Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse äravõtmisega seati kahtluse alla Eesti ühiskonnas paarkümmend aastat toimunud protsessid. Nüüd peame integratsiooni ümber mõtestama, sest usaldamatuse ja hirmu taustal vanaviisi jätkata ei saa. Vaata lähemalt ›
32
Eesti ja Rootsi tänavused eurolaulud järgivad viimaste aastate eskapistlike ja ennast mitte tõsiselt võtvate lugude trendi. See on omakorda suuremate ühiskondlike allhoovuste peegeldus. Vaata lähemalt ›
30
Anita Kremmi nimi võib olla tuttav kaasaegset visuaal- ja etenduskunsti jälgivale inimesele ning kuna ta tegutseb ka stsenograafina, võib seda kohata ka filmi- ja teatriprojektide juures. Eelmisel aastal võitis Kremm oma kriipiva teosega „Mina / Tema”, kuhu kunstnik kaasas internetist ostetud lapseohtu seksinuku, EKA noore kunstniku preemia. 30. aprillil avati Hobusepea galeriis aga tema näitus „Leping”, mis räägib hoopis… lepingutest. Vaata lähemalt ›
14
Nüüdisaegne pildimaailm on kujutistest ülekoormatud ja see paneb küsima, mil määral on koos sellega kasvanud võime taolises pilditornaados orienteeruda ja sealt tähendust leida. Vaata lähemalt ›
0
Ann Quin „Berg”. Tõlkinud Aet Varik, toimetanud Katrin Kern, kujundanud Asko Künnap. Salv, 2024, 150 lk. Vaata lähemalt ›
0
Feministi pilguga vaadates tekitab raamat kahetisi tundeid. Autori riigifeminism on väljapeetud, parketikõlbulik ja ontlik, ent teisalt ka privilegeeritud ja privileegituim. Vaata lähemalt ›
0
Digisfäär on nii tugevalt reaalsusega põimunud, et juba ammu pole mõtet eristada sotsiaalmeediat ja kõikvõimalikke seadmeid inimese n-ö päriselust. Seda arvesse võttes vestleme meediauurija Maria Murumaa-Mengeliga, kes osutab, et äkki olemegi ühiskonna ja inimestena muutumas. Vaata lähemalt ›
0
„Raamaturiiul” on Müürilehe eesti raamatu aasta puhul ellu kutsutud rubriik, kus kirjarahvaga ei võeta jutuks vaid seda, mida raamatute seest lugeda ja sinna sisse kirjutada võib, vaid fookus pöördub ka raamatule kui objektile, mille saab panna riiulisse ja sealt jälle välja võtta. Seekord uurime lähemalt prantsuse filoloogi ja vabakutselise tõlkija Maria Esko raamatukappe. Vaata lähemalt ›
0
Homerose „Odüsseias” on juttu meremehi hukutavatest lindnaistest sireenidest. Hilisemas pärimuses lisandub neile kalasaba. Kui Euroopast pärit maadeuurijad kohtusid mitmeti merineitseid meenutavate meriveiselistega, nimetati nemadki sireenideks. Osa neist suurtest taimtoidulistest veeimetajatest – muide, nad on sugulased londilistega – on nüüd välja suretatud, ülejäänud ohustatud. Vaata lähemalt ›
0
Ametnike kritiseerimine avalikus ruumis on muutunud viimase aasta-kahega ettevõtjate eestvedamisel uueks rahvusspordiks. Nüüd on kriitikutest saanud valitsuskabineti nõunikud ja kriitikast konkreetsed seaduseelnõud. See on lugu sellest, kuidas ärihuvid võrdsustati avalike huvidega ning selle käigus hüljati demokraatia aluspõhimõtted. Vaata lähemalt ›
0
Alana Proosa teos jutustab kehadest ja linnast, identiteedist ja nähtavusest, vabadustundest ja dress-up’imisest. Vaata lähemalt ›
0
Anita Kremmi nimi võib olla tuttav kaasaegset visuaal- ja etenduskunsti jälgivale inimesele ning kuna ta tegutseb ka stsenograafina, võib seda kohata ka filmi- ja teatriprojektide juures. Eelmisel aastal võitis Kremm oma kriipiva teosega „Mina / Tema”, kuhu kunstnik kaasas internetist ostetud lapseohtu seksinuku, EKA noore kunstniku preemia. 30. aprillil avati Hobusepea galeriis aga tema näitus „Leping”, mis räägib hoopis… lepingutest. Vaata lähemalt ›
0
Lehekuu on lokanud juba üle nädala ja kuulutab tärkava looduse kõrval ka mitmesugust kultuuri – tantsu, kunsti, burleski, pidu, kirjandust, öiseid muuseume jpm. Vaata lähemalt ›
30
Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord avame mõiste „state capture” kaudu protsessi, mis takistab riigi arengut ja võib viia demokraatia hääbumiseni. Vaata lähemalt ›
0
Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse äravõtmisega seati kahtluse alla Eesti ühiskonnas paarkümmend aastat toimunud protsessid. Nüüd peame integratsiooni ümber mõtestama, sest usaldamatuse ja hirmu taustal vanaviisi jätkata ei saa. Vaata lähemalt ›
0
Eesti ja Rootsi tänavused eurolaulud järgivad viimaste aastate eskapistlike ja ennast mitte tõsiselt võtvate lugude trendi. See on omakorda suuremate ühiskondlike allhoovuste peegeldus. Vaata lähemalt ›
0
Kevad toob endaga kaasa sinililledes ärkamise kõrvetavkollase ülasepäikese all. Vaata lähemalt ›
0
Milkgirl373 avab armastuse kabineti toimikud, võtab ette oma eksid, crush’id ja peas loodud armastuslood ning otsib teed nüüdisaegse kohtingukultuuri labürindis. Ikka selleks, et teha ruumi uutele ning pakkuda ka teile võimalust olla vähem „XD” ja rohkem „🩷”. Vaata lähemalt ›
0
Elektroonilise muusika artisti HOSTILE’i uus album „9X9” tegeleb transidentiteedi ja keskkonnaga. Kuidas seob neid kahte aga allika metafoor? Juttu tuleb veel nii Kauplus Aasia pärandist, „brati”-maaniast kui ka rahulikust klubimuusikast. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
21% 1 |
Uued uudised
|
18% 6 |
Õhtuleht
|
10% 3 |
ERR
|
9% 1 |
Objektiiv
|
7% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.06.2025 23:13
Viimane uuendus: 22:58.
Uudiste reiting uuendatud: 23:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
