„Reivlender” ei küsi moodsasse DIY-klubisse listi, vaid korraldab oma vanematetalus ise väikese festivali koos hommikujooga, kakaotseremoonia ning metsareiviga. Vaata lähemalt ›
0
Nagu ikka, on maikuu Maarjamaal kahe võimsa festivaliga iseäranis kirjanduslik kuu. Kuid mõistagi leidub kultuurigurmaanidele ka foto- etendus- jm kunste, muusikat, konverentse, pidu… Vaata lähemalt ›
54
Maikuus Prima Vista kirjandusfestivali väisava 1967. aastal Ida-Saksamaal sündinud kirjaniku Jenny Erpenbecki teostest on seni eesti keelde tõlgitud kaks raamatut: lühiproosat koondav „Vana laps ja teisi jutte” (Pegasus, 2009, tlk Sigrid Reili) ning ajaloolis-ulmeline romaan „Viimsepäeva õhtu” (Gallus, 2021, tlk Terje Loogus). Erpenbeck on tegelenud oma loomingus eelkõige just 20. sajandi ajalooga, mille jäljed, nagu selgub järgnevast, huvitavad teda kõige enam ka Eesti puhul. Vaata lähemalt ›
0
Tööõnne uurija ja psühholoog Tiina Saar-Veelmaa jagab juhtnööre, mida küsida endalt sobiva eriala leidmise lihtsustamiseks. Vaata lähemalt ›
0
Mis ühendab pea peale keeratud naerunägu, tsüklonisümbolit ja virsikupilti? Nende otseste ja sotsiaalselt jagatud tähenduste vahel on huvitav lõhe, mille on loonud meie jagatud vajadus mänguliselt suhelda. Vaata lähemalt ›
0
Nii nagu kriitikuil on õigus arvustada autorite teoseid – kui vaja, siis kriitiliselt –, on ka autoreil õigus arvustustele reageerida. See käib asja juurde, solvumisest ja konfliktidest sellel põllul lõplikult ei pääse. Mis aga juhtub siis, kui naiskriitik arvustab kriitiliselt naiskirjaniku teksti!? Vaata lähemalt ›
0
Etüüdikogumiku „Isamaa ja emakeele vahel. Etüüde Eesti venekeelsest nüüdiskirjandusest” koostajad on lisanud eesti kirjanduslukku siit kaua puudu olnud peatüki. Vaata lähemalt ›
0
„Muumioru lugudest” inspireeritud folgiplaat kõlab köitvalt, kas pole? Rõõmustatagu, sest pärimusviiulit elik inglispäraselt fiddle’it mängvad Maria Mänd ja Juuli Kõrre on seadnud oma esikalbumile kokku just säänse kombinatsiooni! Vaata lähemalt ›
2
Kui „Kassett ‘90” tüdrukud tooretel 90ndatel nümfidena halastamatu kriitikamaailma ette astusid, said nad muidugi mõistmist ja kiitust, kuid ka vastu päid ja jalgu. Uuel aastatuhandel ootas ees patroniseeriva kriitika aeg, paralleelselt kasvas „luuletaja pea” kiuste kriitikuks ka nii mõnigi poetess. Vaata lähemalt ›
0
Üldisest ühiskondlikust lahtiühendatusest, kirjanduse vähenevast mõjust ja nähtavusest, loomeinimeste elutingimustest, Eesti venekeelse kirjanduse olukorrast, kaotatud põlvkonnast ja selle kõige kohal kummitavast klaaslaest. Vaata lähemalt ›
0
Kehalised vaevused, lihastesse jäänud traumamälestused ja ebakindlused, mida meie füüsiline vorm tekitab, võiksid kõik tekstilisest tähelepanust võita. Kirjanik ja kirjandusterapeut tutvustab keha ja tekstiloome sidemeid ning pakub välja harjutusi esimeste sammude tegemiseks. Vaata lähemalt ›
0
Miks ei taheta rääkida luudest, mis on maetud progressi kiirtee alla, kuidas unistada rahvustejärgsest maailmast ja kuidas tehnoloogia meid tagasi hoiab? Need on vaid mõned teemad, mis intervjuus joruba rahvusest mõtlejaga jutuks tulid. Vaata lähemalt ›
0
Luule väljendab kunstiliste taotluste kõrval alati tajutavat isiklikku tõde. Selle tõe sünni taga seisab hulk teisi autoreid, aga ka kogemusi, ja seletamatu lääts, mis jätab mõned sõnad tallele ja teistel laseb kustuda. Vajadus sügavalt ja hirmuta kogetud tõdede järele kannustaski koostama loomingulist sugupuud. Vaata lähemalt ›
0
„Roheline päevaraamat” on Müürilehe rubriik, kust saab lugeda ökofeminist Maris Pedaja isiklikumat laadi mõtisklusi õhus olevatest suurtest keskkonnateemadest. Vaata lähemalt ›
0
Oma rõõme, muresid ja unistusi keskkonnaaktivistina jagab lugejatega seekord Tartu Toidujagamise üks eestvedajatest. Vaata lähemalt ›
0
Armastuskirjade asemel viljelevad nüüdsed Romeod ja Juliad peent sõnumineerimise kunsti, kus võib kohata nii riime, baklažaane kui ka paljastavaid visuaale. Selle kunsti valdamiseks tuleb esmalt leida keel, mis mõlema partneri jaoks mugavalt kõlab. Ühemõttelisust soovitame vältida. Vaata lähemalt ›
0
Šveitsi-eesti muusik Ingrid Lukas on muu hulgas ka haritud muusikaterapeut. Kõnealune album tegeleb üsna otseselt traumade vabastamise, oma hääle leidmise ja sisekaemusega. Vaata lähemalt ›
0
Ja see juhtus jälle! Mitmendat korda kuulan Laurel 2 uut plaati ja ärkan kuskil lõpupoole. Oma arust kuulan ja kirjutan arvustust, tegelikult teen mingeid muid asju (mida?!) ja eriti teise loo ajal deserteerun täielikult. Vaata lähemalt ›
0
Tehku teised Vaiko Eplikut palju tahavad, lõpuks teeb ta iseend ikka kõige paremini. Vaata lähemalt ›
0
Dekonstruktsioon on jõudnud klubimuusikani. Iseenesest pole suurt imestada, et ajal, mil kriis on eksisteerimiskategooriana üha kindlamalt argirutiini kinnistunud, püüdleb ühiskonna vundamendi all oma niidistikku sirutav põrandaalune kultuur ideelise komposteerumise poole. Vaata lähemalt ›
0
„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib oma tööst äsja Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta valguskunstniku tiitli pälvinud Timo Tali. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Naine
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 13:32
Viimane uuendus: 13:30.
Uudiste reiting uuendatud: 13:23.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)