Avatud kontoris või tootmishoones töötades on risk viiruste kiireks levikuks eriti suur. Vaata lähemalt ›
0
COVID-19 vaktsiini tõhustusdoos on kolmas kaitsesüst, mis on vajalik täiskasvanud inimestele, kui vaktsineerimiskuurist on möödas Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul vähemalt kuus kuud ning AstraZeneca ja Jansseni vaktsiinide puhul viis kuud. Vaata lähemalt ›
0
Igaüks meist kannab keskmiselt vähemalt kahte geneetilist haigust põhjustavat geeni. Haiguse kandjad on tavaliselt terved, kuid neil on märkimisväärne oht anda raske geneetiline haigus edasi oma lastele. Vaata lähemalt ›
0
Vaatamata sellele, et koroonaviirusesse haigestumine kogu Eestis jätkuvalt märgatavalt langeb, tasub meeles pidada, et ka eelmisel aastal oli perioode, mil haigestumine aktiivselt langes, kuid sellele järgnesid veelgi suuremad nakkuspuhangud. Vaata lähemalt ›
3
Kõige sagedasem unehäire kogu maailmas nii lastel kui täiskasvanutel on unepuudus ehk liiga vähene magamine. Ka vaid üks kehvasti magamata öö jätab endast jälje. Vaata lähemalt ›
5,219
Pfizer ja Moderna vaktsiinide nimetusi tuntakse ajast, mil need tuletati tootja nimedest. Alates vaktsiinide loomisest on nimetused küll muutunud, kuid nii ravimite kui ka vaktsiinide puhul on see tavapärane. Nime muutus ei vähenda nende tõhusust, ohutust ega kvaliteeti. Vaata lähemalt ›
0
Hambaravi on valdkond, kus arsti ja patsiendi vahel tekib üldjuhul pikaajaline usalduslik suhe. Seda kinnitavad intervjuud nii arstide kui ka patsientidega. Julgeme Sakala Hambaravis tehtud tagasiside- ja meeskonnaküsitluste põhjal väita, et vastastikune usaldus on üks olulisemaid aspekte, mida nii arstid kui patsiendid välja toovad. Vaata lähemalt ›
0
Kujutagem korraks ette elu, kus kõiki oma käike tuleb planeerida lähtuvalt sellest, et kus ja millal oleks võimalik kiiresti külastada tualettruumi. Vaata lähemalt ›
0
Pärilik angioödeem ehk hereditaarne angioödeem (HAE) on väga harva esinev ja potentsiaalselt eluohtlik pärilik haigus, mille korral võivad tekkida tugevalt moonutavad ja funktsiooni häirivad tursed erinevates kehapiirkondades. Vaata lähemalt ›
0
Silm on meie kehas keerukuselt teine organ, ainus keerulisem organ on aju. Kuidas see keeruline süsteem toimib ja mida näitab spetsialistile silmamuna kuju, selgitab Pere Optika optometrist Laura Tõnov. Vaata lähemalt ›
35
Kätte on jõudnud hetk, mil tänavune registreeritud surmade arv ületab nii kogu eelmise aasta kui ka viimase kümnendi iga-aastase suremuse piiri. Vaata lähemalt ›
0
Palju räägitakse koroonaviirusest, selle ennetamisest ning ravist. Selle kõrval kiputakse ära unustama, et sügis-talvisel hooajal on liikvel väga palju erinevaid hingamisteede viiruseid ning juba on Eestimaale jõudnud ka gripp. Vaata lähemalt ›
0
Kui hammaste pesemine võiks elu päästa, kas peseksid neid õhtul ja hommikul hoolikamalt? Alustada sellega pole kunagi liiga hilja. Vaata lähemalt ›
0
Müasteenia, ladina keeles Myasthenia Gravis, on autoimmuunhaigus, mida iseloomustab närvide ja lihaste funktsioonide häire koos lihasnõrkuse ja kiire lihaste väsimisega. Millised on müasteenia sümptomid ja kes on riskirühmad? Vaata lähemalt ›
0
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) teatel hakkab detsembrist Eestis järk-järgult tehnilist kehtivust kaotama üle 550 000 COVIDi vaktsineerimise tõendi, mistõttu tuleb reisiplaanidega inimestel luua uus tõend. Siseriiklikult saab tõendeid edasi kasutada. Vaata lähemalt ›
0
Tervise Arengu Instituut (TAI) juhib 2–8-aastaste laste vanematele suunatud teavitusega "Tark Vanem" tähelepanu lapsega mängimise olulisusele. Vaata lähemalt ›
0
Ilmselt on iga inimene vähemalt korra elus kokku puutunud liigesevaluga. Miks liigesevaevused tekivad ja millised on märgid, et pöörduda tuleks arsti poole? Vaata lähemalt ›
0
Peavalu on üks sagedasemaid tervisemuresid, millele apteeki abi ja leevendust otsima tullakse. Vaata lähemalt ›
0
Kuivõrd mõjutab sugu inimese riski haigestuda, millised on meeste suurimad terviseriskid ning kui sageli peaksid mehed oma tervist kontrollima, selgitab Confido kirurgiakliiniku juht, uroloog Leonhard Kukk. Vaata lähemalt ›
0
KOK ehk krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on aeglaselt progresseeruv kopsuhaigus, mille korral tekkib järjest süvenev õhupuudustunne, mis on tingitud bronhide ahenemisest ja kopsukoe kahjustusest. Vaata lähemalt ›
39
Populaarsemad allikad
Postimees
|
19% 8 |
Õhtuleht
|
18% 4 |
Kroonika
|
14% 10 |
ERR
|
9% 7 |
Delfi
|
5% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.11.2024 19:35
Viimane uuendus: 19:34.
Uudiste reiting uuendatud: 19:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)