Eesti nelja suure lepingulise elektroonikatootja kogukäive jäi 2025. aastal sisuliselt muutumatuks, kuid nende tegevuskasum kasvas ligi kolmveerandi võrra. Ühise tõusujoone asemel näitavad GPV Estonia, NOTE Pärnu, Inission Tallinna ja Aurightec Estonia tulemused siiski nelja erinevat arengut: kasvu vedasid andmekeskused, suuremad tootmismahud, efektiivsem töökorraldus ja kulude kohandamine.. Vaata lähemalt ›
0
Euroopa Liidu innovatsioonivõime on alates 2019. aastast paranenud 11,6 protsendipunkti, selgub Euroopa Komisjoni 2026. aasta innovatsiooni tulemustabelist. Eesti püsib tugevate innovaatorite rühmas ja on ELi liikmesriikide seas 11. kohal, kuid innovatsiooni mõju tootlikkusele ja kõrgtehnoloogilisele ekspordile jääb endiselt nõrgemaks kohaks. Vaata lähemalt ›
0
Läti riigimetsa ettevõte Latvijas valsts meži ostis 26,4 miljoni euro eest Latgales ligi 5800 hektarit maad, millest 4800 hektarit on mets. Tegemist on ettevõtte ajaloo suurima maaostuga ning sammuga, mis suurendab riigi kontrolli puiduressursi üle. Vaata lähemalt ›
0
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf. Vaata lähemalt ›
0
Vaikuseruumide tootja Silen koondab iga neljanda töökoha, sest strateegilise muutuse tõttu keskendutakse uuele tootepõlvkonnale, mille tööjõumaht on poole väiksem, selgitas ettevõtte tegevjuht Endrus Arge. Vaata lähemalt ›
0
Soome tööstusettevõtete huvi Eestisse uusi tootmisüksusi rajada on viimastel aastatel tuntavalt vähenenud, kuid siin juba pikalt tegutsenud ettevõtted investeerivad jätkuvalt tegevuse laiendamisse, selgitab 1Partner Kommertskinnisvara partner Juha Ajakainen. Vaata lähemalt ›
0
Kui Vok Bikes läheb täna suure kliendi juurde, ei pea nad enam esiteks selgitama, kas tema kaubaratas linnalogistikas ka töötab. Nüüd tuleb mõelda pigem selle üle, et mis juhtub siis, kui suurklient otsustab korraga tellida sadu või tuhandeid sõidukeid. Vaata lähemalt ›
0
Eestiski suurelt esindatud Rootsi kontsern Hanza korrastab oma Soome tootmisklastrit ja koondab osa Nivala ja Sievi üksuste tegevusest suuremasse Oulaineni tehasesse. Alles jäävad tegevused müüakse kohalikele juhtidele, kes jätkavad Nivala ja Sievi üksuste arendamist iseseisvate lepinguliste tootjatena. Vaata lähemalt ›
0
Enefit Industry tarnib Rail Baltica Tootsi–Pärnu lõigu ehituseks 800 000 tonni põlevkivi kaevandamisel tekkinud aherainest toodetud lubjakivitäitematerjali. Leping näitab, et seni kõrvalsaadusena käsitletud materjali saab suuremahulises ehituses uuesti kasutusse võtta. Vaata lähemalt ›
0
Kaitseministeerium kuulutas välja 2026. aasta kaitsetööstuse arendusprojektide konkursi, mille eelarve on vähemalt miljon eurot. Fookuses on lahendused, mida on vaja kaasaegsel lahinguväljal: droonitõrje, elektrooniline sõjapidamine, olukorrateadlikkus, droonide masstootmine, laskemoonatootmine ja üksiksõduri kaitse. Vaata lähemalt ›
0
Eesti kaupade eksport kasvas mais aastaga 9 protsenti ja import 4 protsenti, kuid ökonomistide hinnangul ei näita jooksevhindades kasv veel tööstuse selget mahu taastumist. Väliskaubanduse numbreid tõstsid eeskätt kallinenud energia- ja toormekaubad ning reekspordi suur roll. Vaata lähemalt ›
0
Eesti kaupade eksport kasvas mais aastaga 9 protsenti ja import 4 protsenti. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,7 miljardi euro ning imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk vähenes aastaga 63 miljoni euro võrra 224 miljoni euroni. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Maaülikool sõlmis USA armee teadusinstituudiga koostöölepingu, et uurida külma kliima mõju inimese töövõimele ning kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite tõhususele. Koostöö aitab arendada mudeleid, mille abil saab paremini hinnata, millist varustust vajavad külmades ja keerulistes oludes töötavad inimesed, sealhulgas kaitseväelased. Vaata lähemalt ›
0
Elektroonika- ja metallitööstus Inission Tallinn OÜ lõpetas mulluse aasta väiksema käibe, kuid märksa tugevama kasumiga. Ettevõtte värske tegevjuhi Kaarel Viigi sõnul on Eesti üksuse roll grupis muutunud: enam ei piirduta sisemise tootmisüksuse tööga, vaid müük ja kliendisuhted on toodud Eesti juhtimise alla. Vaata lähemalt ›
0
Kivist töötasapindu tootev Nerostein OÜ kasvatas 2025. aastal käibe ligi 63 miljoni euroni ja enam kui kahekordistas puhaskasumi. Ettevõtte juhi Indrek Vallaste sõnul tuli kasv olukorras, kus sihtturud ise pigem ei kasvanud ning Nerostein võitis juurde uusi võtmekliente. Vaata lähemalt ›
0
Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaator ESA BIC Estonia valis uude vooru kolm kosmosevaldkonna iduettevõtet, kellest igaüks saab 60 000 euro suuruse arendustoetuse, kokku liigub Eesti kosmoseettevõtetesse 180 000 eurot. Vaata lähemalt ›
0
Õhutõrjeraketisüsteeme arendav Frankenburg Technologies jõudis 2025. aastal esimese müügituluni, alustas Lätis piiratud mahus seeriatootmist ning jätkas Mark I raketisüsteemi arendamist. Ettevõtte puhaskahjum kasvas samal ajal 4,1 miljoni euroni. Vaata lähemalt ›
0
Viimase viie aasta jooksul on Eesti tööstusettevõtted pidanud ümber hindama paljusid eeldusi, mis varem tundusid enesestmõistetavad. Pandeemia, sõda Ukrainas, Lähis-Ida pinged ning häired Hormuzi väinas ja teistel kaubateedel on näidanud, et kaupade, tooraine ja komponentide liikumine ei sõltu ainult turuloogikast. Tarneahel võib katkeda ka siis, kui ettevõte on teinud kõik õigesti, kirjutab Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe. Vaata lähemalt ›
0
Euroopa Liit muutis tänavu teraseturgu korraga kahe uue piiranguga. 1. jaanuarist hakkas täismahus kehtima süsinikdioksiidi piirimeede CBAM ning 1. juulist lisandus uus terase kaitsemeede. Eesti masina- ja metallitööstuse jaoks tähendab see järsku hinnatõusu, tarneriski ja tohutut bürokraatiahüpet. Vaata lähemalt ›
0
Puidutööstusettevõte Puidukoda investeerib ligi miljon eurot uude immutusautoklaavi, mis paigaldatakse ettevõtte Näpi tootmisüksusesse Lääne-Virumaal. Investeering suurendab ettevõtte puidu väärindamise võimekust ja võimaldab pakkuda Eesti turul immutusteenust. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.07.2026 04:21
Viimane uuendus: 04:16.
Uudiste reiting uuendatud: 04:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)