and with each other – peer learning across all levels of the university“ teemad on probleemipõhine õpe, üldoskused ja maailmakodaniku oskused, kaasav ja keskkonnasõbralik õpiränne ning paindlik õpe, suhtlus kohalike sidusrühm Vaata lähemalt ›
123
30.09.2021 „Värske teaduse“ rubriik annab regulaarselt vihjeid eri teadusvaldkondade huvitavamate uurimisteemade kohta. Sotsiaalteadused Kas innovatsioonis kogenematul ettevõttel on lootust teadlasega tulemuslikku koostööd teha? Valdav osa Eesti ettevõtetest on väga väikesed. Sigrid Rajalo ja Maaja Vadi uurisid vähese sisemise innovatsioonivõimega ettevõtete ootusi teadlasest partneriga tehtavale koostööle. Tuleb välja, et partnerite motivatsiooni kooskõla on tulemusliku koostöö oluline tegur. Üllatavam on Vaata lähemalt ›
0
30.09.2021 Ülikoolideni jõudnud info kohaselt plaanib valitsus kasvatada järgmisel aastal õpetajate palgafondi 7.3% ja kõrghariduse tegevustoetust 3.2%. See plaan süvendab õppejõudude palkade mahajäämust õpetajate palkadest ja kõrghariduse mahajäämust muust elust Eestis. Ülikoolides on 633 akadeemilist töötajat, kelle palk jääb alla õpetajate miinimumi (1412 eurot), neist 112 on doktorikraadiga. Kolmandik (33%) kõikidest akadeemilistest töötajatest saab vähem palka kui üldhariduskoolide arvestuslik keskmine Vaata lähemalt ›
0
30.09.2021 Ajakirjas Nature avaldati kokkuvõte Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel tehtud ulatuslikust uuringust, milles analüüsiti 39 260 taimeliigi maapealseid tunnuseid ja 2050 liigi juurestikuandmeid. Uuring annab uusi teadmisi selle kohta, millised tunnused või tunnuste komplektid mõjutavad taimede ökoloogiat ja kasvukeskkondadega kohastumist. Taimede mitmekesisus maailmas on väga suur. Eri liikide erisugused tunnused ja tunnuste komplektid määravad ära taimede kasvu- ja paljunemiskiiruse, veetarbe, Vaata lähemalt ›
195
30.09.2021 2021. aastal tähistavad Eesti ja Jaapan 100 aasta möödumist ametlike suhete ja vastastikuse sõpruse algusest. Tartu Ülikoolis toimuvad 13.–15. oktoobrini selle auks Jaapani suursaadiku loeng, Jaapani muusika kontsert ning konverents „Majandus ja kultuur Euroopa Liidu ning Jaapani vahel“. 13. oktoobril peab Jaapani suursaadik Hajime Kitaoka Tartu Ülikooli peahoone aulas avaliku ingliskeelse ettekande „Loeng 100 aastat kestnud sõprussuhete tähistamiseks“. Loengule järgneb Jaapani akustilise muusika Vaata lähemalt ›
0
29.09.2021 1. ja 2. oktoobril toimub Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžis konverents, kus Eesti, Läti, Poola, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi teadlased käsitlevad sügaviku mõiste ajalugu ja selle sõna vasteid 15 keeles, et saada paremini aru selle väga sageli kasutatava kujundi tähendusest tänapäeva kultuuris. Konverentsil esinevad eri teadusharude esindajad, näiteks keelte uurijad, filosoofid, semiootikud ja usuteadlased. Ettekanded pakuvad eri vaatenurki: etnolingvistika on neis ühendatud Vaata lähemalt ›
0
29.09.2021 Inimesed võtavad iga päev kõikvõimalikke riske: ohtlikud möödasõidud maanteel, investeerimine, millegi uue ja huvitava söömine jne. Vajadus põnevuse ja seikluste järele on aga inimesiti erinev. Langevarjureid uurinud Eesti teadlaste analüüs osutab, et osaliselt on selle taga geenid. Uurimisrühm uuris üksikasjalikult inimeste isiksuseprofiile ja seda, kas riskide võtmine põnevuse eesmärgil on geenidega kuidagi seotud. Uuringul oli kaks peamist eesmärki: leida isiksuse seadumuste kogum, mis on kõig Vaata lähemalt ›
0
29.09.2021 Eestlaste ja soomlaste geenid viitavad, et kaks rahvast lahknesid teineteisest umbes tuhat aastat tagasi. Nii nagu tänapäeva eestlasedki, rändasid ka muistsed kalevipojad toona üle lahe Lõuna-Soome paremat elu otsima. Seda, et eestlaste geneetiline taust on mitmekülgne ning eelkõige sarnaneme me oma geograafiliste naabritega, teadsime me juba varem. Nüüd leidsid Tartu Ülikooli teadlased aga geenides meie ülemere naabrite ehk soomlastega selge ühisosa, mis pärineb vähemalt 1000 aasta tagusest ajas Vaata lähemalt ›
0
29.09.2021 Kuigi tänaseks on Eesti geenivaramuga liitunud juba üle 200 000 geenidoonori ehk 20% Eesti täisealisest elanikkonnast, on selle aasta lõpuni veel 1000 inimesel võimalus ambitsioonikasse teadusprojekti panustada. Geenivaramu juhataja Andres Metspalu sõnul on geeniteadus arenenud viimaste kümnendite jooksul helikiirusel, kuid valdkonna täielik potentsiaal on veel täitumata. „Tänu geenidoonorite panusele saavad Tartu Ülikooli teadlased uurida seoseid geenide ja tervise vahel, mis loob eeldused tõhus Vaata lähemalt ›
0
29.09.2021 Septembri keskel alustas Tartu Ülikooli Startup Lab ideearendusprogrammi Starter uut hooaega. Ligi viis tundi kestnud ideede häkatonil Delta keskuses said osalejad kuulata inspireerivaid kõnesid ja huvitavaid ideid ning ühineda meelepärase tiimiga. Päeva lõpuks moodustusid osalejatest meeskonnad, kes asuvad Starteri programmi töötubades oma idee elujõudu katsetama. Oma kogemustest rääkis eelmisel semestril programmi lõpetanud Avneet Sharama. Ta innustas ja julgustas osalema Starteris ka neid, kes Vaata lähemalt ›
0
29.09.2021 Oktoober on ülikoolis orienteerumiskuu. Sel korral on see pühendatud maailmakuulsale semiootikule, Tartu Ülikooli vene kirjanduse professorile Juri Lotmanile (1922–1993), kelle sünnist täitub peagi sada aastat. Lotman sündis ja kasvas Peterburis, kuid pärast sealse ülikooli lõpetamist ei leidnud ta oma sünnilinnas tööd. Ent Tartu Õpetajate Seminar vajas õpetajat ja nii jõudiski Lotman 28-aastasena Tartusse. Tartust sai tema armastatud kodulinn kogu ülejäänud eluks ja Tartu Ülikoolis töötas ta 195 Vaata lähemalt ›
0
29.09.2021 28. septembril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli juureökoloogia professor Ivika Ostonen-Märtin ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Ökosüsteemide peidus pool ehk Kuidas taimede juured mulda ja kliimat mõjutavad“. Taimede juured kasvavad üldjuhul mullas. Nad ankurdavad taime mulda ning varustavad teda vee ja toitainetega. Juurte kasvamise ja talitlemise käigus viiakse maa alla suur hulk fotosünteesi protsessis atmosfäärist seotud süsinikku. Professor Ostonen-Märtini sõnul on nende süsinikühendite ed Vaata lähemalt ›
0
28.09.2021 Kuue ülikooli tudengid on tipptegijatest mentorite abiga pea kaks aastat projekteerinud ja ehitanud Baltikumi esimest päikeseautot. Reedel tuuakse see lõpuks garaažist välja avalikkuse ette ning juba oktoobris sõidab meeskond masinaga Marokosse päikeseautode võistlusele. Sadu inimesi kaasanud projekt sai alguse kahe Tartu ülikooli tudengi mõttest ehitada midagi pöörast, mida varem tehtud pole. Loe lähemalt ERR-ist. Teema: EttevõtlusMeist mujal Vaata lähemalt ›
0
28.09.2021 29. septembril kl 14.15 toimub Tartu Ülikooli aulas Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemia presidendi professor Christoph Markschiesi ingliskeelne avalik loeng „Science policy in Germany – Can we learn from the Estonian Theologian Adolf von Harnack?“. Loengu korraldaja, Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessori Priit Rohtmetsa sõnul on Adolf von Harnack üks kõige tunnustatumaid 19. ja 20. sajandi vahetuse teolooge, kiriku- ja dogmadeloolane ning Uue Testamendi teadlane. „Ühtlasi oli Harnack 20. s Vaata lähemalt ›
0
28.09.2021 Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviirusega on nakatunud ligi üks protsent Eesti täisealistest elanikest. Samas on koroonaviirusevastased antikehad tekkinud kas vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise teel ligi 77%-l täisealistest. Vaktsineeritutel on nakatumise tõenäosus ligi kolm korda väiksem kui neil, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud. Ajavahemikus 15.–27. septembrini testiti koroonaviiruse suhtes juhuvalimi alusel 2378 täisealist inime Vaata lähemalt ›
0
27.09.2021 28. septembril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli juureökoloogia professor Ivika Ostonen-Märtin ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Ökosüsteemide peidus pool ehk Kuidas taimede juured mulda ja kliimat mõjutavad“. Taimede juured kasvavad üldjuhul mullas. Nad ankurdavad taime mulda ning varustavad teda vee ja toitainetega. Juurte kasvamise ja talitlemise käigus viiakse maa alla suur hulk fotosünteesi protsessis atmosfäärist seotud süsinikku. Professor Ostonen-Märtini sõnul on nende süsinikühendite ed Vaata lähemalt ›
0
27.09.2021 Rahvusvaheline teadlaste uurimisrühm tuvastas, et Valgast umbes poolsada kilomeetrit läänes asuv Rinnukalnsi kiviaja asulas 3000 aastat enne Kristust elanud kiviaja mees on teadaolevalt esimene katku surnud inimene maailmas. Loe artiklit, kus uurimisrühma kuulunud Tartu ülikooli arheoloogia õppetooli teadur Mari Tõrv selgitab, mida see meie teadmisruumile tähendab, Lõuna-Eesti Postimehes. Teema: Teadustegevus Vaata lähemalt ›
0
27.09.2021 27. septembril kell 12 avatakse Tartu Ülikooli peahoone lõunatiiva otsaseinal Transilvaania vürsti, Poola kuninga ja Leedu suurvürsti, 1553. aastal sündinud Stephanus Bathory uuendatud mälestustahvel. Tartu Ülikooli peahoone seinal olnud endisel eesti- ja poolakeelsel mälestustahvlil oli kirjas, et Stephanus Bathory asutas Tartus jesuiitide kolleegiumi, mis oli 1632. aastal Rootsi kuningas Gustav Adolfi avatud ülikooli eelkäija. Tahvlil polnud aga mainitud ei Bathory ungari päritolu ega seda, et Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 0 |
ERR
|
16% 1 |
Uued uudised
|
11% 2 |
Õhtuleht
|
11% 0 |
Delfi Sport
|
5% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.12.2025 01:00
Viimane uuendus: 00:56.
Uudiste reiting uuendatud: 00:52.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)