Esimesed šokeerivad teated venelaste metsikustest okupeeritud aladel tulid Butšast ja Irpinist. Seda šokki juba niisama lihtsalt ei unusta. Vaata lähemalt ›
0
Kui ma varem kuulsin öeldavat, et see või teine sõda kestis nii ja nii mitu päeva, ei saanud ma päris hästi aru, miks seda aega päevades mõõdetakse. Nüüd on see minu jaoks kristallselge, ma saan täielikult aru, miks inimesed sõda päevades mõõdavad. Vaata lähemalt ›
0
Mingil hetkel hakkab tunduma, et harjud sõja ajal kõigega. Mis ka ei juhtuks, muutub see õige pea tavaliseks ja argiseks. Vaata lähemalt ›
0
Kuidas toetada sõpra rindel? Nastja jooksis kuulivest seljas 30 kilomeetrit, et koguda Bohdanile drooni ostmiseks kakskümmend viis tuhat eurot. Vaata lähemalt ›
0
Harkivist pärist Aljona räägib, kuidas sõja eest keldrisse varjunud inimesed seal hakkama saavad. Vaata lähemalt ›
0
Harkivist pärist Aljona räägib, kuidas sõja eest keldrisse varjunud inimesed seal hakkama saavad. Vaata lähemalt ›
0
Levila osales vaimse tervise rännakul Urmas Sõõrumaa rajatud keskuses Adilas. Loo autor Keiu Virro tegi kaasa vaimsed rituaalid ning otsis vastust küsimusele, kas need aitavad inimestel oma elu paremini elada. Vaata lähemalt ›
0
Esmaspäevast on Kiievis saanud nüüd droonirünnakute ja raketilöökide päev. See on päev, mil kõik ootavad, kas on juba kuulda õhutõrje tööd. Paistab, et kõige hirmsamad kartused hakkavad täide minema. Venelased on tsiviilelanike vastast terrorismi Harkivis piisavalt harjutanud ja asunud teostama oma plaani üle kogu Ukraina. Vaata lähemalt ›
0
Inimene kipub ikka end teistest tugevamaks ja vastupidavamaks pidama. Sa näed, kuidas teised sõjast psühholoogiliselt väsivad ja moraalselt läbi põlevad, ning keeldud vastu võtmast tõde, et ükskord tabab see ka sind. Vaata lähemalt ›
0
Inimesed, kes satuvad okupatsiooni alla ega püüa sealt lahkuda, ei tee seda tegelikult rumalusest. Sõja alguses näis kõigile, et see ei kesta kaua. Aljona ja temaga koos olnud inimesed arvasid, et kohe-kohe, paari nädala möödudes nad vabastatakse. Vaata lähemalt ›
0
Mida peetakse nüüdisajal silmas mõistega „surm“ ja kuidas see seostub eluga? Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter“ seitsmes osa küsib, miks on surm ühtaegu nii tabu kui ka populaarne teema kogu nüüdiskultuuris. Kui palju ja mismoodi tuleks surmast mõelda ja kõneleda? Neil teemadel vestlevad TÜHI vanemteadur, folklorist ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu ja TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi tervisekäitumise ja spordibioloogia professor Kr Vaata lähemalt ›
0
Linnauuringud on viimastel aastatel kujunenud omamoodi moeteemaks. Saate „TÜHI eeter“ viies osas käsitleb liikumist linnaruumis ja liikumisharjumusi, räägime muu hulgas autokesksest mõtlemisest, ühistranspordist ja uutest liikumisviisidest, samuti kooserdamisest ja jalutamisest. Kuidas eri liikumisviise kombineerida? Mil moel on muutunud arusaam liikumisest ja liiklemisest? Mida võiks see öelda laiemalt liiklejate identiteedi ja kultuuriruumi kohta. Neil teemadel arutavad TÜHI linnauuringute professor Tauri Vaata lähemalt ›
20
Tähelepanu, kas meie kuulajate seas on arsti? Täpsemalt perearsti, kes tahaks minna Väike-Maarjasse tööle. Brent Pere tuleb oma vestlussaates appi suurepärasele ja huvitavale inimesele, perearst Mall Lepiksoole. Iga päev rattaga tööl käiv Mall on 74-aastane ning otsib endale järglast. Kui oled perearst ning tahad Malli järglaseks saada, kirjuta: info@levila.ee. Vaata lähemalt ›
0
Kas sa tead, miks lõhnas muistne Eesti mees prantsuse juustu järele? Aga mis lõhn on kasiinol? Ning kas puidu lõhn paneb tõesti inimese pitsat sööma? Maarja Merivoo-Parro räägib meie uues saates lõhnadest. Temaga koos saad veel teada: Milline lõhn toob inimese hambaarsti juurde? Miks šokolaadile lisatakse šokolaadilõhna? Kas lõhnade vastu võiks olla oma seadus? Mida teevad sõdurid haisuga? Ja palju muud! Kuula! Vaata lähemalt ›
80
Inimesed on üle loetud. Autod on üle loetud. Isegi põllumajandusloomade register on olemas. Aga lemmikloomade kohta ei tea keegi mitte midagi. Kui palju neid on või kui palju neid sureb. Vaata lähemalt ›
0
Rollid on sassis. Ühed näevad looma lapsena, kelle eest hoolitseda, teised aga ema-isana, kes peab pakkuma tuge ja mõistmist. Vaata lähemalt ›
0
Lemmikloomi ja nende pidajaid tuleb üha juurde. Spetsialistid kardavad hammustuste ja rünnakute sagenemist. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 3 |
Õhtuleht
|
19% 1 |
ERR
|
11% 1 |
Maaleht
|
6% 0 |
Uued uudised
|
6% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.11.2024 15:35
Viimane uuendus: 15:34.
Uudiste reiting uuendatud: 15:33.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
