Tervistav teekond meie endi psüühesse. Kunstiteosed, mis töötavad läbi meie ümberdefineerimata regiooni allasurutud kollektiivseid traumasid. Vaata lähemalt ›
0
Sõda ei kao, vaid muutub ühest olekust teise. Vaata lähemalt ›
0
„Ei mäleta aega, kui muusika oleks mind külmaks jätnud. See võib mind rõõmustada, kurvastada, valjusti nutma panna, unenägudesse triivida või isegi ajas tagasi viia,” sõnab DJ, produtsent ja tumeda elektroonilise muusika üritustesarja Dark Disko üks vedaja Angelica Alescio alias ANGÉ. Vaata lähemalt ›
24
Kuna täiuslikkusest pole mõtet rääkida, ilma et ta oleks täielik, saakski justkui lause olla täiuslik vaid siis, kui ta on ühtaegu nii korrelatiivne, õpetlik kui ka ilus. Jah, esmalt hakkame mõtlema kirjapandud lausetele, aga meenutagem näiteks sotsiaalmeedia vaidluste kirjapandud lauseid… Võib-olla leiab ülima võimaliku täiuse hoopis väljaöeldud lausest? Vaata lähemalt ›
0
Kui su jaoks on oluline paindlikkus, võimalus töötada kastist välja mõtlevate inimestega ning tahe panustada kohaliku kultuuriajakirjanduse käekäiku, siis siin on sinu šanss. Vaata lähemalt ›
14
Spekuleerime selle üle, miks meeldib inimestele lauldes roppe sõnu kaasa karjuda ja miks ei suuda kodumaine tekstielement uhkete produktsioonidega sammu pidada. Vaata lähemalt ›
0
Kirjatüüpidesse, mis vaatavad meile vastu tänavasiltidelt, raamatutest või suveniiridelt, ei pruugi tavavaataja põhjalikult süvenedagi, kuid nende sünni taga on enamasti kaalutletud tööprotsess. Mis on tänapäeva fondiloome eripärad ja mis eristab Eesti kirjakunsti muu maailma omast? Vaata lähemalt ›
0
Aeglase mõtteviisi väärtustamine on sündinud taipamisest, et ressursid saavad ükskord otsa ja see on meie kujundada, millal see hetk saabub. Nii peame ka ümber mõtestama harjumuse „kiiresti, kohe ja odavalt”. Vaata lähemalt ›
0
Seekordne proosapala viib lugeja Bolti taksosse, mille tumedanahalise sohvri ning põletushaavadega kaasreisija vahel hakkab hargnema pingestatud luuleanalüüs. Vaata lähemalt ›
0
Nagu ikka, on maikuu Maarjamaal kahe võimsa festivaliga iseäranis kirjanduslik kuu. Kuid mõistagi leidub kultuurigurmaanidele ka foto- etendus- jm kunste, muusikat, konverentse, pidu… Vaata lähemalt ›
54
Maikuus Prima Vista kirjandusfestivali väisava 1967. aastal Ida-Saksamaal sündinud kirjaniku Jenny Erpenbecki teostest on seni eesti keelde tõlgitud kaks raamatut: lühiproosat koondav „Vana laps ja teisi jutte” (Pegasus, 2009, tlk Sigrid Reili) ning ajaloolis-ulmeline romaan „Viimsepäeva õhtu” (Gallus, 2021, tlk Terje Loogus). Erpenbeck on tegelenud oma loomingus eelkõige just 20. sajandi ajalooga, mille jäljed, nagu selgub järgnevast, huvitavad teda kõige enam ka Eesti puhul. Vaata lähemalt ›
0
Tööõnne uurija ja psühholoog Tiina Saar-Veelmaa jagab juhtnööre, mida küsida endalt sobiva eriala leidmise lihtsustamiseks. Vaata lähemalt ›
0
Mis ühendab pea peale keeratud naerunägu, tsüklonisümbolit ja virsikupilti? Nende otseste ja sotsiaalselt jagatud tähenduste vahel on huvitav lõhe, mille on loonud meie jagatud vajadus mänguliselt suhelda. Vaata lähemalt ›
0
Nii nagu kriitikuil on õigus arvustada autorite teoseid – kui vaja, siis kriitiliselt –, on ka autoreil õigus arvustustele reageerida. See käib asja juurde, solvumisest ja konfliktidest sellel põllul lõplikult ei pääse. Mis aga juhtub siis, kui naiskriitik arvustab kriitiliselt naiskirjaniku teksti!? Vaata lähemalt ›
0
Etüüdikogumiku „Isamaa ja emakeele vahel. Etüüde Eesti venekeelsest nüüdiskirjandusest” koostajad on lisanud eesti kirjanduslukku siit kaua puudu olnud peatüki. Vaata lähemalt ›
0
„Muumioru lugudest” inspireeritud folgiplaat kõlab köitvalt, kas pole? Rõõmustatagu, sest pärimusviiulit elik inglispäraselt fiddle’it mängvad Maria Mänd ja Juuli Kõrre on seadnud oma esikalbumile kokku just säänse kombinatsiooni! Vaata lähemalt ›
2
Kui „Kassett ‘90” tüdrukud tooretel 90ndatel nümfidena halastamatu kriitikamaailma ette astusid, said nad muidugi mõistmist ja kiitust, kuid ka vastu päid ja jalgu. Uuel aastatuhandel ootas ees patroniseeriva kriitika aeg, paralleelselt kasvas „luuletaja pea” kiuste kriitikuks ka nii mõnigi poetess. Vaata lähemalt ›
0
Üldisest ühiskondlikust lahtiühendatusest, kirjanduse vähenevast mõjust ja nähtavusest, loomeinimeste elutingimustest, Eesti venekeelse kirjanduse olukorrast, kaotatud põlvkonnast ja selle kõige kohal kummitavast klaaslaest. Vaata lähemalt ›
0
Kehalised vaevused, lihastesse jäänud traumamälestused ja ebakindlused, mida meie füüsiline vorm tekitab, võiksid kõik tekstilisest tähelepanust võita. Kirjanik ja kirjandusterapeut tutvustab keha ja tekstiloome sidemeid ning pakub välja harjutusi esimeste sammude tegemiseks. Vaata lähemalt ›
0
Miks ei taheta rääkida luudest, mis on maetud progressi kiirtee alla, kuidas unistada rahvustejärgsest maailmast ja kuidas tehnoloogia meid tagasi hoiab? Need on vaid mõned teemad, mis intervjuus joruba rahvusest mõtlejaga jutuks tulid. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
36% 22 |
Uued uudised
|
10% 6 |
Õhtuleht
|
9% 0 |
ERR
|
7% 15 |
MinuAeg
|
6% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.02.2026 21:20
Viimane uuendus: 21:16.
Uudiste reiting uuendatud: 21:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)