Äripäeva raamatuklubi saates räägib migreenipatsient ja tegevusterapeut Elery Vaik raamatu “Võta oma elu valult tagasi” põhjal sellest, milline on olnud tema teekond valuga toimetulekul. Raamatu tagakaanel tõdeb kogemusnõustaja ja vaimse tervise aktivist Karl Erik Saks, et see raamat aitab kroonilise valu korral taastumisprotsessi tõhusamalt läbida. Vaata lähemalt ›
23
Tervise Arengu Instituudi ettepanekul on märts vaimse tervise kuu. SA Tallinna Koolitervishoid kooliõde Kairit Orgusaar nõustub, et teema on ülioluline. Vaata lähemalt ›
0
Neerusiirdamine tagab neerupuudulikkusega patsientidele parima võimaliku elukvaliteedi ja vabaduse regulaarsest hemodialüüsravist. Vaata lähemalt ›
0
Päikesekreem kaitseb kahtlemata nahapõletuse eest, ent kas selles sisalduvad kemikaalid on pikas perspektiivis kahjulikud, kahjutud või kasulikud? Sellest ja muudest huvitavatest teemadest kirjutab George Zaidan raamatus "Koostis". Vaata lähemalt ›
0
Sellel nädalavahetusel oodatakse vaktsineerimisele kõiki inimesi, kes on 65aastased või vanemad. Sobiva vaktsineerija saab inimene esmakordse testprojekti kaudu valida üleriigilise digiregistratuuri abil. Vaata lähemalt ›
0
Tänasel koroonapiirangute aastapäeval räägime Äripäeva raadio "Tervisesaates" pandeemiaga seotud stressist ning üldisemalt ärevusest ja depressioonist. Vaata lähemalt ›
0
Kui lühiajaline stress on inimesele isegi kasulik, siis pikka aega kestev stress võib põhjustada erinevaid tervisemuresid. Vaata lähemalt ›
0
Tööinspektsioon selgitab, mida peaks töösuhetes teadma vaktsineerimisest, sellest keeldumisest, töö ümberkorraldustest vaktsiini vastunäidustuste korral ja muudest olulistest aspektidest. Vaata lähemalt ›
2
PERHi naistehaiguste keskuse vanemarst-günekoloog Aleksandra Šavrova selgitab, mida kujutab endast HPV ehk inimese papilloomiviirus, kas ka viirusesse nakatumine annab mingeid sümptomeid ning milliseid haiguseid viirus võib põhjustada nii naistel kui meestel. Vaata lähemalt ›
0
Mida vähem saab viirus paljuneda ehk mida vähem inimesi viirust läbi põeb, seda vähem mutatsioone saab tekkida, sealhulgas saab vähem tekkida ka inimeste jaoks halbu mutatsioone. Seega hoidkem SARS-Cov-2 paljunemist tagasi niipalju kui võimalik, ütleb Tartu Ülikooli molekulaarviroloog Aare Abroi. Vaata lähemalt ›
3
Inimese papilloomiviirus (human papillomavirus) ehk HPV on viirus, mis levib peamiselt sugulisel teel, nii vaginaalse, oraalse kui ka anaalse seksuaalvahekorraga, aga ka muu kontaktnakkusena. Viirus on väga laialt levinud, kergesti nakkav ning teatud viirusetüübid võivad põhjustada naha ja limaskestade vähkkasvajaid või ka kondüloome ehk nahanäsasid. Dr Kristjan Pomm selgitab, kuidas mõjutab HPV ehk inimese papilloomiviirus mehe tervist. Vaata lähemalt ›
2
Aina sagedamini pöörduvad vastuvõttudele lisaks seenioritele ka nende lapselapsed, kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle. Kui osad kuulmislanguse põhjused/tüübid, sh vanaduskuulmisnõrkus, on suuremal määral vältimatud, siis mürast tingitud kuulmiskahjustus on täielikult ennetatav, kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurguarst dr Maret Lepplaan. Vaata lähemalt ›
0
COVID-19 vastu vaktsineerimine saab Eestis laiemalt kättesaadavaks tõenäoliselt kevadel, mil eesliinitöötajad ja haigusest enim ohustatud inimesed on vaktsiinidoosid saanud, seega on praegu sobiv aeg viia end kurssi, mida uued vaktsiinid endast kujutavad ja kuidas meid haigestumise eest kaitsevad. Vaata lähemalt ›
2
Aordiklapi stenoos on südameklapihaigus, mille ravimata jätmisel on kahe aasta möödumisel suremus 50%. Vaata lähemalt ›
0
Päikeseprilliläätsed kaitsevad küll väljas intensiivse päikesevalguse eest, kuid on siseruumides liiga tumedad ja langetavad nägemisteravust. Fotokroomsed läätsed muudavad oma tumedust ja on mugav valik igapäevases elus. Samuti kaitsevad need nii UVA ja UVB päikesekiirguse eest. Kellele ja millistes olukordades need sobivad, selgitab Pere Optika optometrist Laura Tõnov. Vaata lähemalt ›
0
Tavaallergiatega inimesed võivad lasta end rahuliku südamega koroona vastu vaktsineerida. Ettevaatlikkus on vajalik siis, kui nimesel on varem tekkinud allergilised reaktsioonid vaktsiinidele või mõnele süstitavale ravimile. Vaata lähemalt ›
1
Tavaallergiatega inimesed võivad lasta end rahuliku südamega koroona vastu vaktsineerida. Ettevaatlikkus on vajalik siis, kui nimesel on varem tekkinud allergilised reaktsioonid vaktsiinidele või mõnele süstitavale ravimile. Vaata lähemalt ›
0
Kui haigus on käes, on selge, et tuleb aeg maha võtta, arsti või apteekriga nõu pidada ning end korralikult terveks ravida. Mida teha aga siis, kui on lihtsalt unne või hirm, et haigus alles hakkab ligi hiilima? Järveotsa Perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen selgitab, millised meetodid võivad abiks olla ning milliste rahva seas levinud nippidega ei tasu eksperimenteerida. Vaata lähemalt ›
0
Koos krooniliste haiguste sagenemisega kasvab ka ravimite kasutamine. Hulgiravimikasutajate suurim probleem on koos- ja kõrvaltoimed, mis võivad vähendada ravimite tõhusust ja olla ohtlikud. Vaata lähemalt ›
0
Äripäeva raamatuklubi raadiosaates tutvustavad oma valdkonna tipptegijad raamatuid, mis avardavad teadmisi, tutvustavad teadussaavutusi ja aitavad jõuda parema terviseni - ikka selleks, et jõuda tasakaalu ja eduni nii isiklikus kui tööelus. Kuula saadet otse 24.02 kell 15.00 Äripäeva raadios. Vaata lähemalt ›
1
Miks on eakad COVID-19 riskirühm ning millised on neile kehtivad soovitused koroona vastu vaktsineerimisel selgitas Ida-Tallinna Keskhaigla sisehaiguste keskuse juhataja dr Alice Lill. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
19% 8 |
Õhtuleht
|
18% 5 |
Kroonika
|
14% 10 |
ERR
|
9% 7 |
Delfi
|
5% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.11.2024 19:42
Viimane uuendus: 19:40.
Uudiste reiting uuendatud: 19:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)