20. sajandi keeleteadlased nägid keelt masinavärgina, mille osiseid putitades ja timmides saab süsteemist välja rookida problemaatilised kõrvalekalded. Tänapäevasem vaade näeb keelt aga pigem iseorganiseeruva süsteemina. Ehk tasuks niisiis masina asemel hoopis Valdur Mikita kombel metsale mõelda. Vaata lähemalt ›
0
Võidujooksus sotsiaalselt kiireneva ajaga kipume me unustama üksinduse olulisust. Ka linnaruumi luues tasuks jätta kogukondlike paikade kõrval ruumi kohtadele, kus olla omaette. Vaata lähemalt ›
33
Koroonaepideemia tõestas taas, et teaduspõhised otsused on samal ajal ka poliitilised ning teaduse ja poliitika vahele selge piirjoone tõmbamine on praktikas võimatu missioon. Vaata lähemalt ›
12
Juba vanarahvas teadis üsna hästi, et lapsed on oma vanemate nägu, aga neil ei olnud päris täpselt aimu selle põhjustest. Mil määral mängib meie tervislikes sattumustes õieti rolli geneetiline etteantus ning kui palju saab panna kasvatuse jm keskkondlike faktorite arvele? Vaata lähemalt ›
2
Iluoperatsioonidest ja muudest kosmeetilistest protseduuridest on saamas järk-järgult uus normaalsus, mis esitab esteetilise meditsiini valdkonda tööle asunud meedikute eetilistele tõekspidamistele uusi väljakutseid. Vaata lähemalt ›
2
2020. aasta augustis oli Eestis 31 suitsiidi ehk keskmiselt üks päevas. 20-59 aastaste inimeste hulgas on suurimaks vaimse tervise probleemiks alkoholi tarvitamise sõltuvushäire. Vaid 40% koolides on oma koolipsühholoog. Alaealisi ei lasta ilma vanemate nõusolekuta psühhiaatri juurde jne jne. Need on vaid mõned näited Eestit laastavast vaimse tervise kriisist: pikad järjekorrad, kallis eriarstiabi, oma võimalustest... Vaata lähemalt ›
3
Vaevalt et leidub palju neid, kes lõppevat aastat taga igatsema jäävad. Juhtunud on rohkelt halbu asju ja nagu tavaks, ikka kõik korraga. Aga olgugi et rahvasuus on 2020. aasta tembeldatud üheks lähiajaloo halvimaks, juhtus tänavu siiski ka üht-teist head. Vaata lähemalt ›
8
Aasta kõige masendavam kuu on selja taha jäetud ja aeg on vaikselt hakata jõulupühadeks vaimu valmis seadma. Siinkohal mõned kultuurisoovitused, mida tasuks arvesse võtta. Vaata lähemalt ›
0
Nõukogude Liidus rajati uusehitiste katusekorrustele ateljeekortereid kunstnikele. Tallinnas rajati kunstnikele mõeldud majutusi-tööruume erinevatesse paikadesse, kuid tuntumad on 1980. aastatel ehitatud võimsate vaadetega ateljeekorterid Lasnamäel. Vaata lähemalt ›
7
Mannekeenid vaateakendel näevad välja nagu elus inimesed: sihvakad, trimmis, ilmetud. Naised, lõuad uhkelt püsti ja peened valgest plastist jalad välja sirutatud, uhkeldavad läbi säravpuhtaks pestud akna selgelt väljajoonistuvate rindadega, mis on peaaegu nagu päris. Vaata lähemalt ›
3
Inimõiguste eest tuleb seista päevast päeva ka siis, kui tundub, et selleteemaline sisuline debatt on ühiskonnas juba maha peetud ja murekohad tõenduspõhiste teadmiste põhjal selgeks vaieldud. Vaata lähemalt ›
37
Täna nägi ilmavalgust Maarja Merivoo-Parro raamat „Maarja varia. Raadiopäevik 2019/2020” – samanimelises Raadio 2 saates kõlanud argimütoloogiaid koondav kogumik, mis sobrab kultuuris, ajas ja ruumis. Vaata lähemalt ›
8
Helilooja Matis Leima on võtnud ette äärmiselt pretensioonika ülesande: mõtestada heli ja selle ülimuslikkust printsiibina, millest saab alguse muusika. Vaata lähemalt ›
1
Album kõneleb enda ning Sooääre, Yaralyani ja Ounaskari eest. Ja ta kõneleb hästi. Vaata lähemalt ›
0
Miks levib muidu teadususku eestlaste seas koroonameetmetele vilistamine? Põhjuseks on nii koroonaväsimus kui ka ekspertide kriisis kannatada saanud maine. Vaata lähemalt ›
4
Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (08.11–22.11) olulisemad sündmused välispoliitikas. Sel korral on teemaks uude kriisi paisatud Euroopa Liit, Erdoğani provokatiivne visiit Põhja-Küprosele, ajalooline valimisvõit Moldovas ja palju muud. Vaata lähemalt ›
2
Üliviljakas muusik, kes on lasknud sel aastal nii enda nime alt kui ka eri kollektiivide koosseisus välja viis täispikka albumit, ei salga, et tema jaoks tähendab looming samal ajal nii kaost kui ka meelerahu. Ning higi ja pisaraid oskab ta hinnata – kuidas muidu inimese ja autorina areneda. Vaata lähemalt ›
19
Metal-muusikat nimetatakse tihtilugu ebaküpseks, lapselikuks žanriks. Kuigi selline väide on omaette võetuna naeruväärselt pisendav, ei saa eitada, et metal-bändid on sageli energilised, mänglevad ning hoiakult nii idealiseerivad kui ka idoliseerivad. Vaata lähemalt ›
0
Selleaastaselt PÖFFilt peaks iga filmihuviline oma saksa filmi leidma: neid on valikus 15, nii Tallinnas kui ka Tartus, ka on Saksamaa festivali üks külalisriike. Neljale neist on pilk peale heidetud, kuid pooled festivalipäevad seisavad alles ees. Vaata lähemalt ›
4
Sellel nädavahetusel toimub Tartu Aparaaditehases Eesti esimene podcastifestival. Festivali algatajad Carlotta Põdra ja Helena Eglit selgitavad, millega tegu ning jagavad omalt poolt kuulamissoovitusi. Vaata lähemalt ›
7
Lisaks laulupeole, küüditamisele, Vargamäele ja Ott Tänakule on talletunud eesti rahva kultuurimällu igaveseks ajaks ka terve hulk rõivaesemeid ja aksessuaare. Müürileht tutvustab viimase kahe kümnendi jooksul sümbolistaatuse omandanud garderoobielemente. Vaata lähemalt ›
17
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.06.2026 20:38
Viimane uuendus: 20:32.
Uudiste reiting uuendatud: 20:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)