Reedel, 15.08, kell 18 avatakse A-Galerii seifis Marie-Caroline Locquet’ (FR) isikunäitus „Varjend“. Prantsuse kunstniku Marie-Caroline Locquet’ soolonäitusel „Varjend“ näeb ehteid ja objekte, mis on seotud kaitstuse ja ohu tajumisega. Locquet’ tööprotsess viib puidu ja kivi materjalide pingetaluvuse äärmustesse, põrgatades neis peituvaid vastandlikke reaalsusi. Iga teose kandmise kogemus on ainulaadne ning uurib hapruse ja tugevuse, vägivalla ja õrnuse vahelist suhet. Teoste vormid meenutavad nii kaitsvaid Vaata lähemalt ›
0
Suure Haapsalu Kodukohvikute päeval 16. augustil kell 12.00 avatakse Asuküla seltsimajas Riin Palloni ja Kaia Kullamaa kureeritud grupinäitus “Ülestähendusi metsikutelt radadelt”. Näitusele on kaasatud 10 Haapsaluga seotud kunstnikku: Maarja Aaloe, Mari Prekup, Rait Rosin, Riin Pallon, Katta II Grüner, Kaia Kullamaa, Hailey Vinter, Naima Neidre, Mara Ljutjuk ja Elis Saareväli. Avamisele järgneb kuraatorituur koos kunstnikega ja 20. septembril Maal elamise päeva raames toimuvad näitusel erinevad töötoad (ko Vaata lähemalt ›
0
„ja siis järsku, mitte midagi“ 15.08.-7.09.2025 E–R 12–18, L 12–16. pühapäeval, 7.09 avatud 12–16 Neljapäeval, 14. augustil kell 18 avatakse ARS projektiruumis kunstnike Riin Maide ja Krista Mölderi ühisnäitus „ja siis järsku, mitte midagi“. Puudutus võib kanda nii kujuteldamatut raskust, kui uskumatut kergust. Ning naljakal kombel mõjub nende mõlema kaal küllaltki võrdselt. Iga puudutus nõuab mingi tähtsa või vähemtähtsa piiri tajumist. Küsimus: “Kus lõpeb tema ja kust algan mina?” lõpeb... Vaata lähemalt ›
0
„Ma peaksin suutma, Angelo“ Triin Kerge ja Aksel HaagensenJakobi galerii, Tartu13.08 – 05.09.2025 „Ma peaksin suutma, Angelo, kirjeldada sulle kas või ühte neist maastikest, mis mind seisatama on sundinud, mis mind on sulgenud oma magusasse vangipõlve ja teinud minust selle, kes ma olen…“ — Emil Tode, Piiririik 12. augustil kell 16 avatakse Jakobi galeriis kahe kunstniku, Triin Kerge ja Aksel Haagenseni, kuues ühine näitus „Ma peaksin suutma, Angelo“ . Näitusefookuses... Vaata lähemalt ›
0
Adilhan Jeržanov on Kasahhi uue laine filmikunsti, mis mitte kunagi oma potentsiaali ei realiseerinud, kauge järeltulija. Kasahhi uus laine sündis filmirežissöör Sergei Solovjovi projektina. Solovjov õpetas perestroika algusaegadel Moskvas riiklikus kinematograafia instituudis ja suutis juhtkonda veenda selles, et nõukogude filmikunst teeks läbi taassünni, kui võetaks omaks suure-laia Nõukogudemaa mitmekultuurilisust peegeldav sisu. See viis kasahhi filmirežissööridest koosneva kursuse moodustamiseni ja n Vaata lähemalt ›
3
Mis toimub soome-ugri põlisrahvastega praegu Venemaal ja kuidas nendega suhelda? See on tähelepanuväärne küsimus soome-ugri uurimistööd tegevale teadlasele. Välitöid me nende rahvaste juures enam ei korralda, aga mingid suhtlemise ja teadmiste vahetamise viisid on veel olemas. Kauge maa tagant on lävimine keerukas ja millestki arusaamine veel raskem. Sellises olukorras on abiks ka kõik võimalikud vahendid, olgugi nende kaudu kogutavad teadmised killustatud ja kogemus piiratud. Venemaa soome-ugri põliselanik Vaata lähemalt ›
11
Tsivilisatsioon algab sellega, et talupoegadelt võetakse kümnist. Veel sajandi eest sai söögipoolise igast jaekroonist, -naelast või -dollarist tubli poole maaharija. Praegu jõuab temani heal juhul 10–15 senti, ülitöödeldud toidu, nagu õlu või krõbuskid, puhul alla sendi. Järjekordne kodanlik-feodaalne tarastamise ja proletariaadistamise tsükkel, seekord Haberi-Boschi meetodil1. Selle probleemi saaks ju naksti lahendada toidu hinda tõstes? Jah, aga kes selle raha endale saaks? Sest seos toidu letihinna ja. Vaata lähemalt ›
5
Oma sajanda eluaasta algul lõppes eesti kirjanikkonna seni vanima liikme Ira Lemberi elutee. Pikk päevatee on vajunud öösse, jättes järeltulijatele hämmastavalt mahuka loomingu, millest jaguks mitme inimese elutööks: nelikümmend laste- ja noorsooraamatut, kolmkümmend romaani, novellikogumik, kaks mälestusteraamatut, sadu laulutekste, millest kuulsaim on Uno Naissoo viisistatud ning laulupidudel lastekooride põhirepertuaaris „Koolikell“, hulk televisiooni nukulavastuste tekste ja üks kuuldemäng. Kui Eesti Vaata lähemalt ›
0
Ma töötan raamatukogus. Raamatud on seal maa all ja maa peal, on sõbrad ja vaenlased, need on nagu mingi ktooniline – maa-alune ja iidne – jõud, mis alati on nähtav vaid osaliselt, aga mille ulatus, mille arv, mille lehtede hulk, tähtede ääretus, sisendab kosmilist õudu nagu pilvitul ööl tähistaevasse vaatamine, kui pea hakkab ringi käima ja sa tajud kõige muu väiksust selle mõõtmatuse kõrval. Kui ma kõnnin fondiruumides siis plõksavad... Vaata lähemalt ›
86
Mis on „Uit“? Kadri Lind: „Uit“ on linna avastamise festival, mille eesmärk on meelitada tartlasi linna nurgatagustesse, salasoppidesse ja mõnikord ka täiesti argistesse kohtadesse, kuhu tihti ei satu või kus pole põhjust olnud pikemalt aega veeta. Pikaajalisi muutusi festivali piiratud päevade jooksul teha ei saa, kuid panustame sellele, et eri ruumikasutuse stsenaariumeid läbi mängides tekib linlastel elevus ümbritseva ruumi suhtes ning tärkab soov ise linna kujundamisse panustada. Marie Valgre: Meie... Vaata lähemalt ›
0
Olen sel suvel palju mõelnud surmast. Elust. Mõnust. Loomest. Sellest, kuis suvi on ikka ohtlikult pikk nagu üks lõputu liminaalne periood, päevad kipuvad justkui kleepuma üksteise külge. Keset üleüldist fiesta’t ja vaikelu võib korraga avastada end mingis veidras nukra-troopika vaakumis, kusjuures päikesest või vihmast sõltumata. Kuigi tihti peetakse talve vaimselt raskeks ajaks, näib mulle suvi ses osas palju ohtlikum. Meenus, et kui veel koolis käisin, hakkas aeg äkitsi augustis meeletult... Vaata lähemalt ›
0
Silmapiiril juba terendava uue õppeaasta alguse puhul selgitab Eesti kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, mis on ülikoolis varasemaga võrreldes muutunud. Kuidas tänavune vastuvõtt Eesti kunstiakadeemias oli? Milliseid üldistusi annab teha? Vastuvõtt ületas ootused: konkurents oli tänavu suurem kui eelmistel aastatel, eriti oli tõusutendentsi märgata vabades kunstides. Tõusvas joones on vastuvõtt juba neljandat aastat. Ilmselt on selle taga osaliselt ka demograafiline olukord, kuna ülikooliikka on jõudnud n Vaata lähemalt ›
0
Linnagaleriis mängivad kunstnikud Sandra Ernits ja Tõnis Jürgens kuraator Siim Preimani taktikepi rütmis mingit laulumängu, mille ainsad nii-öelda tõelised instrumendid, hulk kellukesi, häält ei tee. Tomatitaimed, katusekonstruktsioonid, IKEA või Jyski aiapaviljon, mitut masti projektorid, konnakudukorsetid, botaanilised antennid – orkestri teised liikmed on samuti tummad. „Tuuleviit“ tekitab näitusena ulmalise olmekorra, toimub metafoorne tagasitulek tähtede juurest, kõik on nagu sama, kõik on nagu uus. Si Vaata lähemalt ›
90
Tänavu on eesti raamatu aasta. Nagu korduvalt on rõhutatud, ei ole see mitte ainult meie eesti raamatu aasta, vaid ka lätlaste oma, sest 1525. aastal ühest Lüübeki kõrtsist leitud vaatides olid „missad liivimaa, läti ja eesti rahvakeeles“. Sealt kõrtsist saabki meie ühine piduaasta alguse ja selle mõneti juhusliku sündmuse sümboolse tähenduse üle tuleb ainult rõõmustada. Põhimõtteliselt on meie ühine kultuuri- ja ajalugu muidugi pikka aega teada olnud, aga alles viimasel... Vaata lähemalt ›
26
Ma ei tea, mis teema Eesti kinolevi ja Soome filmiga on, aga viimasel ajal kipub minema kuidagi niiviisi, et suurema osa aastast istume teadmatuses, mis põhjanaabrite juures toimub (kui ehk kaastootmisprojektid välja arvata), aga sügisel tehakse lüüsid lahti ja kõik tuleb kuidagi hunnikus ning möödaminnes. Mullu suvel tulid näiteks Soomes välja Teemu Nikki „Surm on elavate probleem“ ja Tiina Lymi melodraama „Tormisaare Maija“1, tänavu on aga valik veel rikkalikum. Kardetavasti... Vaata lähemalt ›
0
Aastal 2025 on Lätis ja Eestis põhjust tähistada ühist aastapäeva: esimese läti ja eesti keeles trükitud raamatu ilmumisest on saanud 500 aastat. Nii lätlaste kui ka eestlaste kirja- ja trükisõna ning raamatukultuur on pannud aluse tugeva keelevaimu, eneseteadvuse ja riikluse kujunemisele. Läti rahvusraamatukogu on koostanud mahuka programmi „Läti raamat 500“ ning viib seda ellu juba alates aastast 2021. Seejuures on tehtud koostööd ka partneritega, Eesti kolleegidega, kes tähistavad oma raamatukultuuri... Vaata lähemalt ›
50
Tartu ülikooli raamatukogus on avatud näitus „Exciting Minds: Estonian Research Excellence Showcase – ERC Grants Across the Years“. Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse eestvedamisel valminud näitusel tutvustatakse Eesti päritolu või Eestis tegutsevaid Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) grandisaajaid ja nende tipptasemel teadustööd. Näitusel on 28 teadlase uurimistööd. Tartu. On juulikuu. Ilm on ebaeestimaiselt leitsakuline. Tartu ülikooli raamatukogu fuajee, kus näitus on eksponeeri Vaata lähemalt ›
0
Viljandi folgi aegu päike justkui ei looju. Päike hakkab madalamalt käima alles pärast seda, kui laululava on vastu kajanud hingeldustest ja viimasel päeval festivali tabanud raju tõttu on lompides tallatud. Sest viimasel päeval sajab. Alati. Et ma end väljaspool klassikalise muusika skeenet vees latikana ei tunne, pean paslikuks alustada festivali lisaprogrammi lisaprogrammist – folgi kui nähtuse natuuri kujundavast. Seega ilmestavad juuli lõpupäevi üksteise otsa kuhjatud pillikotid bussi pagasiruumis, vii Vaata lähemalt ›
0
See suhtesari on lõputu. Tuld on tuha all kõvasti, majad põlevad, süütajadki teada, ent need näivad puutumatud olevat. Kultuuritöötajad muutuvad kustutustöödel aina leidlikumaks, kuid lõpuks mõne jõud ka raugeb. Sarja senises viimases osas kirjutas end stsenaariumist välja riigi sihtasutuse Eesti Kontsert tegevjuht Kertu Orro, tuues põhjenduseks „tühjuse selja taga“, väärtuskonflikti kultuuriministeeriumiga. „Dialoog, mis oleks ühtaegu avatud ja sisuline, on praktiliselt lakanud olemast,“ tõdeb Orro taandum Vaata lähemalt ›
0
Jaak Jaaniste sündis 25. mail 1944. aastal Tallinnas, lõpetas Tartu Ülikooli 1970. aastal füüsika-keemiateaduskonna füüsikuna ning siirdus tööle Tartu Observatooriumi (ENSV TA AAI) Tõraveres, kus töötas inseneri, vaneminseneri, nooremteaduri ja vanemteaduri ametikohtadel. Tõraveres tegeles Jaaniste kosmoloogia oluliste küsimuste uurimisega. Tema teadusuuringute põhiteemadeks olid galaktikate ja nende süsteemide teke ja evolutsiooni ning galaktikatevahelise aine ja väljade mõju galaktikate morfoloogiale. Dok Vaata lähemalt ›
0
Kevadel Bologna lasteraamatumessil eksponeeritud eesti lasteraamatuillustratsioonide näitus „Lugude linn“ jõudis juulis kodumaale. Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel sündinud näitust saab veel peaaegu augusti lõpuni vaatama minna Eesti Rahva Muuseumisse. Eesti lasteraamatukunsti hetkeseisu kireva läbilõike puhul ei ole kuraator Bianka Soe järginud rangelt kaanonit ega muid hierarhiaid: uuemad ja vähem tuntud tegijad on saanud samavõrd tähelepanu kui vanameistrid. Samuti pole valik piiratud vaid las Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
ERR
|
20% 13 |
Postimees
|
17% 4 |
Õhtuleht
|
13% 2 |
Uued uudised
|
12% 5 |
Maaleht
|
5% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
13.08.2025 09:28
Viimane uuendus: 09:24.
Uudiste reiting uuendatud: 09:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)