Tartu ja Tallinna peomaastikuga sina peal olijad on ilmselt sattunud nii mõnelgi korral kuulma askeetliku nimega noa ehk Kätlin Õuna DJ-sette. Igapäevaelus turunduse ja kommunikatsiooniga tegelevale Õunale ei meeldi iseend aga pjedestaalile sättida, mistõttu see ankeet on üks esimesi väljundeid, kus noa end ka sõnas lahti harutab. Vaata lähemalt ›
51
Uusaastaõhtu telestuudios. Otsesaade, kuhu piltilus saatekülaline kohale ei ilmu. Just sellisest olukorrast hakkab hargnema Katrin Pautsi jutustuse veider sündmustejada. Vaata lähemalt ›
0
Televiisorid ja ekraanid on meie tehiskaaslased, kes lahutavad me meelt, toidavad meie afekte ja tekitavad kell kaks öösel eksistentsiaalset vaakumit. Elu külmade kiirgavate pindade vahel ei ole tingimata meelakkumine. Vaata lähemalt ›
0
Kuigi telereiting võib olla soliidne, siis tänavatel ja salongivestlustes ei hoita ETV kultuurisaatest „OP” rääkides keelt hammaste taga. Kenitlev, lage, veniv või suisa camp – silte, mida saatele lisatakse, on enam kui euro eest. Vaata lähemalt ›
0
Urmas Vadi värskest novellikogust leiab nii sitanalju, Instagrami kriitikat kui ka hulgim Urmase-nimelisi minajutustajaid. Vaata lähemalt ›
0
Värskelt kinodes linastuva ja Cannes’i filmifestivalil grand prix’ võitnud filmi „Kupee nr 6” stsenaristid räägivad oma elukutsest, pikaajalisest kogemusest telesarjadega töötamisel ja filmilise romantika asendumisest praktilisusega. Vaata lähemalt ›
0
Grete Kaio luuletab tahtmistest ja igatsustest, mis alalõpmata üksteisega vastuollu lähevad. Vaata lähemalt ›
0
Head, ent mitte kuidagi ainsad näited muusikažanritest, mis kipuvad toituma tumedast nektarist ja olmest, on post-punk ja new wave. Nende alla liigitab oma albumi ka Merry Go Raum. Vaata lähemalt ›
0
Televiisor on muutumas toanurgas vilkuvaks esemeks, mis leevendab infonälja asemel üksindust ja vaikust. Meeleolu tekitamiseks piisab nii mõnelegi teleekraanil praksuvast tulest või tunde kulgevast rongisõidust. Vaata lähemalt ›
0
Teist aastaringi järjest defineeris kultuurielu sulgemiste-avamiste ja piirangute tsükkel, nii et kohati on raske isegi täpselt mäletada, mida, kus ja millal toimus. Ometigi sündis nii mõndagi, mis väärib heldinult või üksikutel juhtudel ka blaseerunult tagasivaatamist. Vaata lähemalt ›
0
Teist aastaringi järjest defineeris kultuurielu sulgemiste-avamiste ja piirangute tsükkel, nii et kohati on raske isegi täpselt mäletada, mida, kus ja millal toimus. Ometigi sündis nii mõndagi, mis väärib heldinult või üksikutel juhtudel ka blaseerunult tagasivaatamist. Vaata lähemalt ›
0
Milleks vormida keraamilist anumat, kuhu ei saa midagi sisse panna? Milleks õppida eriala, mis tööpõllule suundudes raha sisse ei too? Asjad, mida pealtnäha millekski vaja ei lähe, võivad mängida inimese elus olulisemat rolli, kui me arvata oskame. Vaata lähemalt ›
0
Ilmselt on nii mõnigi kriitik puutunud kokku kimbatusega, kuidas öelda, et teosega on mindud lati alt läbi, või laulnud mõtlemata kaasa kiidu- või laitusekooriga. Siin on praegustele ja tulevastele arvustajatele ja artistidele mõned näpunäited, kuidas muusikakriitikat tehes ausaks jääda ja sellega toime tulla. Vaata lähemalt ›
0
Põhjamaises talves Murmanski poole loksuv „Kupee nr 6” püsib kuni lõpuni välja hoole ja armastusega valatud rööbastel. Vaata lähemalt ›
0
Rubriigis „Ajupete” uurime, kuidas meie igapäevases inforuumis toimub strateegiline mõjutustegevus. Seekord tuleb juttu sellest, et ka kõige mõjusamad valed sisaldavad alati terake tõtt. Kuulujutud, vandenõuteooriad, pooltõed – nimetagem neid kuidas tahes – tekivad valdavalt tõese info pinnalt. Vaata lähemalt ›
206
Teinekord on küsimusest, milliste peente roogadega katta jõululauda, hoopis keerulisem see teine küsimus: mida ometi hakata peale kõigi rikkaliku pühadelaua ülejääkidega? Kes jõuaks päevade kaupa kartulisalatit ja järjest kuivemaks tõmbuvaid seapraetükke sisse vohmida? Aga toitu ära visata ei tahaks kohe üldse. Vaata lähemalt ›
0
Kui viimasest põhjalikumast televiisorivaatamise ajast on möödas umbes kümme aastat, võib Eesti telemaastikul toimuv põhjustada mõnevõrra hämmingut, aga loodetavasti võimaldab see ka teatavat antropoloogilist perspektiivi. Vaata lähemalt ›
0
Sooline esindatus ühiskonna- ja poliitikasaadetes on Eestis tugevalt meeste poole kreenis. Näited maailmast tõestavad, et võrdsem jaotus on võimalik, kuid selleks läheb vaja juhtkonna tasandi otsust. Vaata lähemalt ›
0
Artikkel eesti keele olukorrast ja selle õppimise võimalustest Ida-Virumaal ilmus esmakordselt venekeelses veebiajakirjas Äkki ning on tõlgitud eesti keelde Müürilehe Ida-Viru teemanumbri raames. Vaata lähemalt ›
45
Televisioon on läbimas digipöörde esimest arenguetappi. Oleme teel üha kasvava platvormide liidestamise ja ühiskonnaelu süveneva meediastumise poole. Selles olukorras on paslik küsida, kuidas saaks Eesti telekultuur muutuste keerises rahvuse igapäevaelu keskmesse jääda? Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Põhjarannik
|
0% |
Meditsiiniuudised
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Meie Kirik – Saated
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.03.2026 18:00
Viimane uuendus: 17:52.
Uudiste reiting uuendatud: 17:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)