Olukorras, kus tehisaru on – kas otsesemalt või kaudsemalt, aga igal juhul juba paratamatult – meie kõigi igapäevaellu tunginud, mõjub kainestavalt keelemudelite eesti keelt ja kultuuri puudutavate teadmiste mõõtmine. Miks, kuidas ja kes peaks aga meie oludes pädevat tehisaru arendama? Vaata lähemalt ›
0
Mis on eelduseks, et inimene leiab oma koha mõnes subkultuuris, ja kas vananedes see identiteet ähmastub? Miks on linnaruum olnud noortele oluline kogunemispaik ja kui lihtne on neilt seda ära võtta? Otsime vastuseid koos subkultuurist tulnud ja nüüd neid uuriva muusikateadlasega. Vaata lähemalt ›
77
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Majanduspoliitikat aastal 2035 visioneerivad Tasaarengu Eesti organisatsiooni TEOkoda liikmed. Vaata lähemalt ›
3
Kui teisena elamise möödapääsmatus muudab elamise tähenduse libisevaks ja selline libisemine tekitab püsiva rahutuse, siis miks mitte muuta rahutus meetodiks, küsib Jan Kaus Pessoa „Rahutuse raamatut" lugedes. Vaata lähemalt ›
77
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Kultuuripoliitikast aastal 2035 kirjutab Kadi-Ell Tähiste Kunstiasutuste Liidust. Vaata lähemalt ›
63
Tehnoloogilise kunsti residentuuri- ja näituseprogramm ootab avaldusi 27. jaanuarini. Vaata lähemalt ›
42
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Selleks et diskussioon väljuks harjumuspärase nelja-aastase valimistsükli raamidest, palus Müürileht seitsmel organisatsioonil ja nende esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Vaata lähemalt ›
18
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Poliitikasoovitusi vaimse tervise edendamiseks jagavad Ott Oja ja Triin Peterson Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioonist VATEK. Vaata lähemalt ›
12
„Roheline päevaraamat” on Müürilehe rubriik, kust saab lugeda ökofeminist Maris Pedaja isiklikumat laadi mõtisklusi õhus olevatest suurtest keskkonnateemadest. Vaata lähemalt ›
10
„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Aasta juhatab sisse Klassikaraadio toimetaja ja saatejuht Lisete Velt. Vaata lähemalt ›
327
Erakond Isamaa poolt ellu kutsutud reformid ja ettepanekud meenutavad liigagi palju Viktor Orbáni valitsuse rahvastikupoliitikat. Vaata lähemalt ›
174
14. jaanuaril näeb ilmavalgust muusiku ja helilooja Tuulikki Bartosiki kolmas stuudioalbum „Playscapes”. Plaat räägib muusikule sügava mulje jätnud kogemustest erinevates maailma paikades ning tähistab Bartosiki jaoks ka murrangulist helimuutust, luues oma põhiinstrumendi akordioni jaoks uue territooriumi. Vaata lähemalt ›
96
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Julgeolekupoliitikast aastal 2035 kirjutab Kadi Viik Feministeeriumist. Vaata lähemalt ›
13
Kunstnikke, keda tõmbavad inimkeha rõvedus ja lagunemine, leidus juba renessansiajastul. Põhjuseid, miks liha, kontide ja naha tundmatuseni mutileerimine pakub naudingut ka meie aja vaatajatele, on aga peale groteskse uudishimu veel. Vaata lähemalt ›
63
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Keskkonnapoliitikat aastal 2035 visioneerivad Peeter Laurits ja Herkko Labi Biotoopiast. Vaata lähemalt ›
96
Reedel, 13. jaanuaril korraldab Eesti Teatri Agentuur teemapäeva „teater | ligipääsetavus”. Võtsime selle puhul hõlmast kinni Vanemuise teatrijuhilt Kristiina Alliksaarelt, kes tutvustab teemapäeval Ugala ja Vanemuise teatrite samme ligipääsetavuse suunas. Vaata lähemalt ›
8
Lähenevate valimiste valguses passib küsida, kuhu võiksime jõuda ühiselt aastaks 2035? Müürileht palus seitsme organisatsiooni esindajatel panna kirja tuleviku valimisprogrammi. Inimõigustest aastal 2035 kirjutab Helen Talalaev Eesti Inimõiguste Keskusest. Vaata lähemalt ›
24
Jah, aasta on uus juba mõnda aega, aga mida kultuurset teha täna, homme, järgmisel nädalal? Järgneb, nagu ikka, hoolikas valik mõningastest selle kuu kultuurisündmustest. Vaata lähemalt ›
13
Inimestel on ikka kombeks millegi vana lõpus ja uue alguses küsida: „Aga mis saab meist sitikatest sel välul, mis eemal terendab? On seal kõhutäit, on seal rõemu või hoopis koletut muret?” Siis ongi prohvetil aeg puu varjust välja astuda ja pisikestele olenditele natuke tulevikunestet peale sopsutada. Vaata lähemalt ›
33
TalTechi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse teadur Birgy Lorenz suudab innustuda paljust ja innustada paljusid. Ta valutab südant informaatika õppe ja Eesti IT tuleviku pärast ning otsib kirglikult viise, kuidas tüdrukuid ja naisi küberturvalisuse ja IT juurde meelitada. Ja nagu mõnes telepoes öeldakse – see pole veel kõik! Vaata lähemalt ›
24
Tartus on tegutsenud juba mõnda aega DJdest koosnev seitsmepealine punt nimega ReivKom, mis sai alguse soovist tuua Tartu ööellu midagi tumedamat. 2020. aasta suvel hakkas selle ankeedi peategelane Rummo koos sõbra briccciga puldis kätt harjutama. Nii jäädigi silma veel mitmele sõbrale, kes uudistama tulid ja samuti pisikuga nakatusid. Vaata lähemalt ›
113
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.06.2026 06:41
Viimane uuendus: 06:38.
Uudiste reiting uuendatud: 06:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)