„Reivlender” ei küsi moodsasse DIY-klubisse listi, vaid korraldab oma vanematetalus ise väikese festivali koos hommikujooga, kakaotseremoonia ning metsareiviga. Vaata lähemalt ›
0
„Roheline päevaraamat” on Müürilehe uus rubriik, kust saab lugeda ökofeminist Maris Pedaja isiklikumat laadi mõtisklusi õhus olevatest suurtest keskkonnateemadest. Vaata lähemalt ›
3
Eesti esimese LGBT+ ajaloo raamatu ilmumise puhul räägime teose tegijatega muu hulgas sellest, mis on – ja mis ei ole – saja aasta jooksul muutunud ning kuidas leida 19. sajandi elulugudest rõõmsaid ja 20. sajandi kohtudokumentidest ilusaid kväärilugusid. Vaata lähemalt ›
123
Enne kui hipodroom mattub unustuste tolmu (ja uusarenduse) alla, korjati sealse kogukonna sünergia viie aasta jooksul kokku ja talletati dokumentaalfilmi vormi. Mis keelt räägib tulemus? Vaata lähemalt ›
6
Rohepöörde üks suur lubadus on inimeste liikumisharjumuste muutmine säästlikumaks ja mitmekesisemaks. Autosõltuvuse radikaalseks vähendamiseks on vaja suurt hüpet nii linnaplaneerimises kui ka alternatiivsete liikumisviiside juurutamisel. Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe toimetus palus kümnel kultuuriinimesel avada oma suhet autode ja autokultuuriga. Kas õhus on armastust, vihkamist või hoopis mõlemat? Äkki meenub mõni kogetud lugu, mis seda peegeldab? Kas auto on kodu pikendus või pelgalt transpordivahend ja kas raudruuna omamine 21. sajandil tekitab süütunnet või on tegemist pigem paratamatusega? Vaata lähemalt ›
0
Aasta masendavaim kuu? Võib-olla küll. Aga kultuur ei maga. Nii jätkub novembrikuiseid tegemisi nii tantsu, kunsti, kirjanduse kui ka filmisõpradele, räägitakse surmast, tantsitakse tööst ja aidatakse varjupaigaloomi. Vaata lähemalt ›
12
Kümme aastat tagasi Marokost Fèsist Eestisse elama tulnud Tarik Labrighli on kohalikus põrandaaluses skeenes juba tuntud nägu, kelle stiili iseloomustab nii produtsendi kui ka DJna düstoopiline segu techno’st, breaks’ist ja elektrost. Vaata lähemalt ›
29
Müürilehe autonumber analüüsib meie suhet autodega. Mis teeb selle suhte nii eriliseks, nii vastupandamatuks? Mis seisab meie rallisõltuvuse taga ja mis ettekäändeid me endale toome, et mitte autoga sõitmist vähendada? Vaata lähemalt ›
382
Popkultuur on palistatud viidetega neljarattalistele kaaslastele, olgu nendeks siis rokkarite Royce’id, gängstaräpparite madalapõhjalised Chevrolet’d või lood, mis tänu oma minekule juba alateadlikult gaasipedaali vajutama suruvad. Vaata lähemalt ›
0
Kas Euroopa üks kõige kiiremini autostuv riik peaks jagama oma riigieelarvest heldelt miljoneid spordialale, mis propageerib fossiilkütuste pillavat kasutamist ja autokeskset elustiili? Vaata lähemalt ›
0
Kümme aastat tagasi Marokost Fèsist Eestisse elama tulnud Tarik Labrighli on kohalikus põrandaaluses skeenes juba tuntud nägu, kelle stiili iseloomustab nii produtsendi kui ka DJna düstoopiline segu techno’st, breaks’ist ja elektrost. Vaata lähemalt ›
0
Viimase 30 aastaga on autost saanud eestlaste materiaalne ese nr 1, mistõttu pole imestada, et autoga seotud tegevused ja sellega kaasnev folkloor troonivad igapäevaelus kõrgel kohal. Seetõttu vaatamegi mõningasi soppe meie autokultuuri seedekulglas. Vaata lähemalt ›
0
Ingliskeelses inforuumis ja vabas (loe: neoliberaalses) Eestis meemikultuuri kukil üles kasvanud noored vasakpoolsed on olemas. Jah, päriselt! Võrreldes meie varasemate anarhistlike või sotsialistlike ettevõtmistega kummitavad neid aga isoleeritus, visioonipuudus ja nõrk side kohalike probleemidega. Vaata lähemalt ›
0
Automaksust rääkimine mõjub maasturiusku eestlasele punase rätikuna. Autodega kaasnevad kulud taristule, tervishoiule ja keskkonnale ei võimalda seda diskussiooni aga enam vältida. Vaata lähemalt ›
0
François Schuiteni ja Benoît Peetersi „Brüsel” on suurejooneline ja läbi mõeldud retrofuturistlik kunstiteos, mis avab linnaplaneerimise seoseid inimeste heaoluga ning ähmastab utoopia ja düstoopia piirjooni. Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe aktivisti ankeeti palusime seekord täita Biotoopia linnajalutuskäikude korraldajal Hildegard Reimannil. Vaata lähemalt ›
0
Enne kui hipodroom mattub unustuste tolmu (ja uusarenduse) alla, korjati sealse kogukonna sünergia viie aasta jooksul kokku ja talletati dokumentaalfilmi vormi. Mis keelt räägib tulemus? Vaata lähemalt ›
0
„Roheline päevaraamat” on Müürilehe uus rubriik, kust saab lugeda ökofeminist Maris Pedaja isiklikumat laadi mõtisklusi õhus olevatest suurtest keskkonnateemadest. Vaata lähemalt ›
0
Kunstihoone kolimine kesklinnast Lasnamäele Lindakivisse on tõstnud vererõhku nii kunstnikel, kes pidid oma ateljeedest välja kolima, kui ka institutsiooni töötajatel, kes kardavad külastusnumbrite langemist. Toimiv küttesüsteem ja pragudeta vundament pühendavad aga abinõu hoolimata sellest, kui palju plaanid muutuvad. Vaata lähemalt ›
0
Eesti esimese LGBT+ ajaloo raamatu ilmumise puhul räägime teose tegijatega muu hulgas sellest, mis on – ja mis ei ole – saja aasta jooksul muutunud ning kuidas leida 19. sajandi elulugudest rõõmsaid ja 20. sajandi kohtudokumentidest ilusaid kväärilugusid. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 03:41
Viimane uuendus: 03:06.
Uudiste reiting uuendatud: 03:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)