Tartu 2024. Mõnel pakatab rind seda sõnapaari nähes tänutundest, mõnd ajab see allergilise reaktsioonina köhima. Uurisime kultuuripealinna aasta lõpusirgel kultuurikorraldajatelt, loovisikutelt, ürituste väisajatelt ja Tartu 2024 tiimilt, mis see kultuuripealinn õieti on? Mis muljetega on läbi aasta mindud, kuidas on lood jõuvarudega ja kas jäädakse vee peale ka tuleval aastal? Vaata lähemalt ›
298
22. märtsil ilmub Eleonora Kampe ja Kalle Tikase ühisprojekti Ringhold kolmas album „KAEV”, mis puudutab meid ümbritseva elukeskkonna hävimise temaatikat. Vaata lähemalt ›
13
Aasta alguses tuli välja kaks avalikkuse tähelepanu pälvinud dokfilmi, mõlemad eesti inimeste väljarände teemal: Moonika Siimetsa „2 tundi õnneni” ja Terje Toomistu „Põlvkond piiri taga”. Intervjuus autoritega arutame rändama kutsuvate tegurite, lahkumise häbi ja palgavaesuse üle. Vaata lähemalt ›
111
EiKi uut albumit sobib kenasti iseloomustama just selle pealkiri. Selline vinelooris helimaastik ja teisalt nagu pehmissoe vaip, millesse end ses lõpmatus laupäeva hommikus kulgedes olesklema keerata. Vaata lähemalt ›
21
Hoolimata kõigest hirmsast ja nukrast, mis lähemal ja kaugemal meie ümber toimub, on meil ikkagi kultuuri. Ikka toimub esietendusi, esilinastusi, kuulutatakse välja kirjanduskonkursse, avatakse näitusi, peetakse konverentse… Vaata lähemalt ›
8
Etenduskunstide platvorm eˉlektron otsustas alates 24. veebruarist oma senised tegevusplaanid külmutada, et keskenduda Ukraina pingutustele kaitsta ennast Venemaa Föderatsiooni poolt alustatud sõja eest. Planeeritud ürituste asemel toimub eˉlektronis õhtuti Solidaarsuskino. Vaata lähemalt ›
81
Märtsi luulerubriik liigub mööda põlenguid, ajajooksu ja oma surelikkuse tunnetamist. Vaata lähemalt ›
90
„Kelle kõht ei korise, selle meel ei porise,” ütleb üks kaunis vanasõna. Küllap see nii ongi ehk mida kurvem meel, seda kurvem keel ning vastupidi. Seda, et trauma võib olla seotud ka suu ja seedetraktiga, tõestavad mitmed lood nii elust enesest kui ka kunstist. Vaata lähemalt ›
0
Aasta alguses tuli välja kaks avalikkuse tähelepanu pälvinud dokfilmi, mõlemad eesti inimeste väljarände teemal: Moonika Siimetsa „2 tundi õnneni” ja Terje Toomistu „Põlvkond piiri taga”. Intervjuus autoritega arutame rändama kutsuvate tegurite, lahkumise häbi ja palgavaesuse üle. Vaata lähemalt ›
0
Helgi Saldo retk läbi interneti(kuri)kuulsuse on sisaldanud ehedat vaimse tervise murede, identiteediküsimuste ja olmedraama jagamist aina kasvava publiku ees. Tähelepanu ei võrdu aga alati lähedusega. Vaata lähemalt ›
0
Eeldused, et naised tahavad lapsi saada, naudivad emadust tingimusteta ning tulevad sellega instinktiivselt toime, kahjustavad meid. Emadusega seotud ambivalentsus on tõenäoliselt levinum kui me arvata oskaks. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina sõda muutis Kremli jutupunktide edastamise Eestis senisest keerulisemaks. Eesti inforuumi kvaliteedi parandamiseks ja meie riikliku iseolemise tugevdamiseks ei piisa pelgalt Kremli inforelvana kasutatavate telekanalite keelustamisest. Selleks tuleb astuda otsustav samm riigikogu erakondadel, et sõnastada ja hakata levitama Eesti riiklikest huvidest lähtuvaid narratiive. Vaata lähemalt ›
0
Kasvavat arvutusvõimsust on juba pikka aega meditsiinivankri ette rakendatud. Psühholoogilise trauma ja sellest tulenevate stressihäirete tehnoloogia abiga ravimine tundus kaua võimatu, kuid nüüdseks on katsetatud edukalt hulganisti lahendusi, mis toimivad ka ilma selle tagamaid lõplikult tundmata. Vaata lähemalt ›
0
Vaadeldes Laikmaa välu, vaatleb lugeja paratamatult ka iseend. Vaata lähemalt ›
0
Transgressiivne kirjandus on nähtus, millest enamik eestimaalasi on seoses Kenderi kohtuprotsessiga vähemasti kuulnud, ometi on sellekohaseid näiteid ja võimalusi hoopis rohkem. Millega on ja millega ei ole siinkohal tegu, miks me üldse piire kompavat kirjandust loeme ning missugune on transgressiivne kunstnikutüüp? Vaata lähemalt ›
0
Meie igapäevakogemuses ei ole trauma teatavasti midagi liiga positiivset, vaid miski, millega peaks tegelema, millest tuleks vabaneda. Samas ei paista kirjanikud, filmitegijad ja sarjamaailmade loojad kuidagi traumanarratiivita läbi saavat. Ikka peab tegelasi motiveerima ja defineerima mõni rõhuv kogemus lapsepõlvest või hilisemast elust. Vaata lähemalt ›
0
Jaanuaris ilmus Sirbis Maarin Ektermanni ja Airi Triisbergi põhjalik üleskutse kunstivaldkonna tasude tõstmiseks ja õiglaste tasumäärade kehtestamiseks. Selleks et üleskutse edasi kajaks ja loodetavasti ka tegudeni jõuaks, pöördusime uuesti selle autorite poole. Vaata lähemalt ›
0
Kiirem kui EKI, ammendavam kui Vikipeedia – Müürilehe rubriik „Puust ja punaseks” selgitab sõnu, mõisteid ja olukordi, millest räägitakse palju, aga mille päritolu ja tähendust suudavad vähesed lõpuni aduda. Seekord vaatame, kuidas üks pealtnäha süütu praktika võib tekitada tormi veeklaasis. Vaata lähemalt ›
0
Inimkonna sajanditepikkuse tehnoloogilise egotripi tulemusena oleme kujundanud oma ühisruumi nii mitmeid loodusnähtusi eirates kui ka elurikkust hävitades. Teadmised paremini tegemiseks on juba ammu olemas ja täienevad pidevalt, kuid nende juurutamise loidus peaks tegema muret igaühele, kes võtab kliimamuutust tõsiselt. Vaata lähemalt ›
0
Kuigi suur osa vaimse tervise teemalistest debattidest on keskendunud tervishoiuteenuste kättesaadavusele, oleks aeg hakata suurendama kogukonna rolli vaimse tervise ennetamisel ja esmaabi pakkumisel. Vaata lähemalt ›
0
Märtsi luulerubriik liigub mööda põlenguid, ajajooksu ja oma surelikkuse tunnetamist. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
23% 2 |
Õhtuleht
|
17% 1 |
ERR
|
8% 6 |
Objektiiv
|
8% 6 |
Uued uudised
|
7% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.11.2024 15:34
Viimane uuendus: 15:30.
Uudiste reiting uuendatud: 15:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)