Noorte huvi poliitika vastu on langustrendis. Nende jaoks on parteidest huvitavamad sotsiaalsed liikumised või ühismeedia grupid. Suur küsimus on, kuidas tõlkida need uued osalusvormid seniste poliitikategemisviiside keelde. Vaata lähemalt ›
3
Kuidas panna looduse hääl kõlama poliitikas, kus ükski kandidaat ei esinda veel otseselt keskkonna ehk puude, lindude ja konnade huve? Vaata lähemalt ›
0
21. sajandi poliitikat hakkavad suuresti kujundama viis võimsat allhoovust: identiteedipoliitilised kultuurisõjad, globaliseerumise vastuoksused, keskklassi hääbumine, tehnoloogiline revolutsioon ja kliimamuutus. Milline on nende viie makrotrendi mõju tulevikus nii demokraatiale kui ka poliitikale laiemalt? Vaata lähemalt ›
2
Kui tahate teada, mida eelistab Hannaliisa Uusma kuulata siis, kui ta parasjagu ise autori rollis pole, tasub Raadio 2-st üles otsida tema saade „HU.mix” või kuulata tema Müürilehele tehtud miksteipi. Vaata lähemalt ›
3
Kuidas panna looduse hääl kõlama poliitikas, kus ükski kandidaat ei esinda veel otseselt keskkonna ehk puude, lindude ja konnade huve? Vaata lähemalt ›
0
Raske on leida inimest, kes suudaks aru saada, kuhu metsakava koostamise protsess omadega jõudnud on ja mis rolli mängivad selles mitmekülgsed kaasamistegevused. Vaata lähemalt ›
0
Noorte huvi poliitika vastu on langustrendis. Nende jaoks on parteidest huvitavamad sotsiaalsed liikumised või ühismeedia grupid. Suur küsimus on, kuidas tõlkida need uued osalusvormid seniste poliitikategemisviiside keelde. Vaata lähemalt ›
0
Kuivõrd peab pelgama, et Eesti esindusdemokraatia on taandumas bürokraatliku masinavärgi ja kitsaste erihuvide fassaadiks? Vaata lähemalt ›
0
21. sajandi poliitikat hakkavad suuresti kujundama viis võimsat allhoovust: identiteedipoliitilised kultuurisõjad, globaliseerumise vastuoksused, keskklassi hääbumine, tehnoloogiline revolutsioon ja kliimamuutus. Milline on nende viie makrotrendi mõju tulevikus nii demokraatiale kui ka poliitikale laiemalt? Vaata lähemalt ›
0
Eestis pole olnud normaalset vaba ajakirjandust. Meil puudub iseseisev kodanikuühiskond. Kõik vähegi olulised avalikud konkursid on Eestis ette ära otsustatud. Ahto Lobjaka diagnoos Eesti ühiskonna kohta kõlab kohati karmilt ja šokeerivalt, ometi on ka tema nõus, et kahe-kolmekümneaastase demokraatia kohta oleme väga heas kohas. Vaata lähemalt ›
0
Kevadesse planeeritud abieluteemaline rahvahääletus teinuks Eesti ühiskonna ühe otsedemokraatia kogemuse võrra rikkamaks, ent mitte tingimata tervemaks. Referendumit seekord ei tule, aga arutelu otsedemokraatia toimimisest on aktuaalne ka pikemas plaanis. Vaata lähemalt ›
0
Märtsis esimest juubelit tähistav Rahvaalgatusveeb pole Eesti demokraatiat veel tulevikku viinud. Viie aasta jooksul toimunud kohtumisi algatajate ja seadusandja vahel võiks nimetada eri kultuuride põrkumiseks, kus alles otsitakse ühist keelt. Vaata lähemalt ›
4
Sellest ajast saati, kui ma mäletan, et minus tekkis huvi poliitika vastu, olen ma selles ikka alati pigem pettunud olnud. Lünklikust sotsiaalsüsteemist kuni jätkusuutmatu keskkonnapoliitikani. Kõigest sellest hoolimata ei ole ma aga siiski kunagi pettunud demokraatias. Vaata lähemalt ›
1
Müürilehe demokraatia teemalisest märtsinumbrist leiab usutluse pikaaegse kolumnisti ning poliitikavaatleja Ahto Lobjakaga, kelle osalusmuskel on küll väsinud, kuid kriitikameel endiselt vahe. Vaata lähemalt ›
0
Mõni kuu tagasi oma 50. sünnipäeva tähistanud mitmekülgne kirjamees Jan Kaus räägib intervjuus Müürilehe kirjandustoimetajale Maia Tammjärvele sellest, miks peab lugemine olema raske ja miks ta enam eesti kirjandust ei loe. Vaata lähemalt ›
3
Kui tahate teada, mida eelistab Hannaliisa Uusma kuulata siis, kui ta parasjagu ise autori rollis pole, tasub Raadio 2-st üles otsida tema saade „HU.mix” või kuulata tema Müürilehele tehtud miksteipi. Vaata lähemalt ›
0
Märtsinumbri luulerubriigis seab sõnu Andres Aule. Vaata lähemalt ›
0
Kui tahate teada, mida eelistab Hannaliisa Uusma kuulata siis, kui ta parasjagu ise autori rollis pole, tasub Raadio 2-st üles otsida tema saade „HU.mix” või kuulata tema Müürilehele tehtud miksteipi. Vaata lähemalt ›
0
Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse taas välja kirjanduse aastaauhinnad. Suursündmuse eel on ehk paslik jagada tähelepanekuid kirjandusauhindade hingeelu kohta, rohkem küll jagaja ja kajastaja kui saajana. Vaata lähemalt ›
0
Kuidas leida kirjaniku ja lugejana tasakaalu ajastu ja ajatu, üksinduse ja koostöö, sümboolse ja argise vahel? Millest on praeguses eesti kirjanduses puudus? Kas ja kuidas hoida autori isikut lahus tema loomingust? Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
ERR
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.03.2026 15:00
Viimane uuendus: 14:54.
Uudiste reiting uuendatud: 14:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)