Kujuta ette, et oled kaotanud kellegi, keda armastad. Oled nutnud sel aastal juba nelikümmend üks korda. Ja siis istud Bolt Drive’i, mille raadios hakkab üürgama „Party Rock Anthem”. Kõik need asjad juhtuvad Heneliis Nottoni esimeses raamatus „Tähed Agnesele”. Vaata lähemalt ›
0
„3x the EP” on hooti intrigeeriv, kuid raske on raputada maha tunnet, et oleme seda kõike enne kuulnud. Vaata lähemalt ›
0
Looduslike pühapaikade ja muude kultuurimälestiste põhiline roll paistab tänapäeval olevat üha enam see, et neid käiakse kohapeal vaatamas – või siis vaadatakse pildilt. Ometi leidub ka pühapaiku, mis uusi kihistusi saades taas ellu ärkavad. Vaata lähemalt ›
0
Tallinn on koduks meist paljudele ja igaühele isemoodi. Või siis sisaldab endas paljusid kodusid ja veel rohkem teisi tähenduslikke paiku. Siinsed katkendid Andra Teede veel ilmumata romaanist „Näe, selles majas ma ju elasin” viivad eri aja-, elu- ja meeleolukihistustes Tallinna ringteele, Pelguranna tänavale, Roosikrantsi tänavale ja Sikupilli parklasse. Vaata lähemalt ›
0
Eluaseme koduks saamine koosneb etappidest. Kui valmimise ajal on need olulised, siis töö käigus kaovad need nii ära, et ununeb isegi nende olemasolu. Mul oli maal üks naabrimees, kes lõi igal aastal uue kihi ruberoidi vanale peale, et sisse ei sajaks. Sisekujunduses olid tal kasutusel kõiksugu vakstud ja linoleumid. Aja jooksul kattis ta vana värskema materjaliga, et parem saaks. Hea mees oli. Aga eks saab ka kohe suuremalt ette võtta,... Vaata lähemalt ›
0
Milline on arhitekti eluase, kas korteri hind tõepoolest mõjutab iivet ja millal hakkame büroodes elama – need on vaid mõned küsimused, mis eluasemeintervjuu käigus lauale visati. Eluasemetest ja nendega seonduvast võiks rääkida põhimõtteliselt ükskõik kellega, kõigil on nendega oma suhe ja teemast enda nägemus, jagada mõni nukram või rõõmsam lugu. Aga mõistlik on intervjueerida siiski kedagi, kes on mõelnud asja peale natuke pikemalt ja süsteemsemalt, äkki isegi kedagi, kellest saab... Vaata lähemalt ›
0
Keel pulbitseb, väändub, käärib ja aeg-ajalt isegi hangub. Seetõttu tulebki teha üks ekskursioon metamodernistliku lingo, slängi ja leksika rikkalikult varustatud sahvrisse. Järgnevat kirjatööd ei tohiks võtta kuidagi uudisloo või suunda näitava tekstina – see kirjeldab pigem, kuidas laborant paneb katseklaasi meie lingvistilise olukorra aastal 2026, vaatleb seda imetlusega, suskab sisse lakmuspaberi, kirjutab üles huvitavad tulemused ning valab selle elusolendi seejärel tagasi tema loomulikku elukeskkonda Vaata lähemalt ›
0
Trifoori debüütalbumil „kolm-neli” on tunda muusikakooli. Selline TÜ VKA kevadkontserdi tunne, et varsti pannakse arvestused välja, pärast mida saab minna Konservatooriumisse hängima ja kasutada eravestlustes sõnu „rütmimuusika” ja „dominantseptakord”. Vaata lähemalt ›
0
Eesti eluasemepoliitikat on juhtinud seni nähtamatu käsi nimega turg, mille tulemusena libiseb taskukohane kodu järjest rohkemate eestimaalaste haardeulatusest välja. Teistelt linnadelt õppides on ka Tallinnal võimalik anda 10 000 leibkonnale 2050. aastaks pihku taskukohase kodu võtmed. Vaata lähemalt ›
0
„Vasaksirge” annab rusikahoobi tühikäigul kulgevatele majandusaruteludele. Seekord tuleb juttu kapitali sisemisest vastuolust, mille tulemusena tehnoloogiline innovatsioon võib ühiskondlikku heaolu hoopis vähendada. Vaata lähemalt ›
0
Kui mujal üüri kasvõi elupäevade lõpuni, siis Eestis on kodu omamine peaaegu kohustuslik. Kümme Müürilehe lugejat jagavad oma kodu ostmise teekonda. Kuigi seiklejahingel ei pruugi püsiva elukoha järele vajadust olla, võib see mingil hetkel siiski tekkida – olgu siis partneri leidmise või perelisa tõttu või lihtsalt investeeringu mõttes. Samas tundub jube keeruline kuskilt pihta hakata, vähemalt humanitaarile – kodulaenud, intressid, notaritasud, käendused, euriborid ja mis kõik veel. Kui pole rikkaid... Vaata lähemalt ›
0
„Reivlender” ei küsi moodsasse DIY-klubisse listi, vaid korraldab oma vanematetalus ise väikese festivali koos hommikujooga, kakaotseremoonia ning metsareiviga. Vaata lähemalt ›
0
Veebruari alguses võtsin ette retke Kuressaarde. Ei, ma ei käinud spaas ligunemas – hoopis kunstireisil. Samal ajal kui enamik praamireisijaid kohvikus istub või puhkealal telefonis skrollib, ronin mina tekile ümbrust kaema. Põlise mandrimehe jaoks on laevareis ju põnev, eriti talvel. Nii kaugele, kui silm ulatub, laiub avar, päikeses kiiskav jääväli nagu mõnes Jack Londoni jutus. Sihikindlalt rühib praam kitsukest veerada mööda Muhule lähemale. Kui Hiiumaa, Vormsi ja Kihnu vaheliste ühendustega... Vaata lähemalt ›
0
Muusikal „Carmen Electra” on toonud kokku imetlusväärselt andekad kunstnikud nende loometeekonna kõige magusamas punktis. Muusikal „Carmen Electra”. Lavastanud ants1. Laval Anumai Raska, Henri Särekanno, Ats Kruusing, Eke Ao Nettan, Mattias Veller, Ekke Janisk ja Andreas Kübar. Kostüümikunstnik Lisette Sivard, valguskunstnik Leon Allik, helitehnik Roman Belov. Kaasprodutsent elektron.art. Esietendus 24. oktoobril 2025 EKA Galeriis. Eesriie tõmmatakse intensiivse 90’s emo hardcore’i ning Carmenit kehastava. Vaata lähemalt ›
0
Kallite kinnisvarahindade probleemi on kiputud Eestis lahendama valest otsast. Kestlik lahendus oleks taskukohaste eluasemete arvu suurendamine. Selle saavutamiseks tuleks Eestis juurutada uut eluasemearenduse mudelit, mis on kasutusel näiteks Austrias või Soomes. Vaata lähemalt ›
0
Kui kukeseente kilohind ületas 30 euro piiri, sai rahval lõpuks mõõt täis ning sündis Eesti seni populaarseim rahvaalgatus. Mis peaks olema korteri ruutmeetri hind, et midagi sellist juhtuks? Vaata lähemalt ›
0
Arenev tehnoloogia võimaldab mõõta koduste vahenditega üha rohkem kehas toimuvaid protsesse, millest oli varem võimalik saada ülevaadet ainult arstikabinetis. Kas rohkem andmeid toob tervise või hoopis viib mõistuse? Purjakil härrasmees otsib midagi tänavavalgusti all. Politseinik astub ligi ja küsib mehelt, mida ta otsib. „Oma võtmeid,” vastab mees. Nüüd otsivad mõlemad valgusvihus mehe võtmeid. Mõne minuti pärast küsib politseinik: „Oled sa kindel, et sa need siin kaotasid?” „Ei,” vastab mees, „pargis... Vaata lähemalt ›
0
Maapiirkondadest pole ainult kadumas looduslik mitmekesisus, vaid ka maamajandus on muutunud järjest ühetaolisemaks. Meenutame ajaloolist praktikat, mis aitab leevendada mõlemat probleemi. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
100% 100 |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.04.2026 22:22
Viimane uuendus: 22:18.
Uudiste reiting uuendatud: 22:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)