Olukorras, kus tehisaru on – kas otsesemalt või kaudsemalt, aga igal juhul juba paratamatult – meie kõigi igapäevaellu tunginud, mõjub kainestavalt keelemudelite eesti keelt ja kultuuri puudutavate teadmiste mõõtmine. Miks, kuidas ja kes peaks aga meie oludes pädevat tehisaru arendama? Vaata lähemalt ›
0
Eesti oma PinkPantheress sulatab 21. sajandi saundidest, trendidest ja klišeedest kokku julgelt isepäise hüpertantsupopi monumendi. Vaata lähemalt ›
0
Kogusime kokku killukesed kodumaise kübermaailma kuldajast, keskendudes „Kättemaksukontori” kujutamisele 2010ndate kompuutriekraanidel. Vaata lähemalt ›
0
Miks nähakse sõna „meelelahutus” taga tingimata midagi tühist ja taunimisväärset? Võib-olla on kogu kirjanduse esmane funktsioon tegelikult just nimelt meie meele lahutamine ja tema kõik muud funktsioonid on väärt boonuseks? Vaata lähemalt ›
0
Teadusajakirjaks saades võiks säilida Leida eneseteadlikkus ja pidev püüd mitte olla liiga rigiidne, konformistlikult akadeemiline. Vaata lähemalt ›
0
Surina helikeelest ja saundist on kuulda, et siin mängivad andekad pungi ja alternatiivroki taustaga muusikud, kes otsustasid ühel hetkel džässilikku muusikat tegema hakata. Vaata lähemalt ›
0
Nagu igal kevadel, on jälle käes Müürilehe noorte filmikriitikute konkursi aeg. Seekord on fookuses keskkonnafilmid. Sõja ja majanduskriiside ajal kipub keskkond tähelepanu alt välja jääma. Loodus on inimelu alus ja kuigi kliimaprobleemidest on räägitud aastaid, pole sel teemal veel kaugeltki kõik öeldud. Kirjutada võib nii dokfilmidest kui ka teistest linateostest, mille põhiteemaks on keskkond, loodushoid või kas või linn kui ökosüsteem. Osalema on oodatud autorid, kes pole varem filmikriitikat avaldanud. Vaata lähemalt ›
0
Müürileht sai 18 ja pühendab aprillinumbri meelelahutusele. Kevad – see aastaaegadest paljulubavaim. Tere! Kuldnokk puhastab veesilmas oma rüüd, karu ringutab vastu männijändrikku, linnaparkides on avatud balloonisesoon ja Ukrainas talvituvad ränddroonid on jõudnud oma pesitsuspaikadesse Eestis. Krt, aint disla veits kallis, aga suva, päike paistab ja krundile saab elupuid ka ilma dislata istutada. Oeh, sõõm värsket õhku kopsudesse ja viletsamast oast jahvatatud kohv kätte, ilus aeg see naljakuu. Nii palju. Vaata lähemalt ›
0
Moodsa inimese elu on värviline, kuid teda ümbritsevad värvid on enamasti tehislikud. Tehisvärvid on asendamas looduslikku värvikirevust, mis meenub vahel põlluservades või munadepühade traditsioonides. Vaata lähemalt ›
0
Kujuta ette, et oled kaotanud kellegi, keda armastad. Oled nutnud sel aastal juba nelikümmend üks korda. Ja siis istud Bolt Drive’i, mille raadios hakkab üürgama „Party Rock Anthem”. Kõik need asjad juhtuvad Heneliis Nottoni esimeses raamatus „Tähed Agnesele”. Vaata lähemalt ›
0
„3x the EP” on hooti intrigeeriv, kuid raske on raputada maha tunnet, et oleme seda kõike enne kuulnud. Vaata lähemalt ›
0
Looduslike pühapaikade ja muude kultuurimälestiste põhiline roll paistab tänapäeval olevat üha enam see, et neid käiakse kohapeal vaatamas – või siis vaadatakse pildilt. Ometi leidub ka pühapaiku, mis uusi kihistusi saades taas ellu ärkavad. Vaata lähemalt ›
0
Tallinn on koduks meist paljudele ja igaühele isemoodi. Või siis sisaldab endas paljusid kodusid ja veel rohkem teisi tähenduslikke paiku. Siinsed katkendid Andra Teede veel ilmumata romaanist „Näe, selles majas ma ju elasin” viivad eri aja-, elu- ja meeleolukihistustes Tallinna ringteele, Pelguranna tänavale, Roosikrantsi tänavale ja Sikupilli parklasse. Vaata lähemalt ›
0
Eluaseme koduks saamine koosneb etappidest. Kui valmimise ajal on need olulised, siis töö käigus kaovad need nii ära, et ununeb isegi nende olemasolu. Mul oli maal üks naabrimees, kes lõi igal aastal uue kihi ruberoidi vanale peale, et sisse ei sajaks. Sisekujunduses olid tal kasutusel kõiksugu vakstud ja linoleumid. Aja jooksul kattis ta vana värskema materjaliga, et parem saaks. Hea mees oli. Aga eks saab ka kohe suuremalt ette võtta,... Vaata lähemalt ›
0
Milline on arhitekti eluase, kas korteri hind tõepoolest mõjutab iivet ja millal hakkame büroodes elama – need on vaid mõned küsimused, mis eluasemeintervjuu käigus lauale visati. Eluasemetest ja nendega seonduvast võiks rääkida põhimõtteliselt ükskõik kellega, kõigil on nendega oma suhe ja teemast enda nägemus, jagada mõni nukram või rõõmsam lugu. Aga mõistlik on intervjueerida siiski kedagi, kes on mõelnud asja peale natuke pikemalt ja süsteemsemalt, äkki isegi kedagi, kellest saab... Vaata lähemalt ›
0
Keel pulbitseb, väändub, käärib ja aeg-ajalt isegi hangub. Seetõttu tulebki teha üks ekskursioon metamodernistliku lingo, slängi ja leksika rikkalikult varustatud sahvrisse. Järgnevat kirjatööd ei tohiks võtta kuidagi uudisloo või suunda näitava tekstina – see kirjeldab pigem, kuidas laborant paneb katseklaasi meie lingvistilise olukorra aastal 2026, vaatleb seda imetlusega, suskab sisse lakmuspaberi, kirjutab üles huvitavad tulemused ning valab selle elusolendi seejärel tagasi tema loomulikku elukeskkonda Vaata lähemalt ›
0
Trifoori debüütalbumil „kolm-neli” on tunda muusikakooli. Selline TÜ VKA kevadkontserdi tunne, et varsti pannakse arvestused välja, pärast mida saab minna Konservatooriumisse hängima ja kasutada eravestlustes sõnu „rütmimuusika” ja „dominantseptakord”. Vaata lähemalt ›
0
Eesti eluasemepoliitikat on juhtinud seni nähtamatu käsi nimega turg, mille tulemusena libiseb taskukohane kodu järjest rohkemate eestimaalaste haardeulatusest välja. Teistelt linnadelt õppides on ka Tallinnal võimalik anda 10 000 leibkonnale 2050. aastaks pihku taskukohase kodu võtmed. Vaata lähemalt ›
0
„Vasaksirge” annab rusikahoobi tühikäigul kulgevatele majandusaruteludele. Seekord tuleb juttu kapitali sisemisest vastuolust, mille tulemusena tehnoloogiline innovatsioon võib ühiskondlikku heaolu hoopis vähendada. Vaata lähemalt ›
0
Kui mujal üüri kasvõi elupäevade lõpuni, siis Eestis on kodu omamine peaaegu kohustuslik. Kümme Müürilehe lugejat jagavad oma kodu ostmise teekonda. Kuigi seiklejahingel ei pruugi püsiva elukoha järele vajadust olla, võib see mingil hetkel siiski tekkida – olgu siis partneri leidmise või perelisa tõttu või lihtsalt investeeringu mõttes. Samas tundub jube keeruline kuskilt pihta hakata, vähemalt humanitaarile – kodulaenud, intressid, notaritasud, käendused, euriborid ja mis kõik veel. Kui pole rikkaid... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Sakala
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.06.2026 12:59
Viimane uuendus: 12:54.
Uudiste reiting uuendatud: 12:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
