Televiisor on muutumas toanurgas vilkuvaks esemeks, mis leevendab infonälja asemel üksindust ja vaikust. Meeleolu tekitamiseks piisab nii mõnelegi teleekraanil praksuvast tulest või tunde kulgevast rongisõidust. Vaata lähemalt ›
0
Teist aastaringi järjest defineeris kultuurielu sulgemiste-avamiste ja piirangute tsükkel, nii et kohati on raske isegi täpselt mäletada, mida, kus ja millal toimus. Ometigi sündis nii mõndagi, mis väärib heldinult või üksikutel juhtudel ka blaseerunult tagasivaatamist. Vaata lähemalt ›
0
Teist aastaringi järjest defineeris kultuurielu sulgemiste-avamiste ja piirangute tsükkel, nii et kohati on raske isegi täpselt mäletada, mida, kus ja millal toimus. Ometigi sündis nii mõndagi, mis väärib heldinult või üksikutel juhtudel ka blaseerunult tagasivaatamist. Vaata lähemalt ›
0
Milleks vormida keraamilist anumat, kuhu ei saa midagi sisse panna? Milleks õppida eriala, mis tööpõllule suundudes raha sisse ei too? Asjad, mida pealtnäha millekski vaja ei lähe, võivad mängida inimese elus olulisemat rolli, kui me arvata oskame. Vaata lähemalt ›
0
Ilmselt on nii mõnigi kriitik puutunud kokku kimbatusega, kuidas öelda, et teosega on mindud lati alt läbi, või laulnud mõtlemata kaasa kiidu- või laitusekooriga. Siin on praegustele ja tulevastele arvustajatele ja artistidele mõned näpunäited, kuidas muusikakriitikat tehes ausaks jääda ja sellega toime tulla. Vaata lähemalt ›
0
Põhjamaises talves Murmanski poole loksuv „Kupee nr 6” püsib kuni lõpuni välja hoole ja armastusega valatud rööbastel. Vaata lähemalt ›
0
Rubriigis „Ajupete” uurime, kuidas meie igapäevases inforuumis toimub strateegiline mõjutustegevus. Seekord tuleb juttu sellest, et ka kõige mõjusamad valed sisaldavad alati terake tõtt. Kuulujutud, vandenõuteooriad, pooltõed – nimetagem neid kuidas tahes – tekivad valdavalt tõese info pinnalt. Vaata lähemalt ›
206
Teinekord on küsimusest, milliste peente roogadega katta jõululauda, hoopis keerulisem see teine küsimus: mida ometi hakata peale kõigi rikkaliku pühadelaua ülejääkidega? Kes jõuaks päevade kaupa kartulisalatit ja järjest kuivemaks tõmbuvaid seapraetükke sisse vohmida? Aga toitu ära visata ei tahaks kohe üldse. Vaata lähemalt ›
0
Kui viimasest põhjalikumast televiisorivaatamise ajast on möödas umbes kümme aastat, võib Eesti telemaastikul toimuv põhjustada mõnevõrra hämmingut, aga loodetavasti võimaldab see ka teatavat antropoloogilist perspektiivi. Vaata lähemalt ›
0
Sooline esindatus ühiskonna- ja poliitikasaadetes on Eestis tugevalt meeste poole kreenis. Näited maailmast tõestavad, et võrdsem jaotus on võimalik, kuid selleks läheb vaja juhtkonna tasandi otsust. Vaata lähemalt ›
0
Artikkel eesti keele olukorrast ja selle õppimise võimalustest Ida-Virumaal ilmus esmakordselt venekeelses veebiajakirjas Äkki ning on tõlgitud eesti keelde Müürilehe Ida-Viru teemanumbri raames. Vaata lähemalt ›
45
Televisioon on läbimas digipöörde esimest arenguetappi. Oleme teel üha kasvava platvormide liidestamise ja ühiskonnaelu süveneva meediastumise poole. Selles olukorras on paslik küsida, kuidas saaks Eesti telekultuur muutuste keerises rahvuse igapäevaelu keskmesse jääda? Vaata lähemalt ›
0
Marss on kodanlik ja iganenud vastupanu vorm. Teadmistest ja loosungitest on kasvanud kliimakriisi pärast muretsevate aktivistide jaoks välja praktikad, mida tuntakse vägivallatu vastupanuna. Vaata lähemalt ›
0
„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord avab oma töö argipäeva Erki Pärnoja ja Anna Kaneelina mänedžer Martiina Putnik Monday Morning Managementist. Vaata lähemalt ›
0
Uku Kuudi käänulist elu- ja viljakat loometeed portreteerivast dokfilmist ei tasu otsida sügavat karakteriuuringut loojahinge dilemmadest, küll aga laseb see kõlada palju olulisemal – Uku muusikal. Vaata lähemalt ›
0
Džässmuusik Karmen Rõivassepa kvarteti album „Breathe” on üks ühele isiklik muusikaline vestlus, mille märksõnadeks on ausus ja haavatavus ning mida kannab julgus hingevalu, melanhooliat ja tujukust avada, mitte vältida. Vaata lähemalt ›
28
Kuigi Eesti kontekstis on tavaks käsitleda integratsiooni pigem sotsiaalpoliitilise nähtusena, mis on seotud eelkõige rahvusliku (kõige sagedamini vene-eesti-suunalise) lõimumisega, avab Anna Kaare luulekogu „InteГрация” teemat palju laiemalt. Vaata lähemalt ›
35
Kuigi abstraktseid kõlakaid sellest, kuidas Zavood vist pannakse varsti kinni, mäletame kõik, tuli läinud reedene teadaanne, et nädalavahetusel peetaksegi tõesti Zavoodi viimased peod, kuidagi eriliselt suure šokina. 26 aasta sisse on mahtunud igasugu lugusid ja nii palusimegi paaril sõbral korraks mälusoppidesse kaevuda ja sealt mõni tore lugu välja kraamida. Vaata lähemalt ›
809
Lõppeva aasta moesõnadeks on kerkinud taas kontekstitundlikud „rahvas” ja „eliit” ning see on muidugi tore. Huvitav oleks isegi teada, kelleks tahavad suureks kasvades saada praegused lasteaialapsed – kas rahvaks või eliidiks? Vaata lähemalt ›
27
Sel nädalavahetusel, 26.–28. novembril, korraldavad etenduskunsti platvormi eˉlektron asjapulgad minifestivali Nature As Magic. Ürituse peakorraldaja on Hendrik Kaljujärv, kelle käest uurisime nii festivalil aset leidva kui ka heliloome ja organiseerimise suhte kohta. Vaata lähemalt ›
39
Populaarsemad allikad
Postimees
|
19% 4 |
Õhtuleht
|
14% 4 |
ERR
|
13% 4 |
Uued uudised
|
6% 2 |
Objektiiv
|
5% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.11.2024 06:58
Viimane uuendus: 06:52.
Uudiste reiting uuendatud: 06:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)