Samal ajal kui publik kinosaalis liikuvate piltide maagilisse maailma ära kaob, hakkab projektsiooniruumis paralleelselt jooksma üks teine film, mis võib sarnaneda nii märuli kui ka kitchen-sink-realismiga. Vaata lähemalt ›
2
Kultuuripoliitika tendents käsitleda kunsti selle väärtusest kaugemale ulatuva hüvena peegeldab selle rahastuse individualistlikke aluseid, heites nii varju kunsti poliitilisele potentsiaalile ning alahinnates kunstnike loomingulist panust. Kokkuvõttes ei ütle see midagi selle kohta, kuidas kunsti luuakse ja kes seda teevad. Vaata lähemalt ›
3
Kui Eestisse 20. sajandi alguses esimesed kinod tekkisid, ei tervitanud kõik värsket nähtust sugugi kiidusõnadega. Lisaks muule nähti selles moraali õõnestajat ja seda seostati kuritegevuse kasvuga. Vaata lähemalt ›
20
Kunstihoone Lasnamäe paviljonis seadis end sisse Tallinna Fotokuu peanäitus „Transs” ja üle pika aja saab tehnoloogiateemalise näituse külastamisel kehalise kogemuse. Vaata lähemalt ›
3
Monteerija ja produtsent Liis Nimik püüab oma esimese täispika dokumentaalfilmiga „Päikeseaeg” juhust ja vaatleb märkajaid. Vaata lähemalt ›
129
Novembri pimedad ööd veedab kultuurihuviline eestlane teadagi kinosaalis. Kohe-kohe startiva PÖFFi ootuses pani kultuurikriitik Andrei Liimets ritta küsimused, mida iga PÖFFi külastaja sõltumata varasemast filmihuvist võiks endalt enne kavast filmide välja noppimist küsida. Vaata lähemalt ›
120
Kooljakuu ei too meie n-ö õuele mitte vaid mardi- ja kadripäeva (mida eriti Halloweeni põlgureid tingimata vääriliselt tähistama mahitame!), vaid ka palju muud kultuurset. Feminismi, kirjandust, teatrit, (lühi)filme, kunsti, etenduskunsti, heategevust, punki, klaverimuusikat ja luuletantsu. Igaühele midagi! Vaata lähemalt ›
3
Millega (ja kuidas) tegelevad oma igapäevatöös sellised asendamatud filmimaailma asukad nagu režissööri assistent, võttekohtade koordinaator, näitlejate valija, kostüümikunstnik, järjepidaja, eriefektikunstnik ja toitlustajad? Vaata lähemalt ›
0
Olla filmirežissöör, ent miks mitte ka stsenarist või keegi muu, Eestis – see nõuab küllaltki sihikindlat fanatismi, oma unistuse toetamist muu töö või projektidega ja pisut ka pimedat läbimurdelootust. Vaata lähemalt ›
32
Filmimaagiat muusikaga täiustavad heliloojad otsivad viisi, kuidas vaatajale salaja naha alla pugeda, kuid mitte filmi üle võtta. Mis nüanssidega peab selles peenes töös arvestama? Vaata lähemalt ›
0
Samal ajal kui publik kinosaalis liikuvate piltide maagilisse maailma ära kaob, hakkab projektsiooniruumis paralleelselt jooksma üks teine film, mis võib sarnaneda nii märuli kui ka kitchen-sink-realismiga. Vaata lähemalt ›
0
Kui Eestisse 20. sajandi alguses esimesed kinod tekkisid, ei tervitanud kõik värsket nähtust sugugi kiidusõnadega. Lisaks muule nähti selles moraali õõnestajat ja seda seostati kuritegevuse kasvuga. Vaata lähemalt ›
0
New Yorgis sündinud, kuid suurema osa elust Lõuna-Aafrika Vabariigis tegutsenud fotograaf leidis oma vastavatud näituse valguses aega, et jagada oma nägemust pildiloomest, tumedusest ja loomade sagedusel võnkumisest. Vaata lähemalt ›
0
Milliseid vaimse tervise probleeme on kujutatud eesti autorianimatsioonis, kui vaadata neid läbi psühholoogilise prisma? Vaata lähemalt ›
0
Jaapani heli- ja visuaalkunstnik Ryoji Ikeda on tuntud oma hüpnootiliste andmemaastike poolest, mida võõrustab järgmised neli kuud Amos Rexi muuseum Helsingis. Vaata lähemalt ›
0
Kunstihoone Lasnamäe paviljonis seadis end sisse Tallinna Fotokuu peanäitus „Transs” ja üle pika aja saab tehnoloogiateemalise näituse külastamisel kehalise kogemuse. Vaata lähemalt ›
0
To view this content, you must be a member of Müürileht's Patreon at $4.17 or... Vaata lähemalt ›
0
Monteerija ja produtsent Liis Nimik püüab oma esimese täispika dokumentaalfilmiga „Päikeseaeg” juhust ja vaatleb märkajaid. Vaata lähemalt ›
0
Mirjam Parve debüütluulekogu „Varjukeha” käsitleb, nagu pealkirigi osutab, kehas ja kehana olemist, valgustades inimkogemuse hämaralasid sõnatundliku huumoriga. Vaata lähemalt ›
0
Kultuuripoliitika tendents käsitleda kunsti selle väärtusest kaugemale ulatuva hüvena peegeldab selle rahastuse individualistlikke aluseid, heites nii varju kunsti poliitilisele potentsiaalile ning alahinnates kunstnike loomingulist panust. Kokkuvõttes ei ütle see midagi selle kohta, kuidas kunsti luuakse ja kes seda teevad. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
21% 1 |
Õhtuleht
|
19% 3 |
ERR
|
15% 6 |
Delfi Sport
|
8% 4 |
Objektiiv
|
6% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.11.2024 05:36
Viimane uuendus: 05:28.
Uudiste reiting uuendatud: 05:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)