6. mail kell 21.00 avatakse Kirjandusfestival Prima Vista programmi osana Toomemäe nõlval välinäitus „Aken Toomemäe poole”. Näitus pakub võimalust tutvuda Toomemäega seotud luuletustega, illustratsioonideks on erinevatel ajastutel loodud fotod ja maalid. Tartu tähenduslikest kohtadest on just Toomemägi olnud üks olulisemaid maamärke, millest on luuletatud palju ja mitmes keeles. „Mind on alati huvitanud tekstide ja paiga […] Vaata lähemalt ›
0
ETV2 jätkab aastaid kestnud keskkonnakuu traditsiooni, mis toob vaatajate ette dokumentaalprogrammi loodushoiu ja keskkonna väljakutsetest. Kokku jõuab maikuu jooksul ETV2 ekraanile seitse dokumentaali, neist esimesena Martti Helde film „Vara küps“. Keskkonnakuu filmid puudutavad ühelt poolt nii kaasaegseid tarbimis- ja majandusvalikuid, aga teisalt ka kliimamuutuste tagajärgi ning keskkonnakatastroofe. Filmiprogrammile lisaks näitab ETV2 alates 1. maist 2021. […] Vaata lähemalt ›
0
4. mail avatav näitus „Üks vägi“ toob Heimtali muuseumisse Anu Raua nimelise stipendiumi pälvinud 15 üliõpilase mitmekülgse loomingu. Stipendiaate ühendab austus ja huvi meie esivanemate pärandi vastu. Näitus jääb avatuks 14. septembrini. 15 stipendiaadi seas on nii loovrakenduste, rahvusliku metallitöö, ehituse kui rahvusliku tekstiili eriala esindajad ja näitusel moodustub nende loomingust põnev sümbioos, mis täidab […] Vaata lähemalt ›
0
Märtsi lõpus tõi tantsija, koreograaf ja lavastaja Mart Kangro Ekspeditsiooni egiidi all Sakala 3 teatrimaja kammersaalis välja lavastuse „Inimese anatoomia“, kus mängivad Marika Vaarik, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik ja Katariina Tamm. „Julgemise mõte tulebki sellest, et ma lavastan ainult publiku pealt, mõtlen, kuidas inimene ennast ruumis tunneb, mis üldse toimib ning kui palju ma võin […] Vaata lähemalt ›
32
Tempora mutantur. Maailm on asunud võidurelvastumise teele ning Eesti võidurelvastub koos temaga. Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) värskete andmete järgi (sipri.org) tehti maailmas 2023. aastal sõjalisi kulutusi 2,443 triljoni USA dollari eest, mis tähendab aasta varasemaga võrreldes 6,8% suurust reaalkasvu, ühtlasi kogu 60 aasta mõõtmise ajaloo rekordit. Kasv on olnud järjepidev juba kümme aastat, kuid […] Vaata lähemalt ›
0
Hilistalvel ilmus eesti keeles Tõnu Õnnepalu tõlkes prantsuse kirjaniku Édouard Louis’ autobiograafiline romaan „Muutuda: meetod“. Häbitundeta ausalt kirja pandud lugu jutustab vaeses Põhja-Prantsusmaa tööstusalevis kasvanud minategelase meeleheitlikust katsest välja võidelda töölisklassist ja kõigest, mis sellega kaasneb: kõnepruugist, halvast hingeõhust, robustsetest kommetest, madalast haridusest, ühekülgsest toiduvalikust ning nähtusest, mida võib nimetada kultuurituseks. Eddy Bellegueule’ist (tõlkes. Vaata lähemalt ›
0
Eestis on juba mõnda aega levinud kuvand, et kui tahad, et elust või inimesest asja saaks, siis tuleb maale kolida. Eesti kollektiivses alateadvuses on kaks linnastumise sümbolit: üks on ebamäärane Kirde-Eesti oma kaevanduste ja tööstusega, teine Tallinn, mida muu Eesti põlgavalt Kilulinnaks kutsub. Viimast tunduvad iseloomustavat põhiliselt kaks joont: parteilisema määravad otsekui deemonlikke loitse meenutavate […] Vaata lähemalt ›
0
Ekspeditsiooni „Inimese anatoomia“, autor ja lavastaja Mart Kangro, kunstnik Kristel Zimmer, heli- ja valguskunstnik Kalle Tikas, dramaturgiatoed Kristel Zimmer ja Kalle Tikas. Mängivad Marika Vaarik, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik ja Katariina Tamm. Esietendus 30. III Sakala 3 teatrimaja kammersaalis. Mart Kangro „Inimese anatoomia“ on mitmekihiline lavastus. Kangro kujundisüsteem on alati pigem keeruline: ta ei ulata publikule […] Vaata lähemalt ›
3
Veneetsia LX kunstibiennaali peanäitus „Võõrad kõikjal“ Giardinis ja Arsenales 20. IV 2024 – 24. XI 2024, peakuraator Adriano Pedrosa. Kas te mõistate tupii keelt? Aga tigrinjat? Shaanxi dialekti? Räägite ehk maoori, portugali, šona, rama või tšehhi keelt või valdate vabalt La Crusca korraldatud itaalia kirjakeelt? Neis keeltes, aga ka paljudes muudeski, kõnelevad tänavuse Veneetsia kunstibiennaali peanäituse kunstnikud. Selle […] Vaata lähemalt ›
77
Ideevõistlus „Linnahalli võimalikud tulevikud“ Premeeritud tööd „Uusvana“, Ülar Mark, Liilia Ehrlich „Linnakivi“, Jakob D’herde, Sara Dobrijević, Oscar Lévy „Üks ja üks on kokku üks, mitte kaks“ („One and one, it is one – it is not two“, „Linnahall kui kultuuri-, spordi- ja muusikakeskus“ („Linnahall as Center for Culture, Sports and Music“), autorid Julius Friedrich ja […] Vaata lähemalt ›
0
Osalesid võistlusel „Linnahalli võimalikud tulevikud“. Kuigi su tööd ei premeeritud, on žürii selle kohta öelnud lühidalt: „Selge ja kokkuvõttev lähteülesanne, mida tuleks teha järgmiseks. Need võiksidki edasised sammud olla. “Oma ideekavandis ütled muuhulgas toredasti, et linnahallilt ei peakski ootama rahalist tulu. Linnahalli peaks hoopis vaatama kui kvaliteetset avalikku ruumi, mis rikastab uuenevat mereäärset keskkonda, seda […] Vaata lähemalt ›
0
Keila lauluväljak. Arhitektid Johan Tali, Karli Luik, Harri Kaplan, Priit Rannik, Helina Maalt, Harry Klaar (Molumba), sisearhitekt Annika Lill (Molumba), maastikuarhitektuuri eskiisi autorid Martin Allik ja Häli-Ann Tooms (Mareld), maastikuarhitektid Kersti Lootus, Marge Kõrgekuhi, Siim Lootus (Lootusprojekt). Arhitektuurivõistlus toimus 2020. aastal, lauluväljak avatakse käesoleva aasta 23. mail. Harjumaal on viimasel ajal kasvanud huvi tänapäevase arhitektuuri […] Vaata lähemalt ›
47
Aasta alguses sööstis esimese ereda poliitikasündmusena avalikkuse tähelepanusfääri korraks – aga intensiivselt – Eesti personaalse riigi visioondokument.2 Tähelepanu oli igati õigustatud, ent kahjuks tingis suurema osa poleemikast mõttepildile iseloomulikult optika. Nimelt ei olnud „valge raamatuna“ esitatud visioon saadud normaalse jumaliku ettekuulutuse ega endale teed igavikku otsiva selle maa keelena, vaid idee esitanud partei suurrahastaja ettevõtte […] Vaata lähemalt ›
3
Kuidas on rahvusvahelistumine ja euroopastumine mõjutanud teadusrahastuspoliitikat? Milline on reformide mõju olnud teadusvaldkondadele sotsioloogia näitel? Need olid peamised küsimused minu väitekirjas „Teadusrahastuse reformid Balti riikides: institutsionaalne pärand, rahvusvahelistumine ja konkurents perioodil 1988 kuni 2010-ndate keskpaik“. Väitekirja koostasin kahe ülikooli ühisjuhendamise all: Tallinna tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis ning 2022. aastal Toulouse’i. Vaata lähemalt ›
2
Saksa kodanikuühiskonna organisatsioonid olid 12. aprilli nädalavahetuseks planeerinud konverentsi Palestiina toetuseks. Sarnaseid konverentse, miitinguid ja sõnavõtte on toimunud mitmel pool Euroopas, kuid Saksa võimud tegid kõik endast oleneva, et antud üritus võimatuks muuta. Esiteks ei lubatud riiki Glasgow’ ülikooli rektorit dr Ghassan Abu-Sittah’d. Tegu on maailmakuulsa kirurgiga, kes pidanuks esinema ettekandega oma tööst Palestiina sõjaohvrite […] Vaata lähemalt ›
74
Majandusajalugu peetakse pigem igavaks – palju arve ja statistikat. Sellest hoolimata sisaldab majandusajalugu ühiskonna arengu seisukohalt olulist teavet selle kohta, kuidas inimesed on elanud ning miks on tänapäeva majanduslik ja sotsiaalne olukord selline, nagu ta on. Indikaatoritena on arve siiski vaja, olgu siis tegu SKT, laste suremuse või lehmade piimaanniga. Iseseisvuse taastamisest peale tegutsevad Balti […] Vaata lähemalt ›
23
Möödunud aasta lõpus kõlas üksjagu hädahüüdeid eesti filmide kahvatutest tulemustest kinolevis. Rohkelt kiidetud Rainer Sarneti maailmaklassi mahtuv „Nähtamatu võitlus“ (2023) kogus vaid 17 515 vaatajat. Alles hiljuti pidid kolmekohalise vaatajaarvuga avanädalavahetusega leppima kaks originaalset ja omal moel tugevat tööd, Eeva Mäe „Mo mamma“ (2024, kokku 1583 vaatajat kinolevis) ja Marko Raadi „Biwa järve 8 nägu“ […] Vaata lähemalt ›
461
XXXV Tallinna rahvusvaheline festival „Jazzkaar“ 21. – 28. IV Telliskivi loomelinnakus. Eelmisel nädalal rikkaliku muusikalise peolaua katnud „Jazzkaar“ leidis aset 35. korda ja tähistas seda kireva kavaga, mida ka seekord iseloomustas lai geograafiline haare Skandinaaviast Aafrikani ja Eestist Brasiiliani, aga ka stiilide ja lähenemisviiside paljusus ning ootuspärase ja ootamatu hea tasakaal. „Jazzkaarel“ ei toimunud ainult […] Vaata lähemalt ›
65
Kirjandusfestivali „Prima vista“ üks tänavusi peaesinejaid on Cory Doctorow, kanada-briti ulmekirjanik, blogija ja tehnoloogiaaktivist. Doctorow käsitleb oma teostes enamasti lähitulevikku ning sealseid tehnoloogilisi ja sotsiaalseid probleeme, mille juured asuvad praegustes kriisides. Doctorow’l on IT-taust, ta tunneb tehnoloogiamaailma ja teab nii seda, kuidas tänapäevane digitehnoloogia on üles ehitatud, kui ka seda, kuidas erinevad sotsiaalpoliitilised jõud sellega […] Vaata lähemalt ›
125
„Kõik õnnelikud perekonnad on üksteise sarnased, iga õnnetu perekond on isemoodi õnnetu.“ Lev Tolstoi „Anna Karenina“ avalause on pakkunud tummist tõlgitsusainest XIX sajandi lõpust tänapäevani välja. Keskmine, n-ö klassikaline (aga ka omajagu kodanlik) tõlgendus ütleb vist, et on kindel hulk tarvilikke tingimusi, mis kõigil õnnelikel perekondadel on ühtviisi täidetud, ning kui mõni neist pole, siis teeb […] Vaata lähemalt ›
38
Populaarsemad allikad
Postimees
|
27% 2 |
ERR
|
19% 7 |
Õhtuleht
|
9% 1 |
Kroonika
|
6% 3 |
Maaleht
|
5% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2024 15:59
Viimane uuendus: 15:54.
Uudiste reiting uuendatud: 15:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)