„Three Ballads, a Story and My Mother’s Estate” („Mu ema varandus, üks lugu ja kolm ballaadi”). Autor Maike Lond, lavastajad Maike Lond, Lukas Jansen ja Kim Noble, dramaturg Kim Noble, koreograaf Daniela Privis, helikujundajad Ken-Eerik Kannike, Maike Lond ja Lukas Jansen, lavakujundaja Linda Mai Kari. Laval Maike Lond ja Lukas Jansen. Esietendus 4. oktoobril Kanuti Gildi SAALis. Vaata lähemalt ›
15
JT Conceptioni uus album kutsub raskete hetkede kiuste elu paatoslikult jaatama. Vaata lähemalt ›
0
Oleme nähtavasti tunnistajaks sellele, et naisautorite kirjutatud teoseid – näiteks ajaloolist proosat – on hakatud eesti kirjanduses varasemast rohkem märkama ja tunnustama, sealjuures ehk mitte enam üksikteoste, vaid laiema nähtusena. Mis on selle fenomeni põhjused (ja tagajärjed) ning millest jääb veel vajaka? Vaata lähemalt ›
0
Sulle tundus, et üleilmne võrgustik annab sullegi ihaldatud õiguse tunnustusele ja tähelepanule. Sa nägid seal oma kujutistel eluõigust ja hakkasid janunema kõikide teiste kujutiste järele. Vaata lähemalt ›
9
Transinimeste käekäik Natsi-Saksamaal ja Eesti esimese vabariigi ajal oli väga sarnane: ainsaks võimaluseks ühiskonna äärealadel toimetamine, sellega kaasnenud kuritegevus, riigiaparaadi orkestreeritud tagakius ja häbistavad arstlikud ülevaatused. Õnneks koonduslaagreid 30ndatel Eestis veel polnud. Vaata lähemalt ›
0
Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord tuleb juttu mõistest, mis kuulub juba ammu futuristide argisõnavarasse, aga tavalisele inimesele on ilmselt täielik ulme. Vaata lähemalt ›
0
Mis on ühist Narva hüdroelektrijaama turbiinidel, Sargasso merel, näkineitsil ja valedetektoril? Vaata lähemalt ›
0
Tahate diagnoosi tänapäeva ühiskonnale? Minge rääkige Marju Lauristiniga. Tõsi, seekord tuleb jutuks ei rohkem ega vähem kui kogu Lääne tsivilisatsioon, mis on Lauristini hinnangul ühe suure tsükli lõppu jõudnud. Vaata lähemalt ›
0
Võistlus tarbijate tähelepanu nimel on saavutanud uue mõõtme: võidab enamasti see, kelle äpp, reklaam või turundustekst kasutajat kas või seitse sekundit kauem enda haardes hoiab. Nii on digitootetiimidest saanud omamoodi antropoloogid, kelle tööriistadeks on nii mängulisus kui ka läbi- ja lõhkimõeldud keelekasutus. Vaata lähemalt ›
21
Kas kujutluspildid keskkonnast tõukavad tagant või piiravad mingi paiga arengut? Paldiski on hea näide, kuidas inimlikud ideed ja ambitsioonid on ajaloos korduvalt füüsilisest reaalsusest üle sõitnud. Vaata lähemalt ›
2
Aastal 2018 Telliskivi Loomelinnakus sinises merekonteineris alustanud arvutiraadio IDA tähistab täna, 30. aprillil Paavli Kultuurivabrikus oma kuuendat sünnipäeva. Vaata lähemalt ›
2
Kleepsud, nagu teisedki kunstivormid, võivad tekitada kodanikes viha, aga neid ka värskendavalt raputada. Kas kleebistest avalikus ruumis on saamas epideemia, mille vastu võidelda, või võiks vohamisele hoopis väetist lisada? Vaata lähemalt ›
5
Karl Killingu debüütplaat tähistab ühe karjäärietapi lõpp-punkti ning annab aimu tulevikusuundadest. Vaata lähemalt ›
3
Eesti Muusikaauhindadel aasta rokkalbumi võitjaks kroonitud Bedwettersi uuel kauamängival rokiga suurt pistmist pole. Vaata lähemalt ›
58
60. Veneetsia biennaali – kunstimaailma suure ühendaja ja lõhkirebija –, avamisnädal on seljataga ja nüüd on ilmselt hea aeg lühidalt kõike meenutada. Vaata lähemalt ›
45
Pandeemia ei huvita enam kedagi. Ometi toimub kõik praegu sellest mõjutatuna, küllastununa tagajärgede maitsest. Vaata lähemalt ›
1
Iseendast brändi tegemine kõlab nagu oma aja peremehest diginomaadi unistus, aga mis saab siis, kui bränd, mida on aastaid ehitatud, inimteguri tõttu lagunema hakkab? Vaata lähemalt ›
61
Shelton Sani „Live on the BBC” toob kehale meelde live’i-kogemuse ja suunab tantsuliigutustesse. Vaata lähemalt ›
15
Maailmas, kus kapitalistlike suhetega takistatakse ja ka ergutatakse loovust, on autonoomne kunstnik saanud ebakindlaks muutunud töö musternäiteks. Mida see tähendab? Ja mis määratleb kunsti üleüldse kui „tööd”? Vaata lähemalt ›
33
Nutitelefon on kui keha pikendus: see mõõdab samme, tuletab meelde, millal päevad algavad, ja annab märku, kui veresuhkru tase langeb. Ekraaniaeg venib järjest pikemaks, põhjustades hakitud kohalolu ja hingehädasid. Leidub aga ka inimesi, kes on nutitelefonidele selja keeranud. Vaata lähemalt ›
75
Populaarsemad allikad
Postimees
|
21% 1 |
Õhtuleht
|
8% 1 |
Uued uudised
|
7% 7 |
Objektiiv
|
7% 5 |
Delfi
|
7% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.12.2025 09:24
Viimane uuendus: 09:16.
Uudiste reiting uuendatud: 09:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
