Tartu 2024. Mõnel pakatab rind seda sõnapaari nähes tänutundest, mõnd ajab see allergilise reaktsioonina köhima. Uurisime kultuuripealinna aasta lõpusirgel kultuurikorraldajatelt, loovisikutelt, ürituste väisajatelt ja Tartu 2024 tiimilt, mis see kultuuripealinn õieti on? Mis muljetega on läbi aasta mindud, kuidas on lood jõuvarudega ja kas jäädakse vee peale ka tuleval aastal? Vaata lähemalt ›
298
Mart Avi seab ritta küsimused, mis võiksid uue muusikapala valmimise protsessis kasuks tulla. Vaata lähemalt ›
0
Eesti muusikatööstus on arenemas ja üha enam märgitakse ära taustal mänedžeridena tegutsevaid naisi, kes jagavad siin meiega oma töö kitsaskohti ja eduelamusi. Vaata lähemalt ›
0
Mõnikord ei olegi kõige õõvastavamad otsesed kirjeldused inimsöömisest endast, vaid koll võib olla palju hirmuäratavam siis, kui ta kusagil vihjamisi luurab. Vaata lähemalt ›
0
Esimene kiht: Estonian dream. Teine kiht: valult vaikuse mahakoorimine. Vaata lähemalt ›
0
jefferson ja hamilton olid omal ajal natuke rohkem räpiskeenes sees kui suburg ja koidula – aga veits võib neile andeks ka anda, sest parajasti ehitati kohalikku feminismi üles jne. Vaata lähemalt ›
0
Linnaruumis ja sisearhitektuuris lokkav monotoonne must pealispind kõneleb ajalugude kustutamisest ja neutraalsuse pretensioonist. Vaata lähemalt ›
0
Anno 2023 oleme jõudnud ringiga tagasi esteetilise töö peitmise juurde. Kui enne maskikohustust sai kasutatud toodete nimekirja kolme meetri kauguselt kirja panna, siis nüüd pingutatakse, et seda investeeringut varjata. Ka mehed, kes varem välimuse peale suurema tõenäosusega õlgu kehitasid, ei pääse enam ilutoodete tarbimise kohustusest. Vaata lähemalt ›
0
Kui enamiku intervjuude puhul on võim ajakirjaniku käes, siis pimeintervjuu võtab selle ära ja paljastab ta halastamatule juhusele. Kolleeg ütleb intervjueerijale ainult aja, koha ja ehk ka mõne märksõna, mille alusel vestluskaaslane ära tunda. Vaata lähemalt ›
0
„Roheline päevaraamat” on Müürilehe rubriik, kust saab lugeda ökofeminist Maris Pedaja isiklikumat laadi mõtisklusi õhus olevatest suurtest keskkonnateemadest. Vaata lähemalt ›
0
Seekord kutsusime keskkonnaaktivisti ankeeti täitma metsakaitsja, kelle ankeedis figureerivad nii hundid, kalad kui ka RMK töötajad. Vaata lähemalt ›
0
Valimiste lähenedes rohkem ja valimistevahelisel ajal vähem räägitakse erakondade toetusnumbrite kõrval ka valimisaktiivsusest. Kõige arvukam on teadupoolest n-ö diivanipartei toetajaskond, keda on keeruline valimiskasti juurde meelitada. Viimastegi valimiste eel nägid parteid kurja vaeva, et oma kõhklevaid toetajaid hääletama veenda, isegi hirmutada. Kas valimisükskõiksust aitaks tõesti ületada vaid sund? Vaata lähemalt ›
0
Piret Põldveri read kõnelevad asise elu sisse mattunud vabadusihast. Vaata lähemalt ›
0
Esseekonkursi „Hoolimise üledoos” võidutöö kirjeldab, kuivõrd lihtsalt käib ökotsiidi normaalsusena tajumine, isegi kui hävinenud keskkonnaks on sinu enda koduümbrus. Õnneks on lugusid jutustades võimalik seda mälulünka täita. Vaata lähemalt ›
0
Vahel tuleb beebil, kunstiteosel, sõprusgrupil või kultuurilehel käest lahti lasta ning lubada tal ringi kolada, põlv veriseks kukkuda ja kontrollimatuse ebamugavust taluda. Ainult nii saab aru, kust lähevad piirid ja milleks neid vaja on. Vaata lähemalt ›
3
Darwinist lähtuvalt on evolutsiooni mõistetud karmi olelusvõitlusena. Evolutsiooniteooriast pärit arusaamad on kandunud üle ja kinnistunud ka ühiskonna mõistmise kontekstis. Selle käigus on jäänud varju evolutsiooni tähtsaim tõukejõud – vastastikune abi. Kui ignoreerime püsivalt vastastikuse abi ülekaalukat rolli, juhindudes samal ajal olelusvõitluse doktriinist, satub meie tsivilisatsioon ohtlikku olukorda. Vaata lähemalt ›
0
Kogu looduse ja ärkamise kõrval toob aprill meieni ka kõikvõimalikku kultuuri. Pealinna ja kaugemale – teatrit, etenduskunste, ukraina avangardi, kino ja kirjandust, linnuvaatlusi ning muidugi pidu (ja pillerkaart). Vaata lähemalt ›
65
„Stuudios” on Müürilehe rubriik, mis vaatleb ühe päeva vältel loomeinimeste tööd, paotades ust nende harjumuspärasesse töökeskkonda, milline see ka poleks ja kus see ka ei asuks. Seekord astusime läbi bändi Siemens Nokia proovikast. Vaata lähemalt ›
0
Vanema ja lapse suhe on üks pikim ja emotsionaalselt intensiivseim suhtevorm, mis muutub ajas. Miks ja kuidas lävida omavahel täiskasvanulikumalt ja ausamalt? Vaata lähemalt ›
0
„Muumioru lugudest” inspireeritud folgiplaat kõlab köitvalt, kas pole? Rõõmustatagu, sest pärimusviiulit elik inglispäraselt fiddle’it mängvad Maria Mänd ja Juuli Kõrre on seadnud oma esikalbumile kokku just säänse kombinatsiooni! Vaata lähemalt ›
0
On saatuse iroonia, et nostalgia võib panna inimest nautima midagi sellist, mis oli omal ajal uudne ja avangard. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
21% 5 |
Õhtuleht
|
15% 11 |
ERR
|
11% 1 |
Kroonika
|
10% 0 |
Delfi
|
4% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.11.2024 23:27
Viimane uuendus: 23:16.
Uudiste reiting uuendatud: 23:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)