„Oli palju Genova maalijaid, kelle töid kopeeriti mingi erilise ande tõttu, mida nad teistega võrreldes ja neid ületades omasid. Aga polnud kedagi, kes oleks tõusnud Bernardo Strozzi kõrguseni teoste elavuse, värvijõu ja chiaroscuro valdamise poolest,“ kirjutab Raffaele Soprani 1674. aastal välja antud Genova kuulsate maalijate, skulptorite ja arhitektide elulugude raamatu Strozzi peatükis.1 Kadrioru kunstimuuseumi suurejooneline näitus demonstreerib kahtlemata selle mitmesaja aasta taguse hinnangu paikapid Vaata lähemalt ›
65
Islandi kaasaegse kunsti superstaar Ragnar Kjartansson on mõnusalt kummaline kuju: suheldes on ta väga vahetu, karismaatiline, mänglev ja eneseirooniline, aga midagi on tema jutus ka põiklevat, vastuokslikku. Tema uue näituse kuraator Anders Härm on islandi kunstnikku iseloomustanud kui feministlikku kantrimeest. Oma teostes võtab Kjartansson vaatluse alla helid ja muusika, korduvuse, mehelikkuse absurdsuse, ilu ja melanhoolia. Ise on ta öelnud, et teda huvitavad eeskätt just mängud identiteediga, kõikvõima Vaata lähemalt ›
63
Vahest pole patt öelda, et Maile Grünberg (24. II 1942 – 16. V 2025) oli paljude eestlaste jaoks ainus sisearhitekt, keda teati. Tuleb tõdeda, et see pole tingitud mitte ainuüksi õnnestunud loomingust, vaid ka pidevalt pildil olemisest. Maile taipas olla meediale avatud, provokatiivne ning väljanägemiselt ka ise omamoodi kunstiteos. Samal ajal ei olnud see väljakutsuv olek mingilgi viisil anekdootlik, vaid Grünberg jagas avalikkusega oma nakatavat rõõmu, särtsu ja tuld. Ta... Vaata lähemalt ›
45
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Hundile pole ilmaski soodne jääda üksikuks: karjas ollakse toetatud ja ründejõulisemad. Ka libahunte sallivad hundid hästi, võtavad neid endi sekka. Inimestel on aga nii huntide kui ka libahuntide sallimisega raskusi olnud – neid on manatud, jahitud, põletatud. Jürgen Rooste veri oli metsik juba ta loometee alguses, „Sonettide“ ilmudes (1999). Võib-olla oli Rooste veri metsik juba varem, enne kui luule kaante vahele sai. Cornelius Hasselblatt on seda metsikust „Eesti kirjanduse ajaloos“... Vaata lähemalt ›
40
Kris Moori raamat „Kus ma olen“ paneb esiotsa arvama, et Moor on kunagisest ulmest („Unenägude jumal“) ja fantaasiakirjandusest („Homefucking is Killing Prostitution“) tüdinenud. Ta on hakanud harrastama hoopis realistlikku minimalismi nagu Juhani Aho („Raudtee“) või mõni teine 150 aasta tagune Põhjamaade realist-naturalist-impressionist. Kirjutab laastukesi eluolust tänavalt-turult. Ka tekstide juurde lisatud fotod on olmelised: lihtsad portreed ja keskkonnajäädvustused, mustvalged, argised ja asjalikud. O Vaata lähemalt ›
25
öhe sumbub värsse pärisinimeste pärisluuletusi sina saad otsa sind ei ole enam kõige selle jaoks olemas juba hommikust saati jaurab pääs „liiga mees ja liiga vana liiga mees ja liiga vana“ jaurab veel järgmisse päevagi kui läed sõbra ja ta lapsega välja tasuta punkfestarit kaema a see on rootslaste daydrinking festar paljudel on kuskilt punkpoest ostetud tagid ühes saalis laulab blond rootsi daam karaokemasina saatel Lady Gagat väljas karjub mingi... Vaata lähemalt ›
15
Kui eesti kirjanik, ajakirjanik ja ajaloolane Andrei Hvostov ei oleks ühe oma raamatu ilmumise järel ühes ajalehes deklareerinud – mitte poetanud, vihjanud või möödaminnes maininud –, et ta on ideoloog, siis oleks jäänud sündimata üks eesti kirjanike teravamaid ja kirglikumaid vastasseise sellel aastatuhandel. Aga ta ütles selle välja, ja siis juhtus järgmine: eesti kirjanik Ülo Mattheus arvas Hvostovi omade, s.t eestlaste hulgast välja, tehes temast samahästi kui … ei, mitte... Vaata lähemalt ›
15
Seni selge riikliku visioonita tantsuvaldkonnalt on kultuuriministeeriumi tegevustoetuste 27% kärpega võetud veel rohkem võimalusi. Kui mingit valdkonda krooniliselt alarahastatakse, jääb kasutamata selle potentsiaal kunstilise kõnetajana, aga ühtlasi ka ühiskonna mõjutajana. Arusaamatu on tantsu väljajätmine riiklikest terviseedendusprogrammidest, sh liikumisharrastuse kontseptsioonist, kuigi tantsuga tegeleb ligi 25000 noort. Rohkem tuleks pöörata tähelepanu nii tantsu kunstilisele kuika sotsiaalsele mõõt Vaata lähemalt ›
10
Eesti Sisearhitektide Liit on leinas – 16. mail lahkus pikaajalise haiguse tõttu meie hulgast üks Eesti nimekamaid disainereid, kujunduskunstnikke ja sisearhitekte, klassiku staatuses Maile Grünberg. Maile Grünberg sündis Tartus ja õppis Tallinna 21. keskkoolis. 1961–1966 õppis Grünberg Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Pärast ERKI lõpetamist töötas Maile Grünberg 1966–1975 mööblikunstnikuna Tallinna mööblivabrikus Standard. Seejärel tegutses ta aastatel 1975–1 Vaata lähemalt ›
3
Sugugi mitte kauges minevikus räsis inimkonda koroonaviirus ja puutusime kõik esimest korda kokku mRNA-põhiste vaktsiinidega. Eesti kompetents on koondunud Tartu ülikooli meditsiini valdkonna RNA bioloogia uurimisgruppi, mida juhib 2020. aastal inaugureeritud molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane. Professor Rebane juhib praegu ka igati tegusat erialaorganisatsiooni, Eesti Inimesegeneetika Ühingut, olles selle president. Ana Rebane: „Pean ennast rohkem teatepulga hoidjaks. Selle ühingu töösse ja arenguss Vaata lähemalt ›
0
Merle Karro-Kalberg vestleb Keiti Lige, Helena Männa ja Elina Liivaga Triin Ojari, „Heili Volberg – sada aastat arhitektina“ Hannes Saarmets, „Võõrliigid USA tagahoovis“ Ülo Mattheus, „Ameerika „paavst“, sõjad ja rändav rahvas“ Kädy Plaas-Kala, „Motivatsioon muusikaõppes“ Margus Maidla vestles molekulaarmeditsiini professori Ana Rebasega Juhan Raud vestles islandi kunstniku Ragnar Kjartanssoniga Ardo Ran Varres vestles filmihelilooja Blake Neelyga Iiris Viirpalu, „Kurnamispoliitikast kaasavate võimalusteni“ Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 23. mail kell 18 avatakse Vaal galeriis kunstnik Kiwa ja fotograaf Toomas Volkmanni näitus MIЯЯOЯERROR, mis näitab kahe erineva kunstniku loomingut läbi esteetilise glitchi ning nihkes kommunikatsiooni prisma. MIЯЯOЯERROR toob kokku Toomas Volkmanni kõvaketta vea tõttu hakitud fotod ning Kiwa vea ja tühjuse poeetika ning vaatleb, mis juhtub siis, kui täiuslikult välja saadetud sõnum on müra poolt muudetud. Kui Volkmanni fotodesse sekkunud tehnoloogiline kratt on tootnud lopsakat müravahtu, siis... Vaata lähemalt ›
46
Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) valis 19. mail 2025 uueks presidendiks Tallinna Tehnikaülikooli juhtivteaduri, 2022. aasta Eesti Vabariigi tehnikateaduste alase teaduspreemia laureaadi ja elektrimasinate teadlase Toomas Vaimanni. Viieliikmelisse juhatusse valiti ka:– Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner– Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte ja keeletüpoloogia kaasprofessor Miina Norvik– Tartu Ülikooli bioinformaatika kaasprofessor Kaur Alasoo– Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloo Vaata lähemalt ›
0
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kutsub 1. oktoobrini 2025 avastama Eesti eri paikade raamatukogusid, kuhu tavaliselt ei satu. Eesti on 879 raamatukogu, et mööda neid erinevaid ja erilisi raamatukogusid rändamine veelgi kaasahaaravam oleks, oleme loonud templimängu. Oma rännakute jooksul saab lahendada spetsiaalselt loodud mõistatusi ja koguda templeid raamatukogudest, kuhu teed viivad. Osalemiseks: Kui olete kokku kogunud viie erineva raamatukogu templid ja templipass on täis, siis andke see raamatukoguhoi Vaata lähemalt ›
0
202.4 aastal asutatud Balti nüüdisooperi võrgustik (Baltic Contemporary Opera Network ehk BCON) pühendas oma esimese tegevusaasta tutvumiseks. Neli kohtumist Leedus, Lätis ja Eestis tõid kokku loojad, produtsendid, kunstikriitikud ja analüütikud, kes tunnevad huvi nüüdisooperi vastu. Pärast iga riigi nüüdisooperi valdkonnaga tutvumist ja kontaktide loomist liigub võrgustiku tegevus edasi. Aastateks 2025–2027 on planeeritud loomeresidentuuride sari, mille eesmärk on tuua kokku rahvusvahelisi loovmeeskondi av Vaata lähemalt ›
0
Eesti luuleprõmmu eelvoorud on peetud ja meistrivõistluste finalistid teada. Tartu hooaja parimad selgitati välja 8. mail festivalil „Prima vista“. Kõige rohkem punkte sai Silver Sepp, kel oli tihedalt kannul Jane Tiidelepp. Nendega koos lähevad Eesti finaali Aliis Aalmann ja Liine Roos. Tallinna parimad selgusid 16. mail. Esikoha sai Sigrid Salundo (Instagramis avaldab ta luulet pseudonüümiga six.oclock.thoughts). Edasi pääsesid ka Mari-Liis Müürsepp, Anna-Leena Koržets ja Tiina Saar-Veelmaa. Pärnus jäi ho Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 15. mail, avati Tallinnas Krulli kvartali sepikojas näitus “Vapruse nägu. Azovstali alistumatud kaitsjad”, mis meenutab, kuidas Euroopa ühest suurimast terasetehasest Azovstalist Mariupolis sai Venemaa jõhkra agressiooni ning Ukraina murdmatu vastupanu sümbol. Mariupoli langemise kolmandal aastapäeval avatud näitus on sündinud Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi, Vabamu ja Ukraina riikliku ajaloomuuseumi koostöös. Avamisel kõnelesid kaitseminister Hanno Pevkur, justiits- ja digimini Vaata lähemalt ›
0
„Hieronymuse“ tõlkesarja maitsekalt kujundatud teoseid kätte võttes valdab alati suur rõõm: mõnus paber ja kiri, rääkimata tõlgete elegantsusest ja järelsõnade/kommentaaride lisaväärtusest. Neid raamatuid nähes meenub mulle alati Marju Lepajõe elevus, kui too sari alguse sai. Hulgast olulisemaks tuleks pidada stabiilsust ja head taset, märkis ta 2019. aastal esimeste tõlketeoste ilmumise puhul.1 Teoste nimekirja vaadates on selge, et stabiilsus jätkub ja ka hulk on veel hõlmatav. „Hieronymuse“ sarjas ilmus. Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta 24. veebruaril paiskas Ukraina-Vene sõja eskalatsioon mu senise elu pea peale. Vaatasin uudiseid kord tunnis, olin ärevuses ja kurb. Tahtsin väga ukrainlasi aidata, ent ei teadnud, kuidas seda teha. Üliõpilasena ei olnud mul raha, mida annetada, aga mul oli aega, energiat ja raamatuid, mida ma enam oma raamaturiiulis hoida ei tahtnud. Facebooki algoritmid ei olnud siis veel nii hullusti alla käinud, niisiis avasin oma seinal raamatupoe ja panin... Vaata lähemalt ›
0
„Kultuur on see, kuhu inimene naaseb, kui masinad on kõik muu ära teinud.“ See lause, mis mõjub korraga nii lootusrikkalt kui ka pisut kõhedalt, võiks olla meie ajastu üks keskseid teemasid. Tehisaru ei ole enam pelgalt tehnoloogiline kurioosum või kauge tulevikumuusika – see on juba siin, imbumas meie tööriistadesse, nutiseadmetesse, igapäevaellu, tihti meile endalegi märkamatult. Tehisaru suurimaks lubaduseks näib olevat efektiivsuse enneolematu kasv – vabanemine tüütutest, aeganõudvatest ja rutiinsetest. Vaata lähemalt ›
0
Hea Trall! Kuna mõistus esialgu tõrgub uskumast, et sind meie seas enam ei ole, siis tahan sinuga siin korra veel asju arutada. Helistasime – kui mitte tihti, siis vähemalt regulaarselt – ja need telefonikõned ei tahtnud kunagi lõppeda. Sind ei huvitanud, et ma juba kaheksandat korda ütlesin, et pean nüüd loengusse minema ega saa rohkem asju arutada, sina rääkisid rahulikult edasi. Küllap on see tuttav olukord kõigile su sõpradele. Aga... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektide Liit korraldab noore arhitekti preemia (NAP) konkurssi alates 2008. aastast. Viimastel aastatel on preemia pälvinud Sille Pihlak ja Siim Tuksam (2017), Laura Linsi ja Roland Reemaa (2019), Johan Tali (2021) ning arhitektuuribüroo b210 (2023). Nüüd lisandus sellesse ritta ka arhitektuuribüroo Arhitekt Must, üks Eesti edukamaid arhitektuurivõistlustel osalejaid. Büroo portfooliosse kuuluvad Tõrva keskväljak, Pelgulinna riigigümnaasium, Suure-Jaani tervisekoda ning veel hulk koolimaju ning kv Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalteater on peaaegu sajandi olnud väike, kuid tähtis teatriliik ning toonud publiku ette palju ühiskondlikult olulisi, aga seejuures varjul teemasid, et kasvatada teadlikkust, murda tabusid ja luua dialoogi. Eestis on aktiivseid dokumentaalteatri tegijaid olnud vähe, aga järjepidevalt 1980. aastatest peale: esirinnas muidugi Merle Karusoo, tema jälgedes veel Mari-Liis Lill, Piret Jaaks, Andra Teede, Laura Jaanhold, Paavo Piik, Von Krahli teatri ja teatri NO99 trupp. Samuti on seda teatrit aegamööda Vaata lähemalt ›
125
Võib-olla merel, mida Joseph Conrad paarkümmend aastat kündis, paistsid maapealsed asjad teisiti. Inimeste lood peegeldusid merel vastu teisiti kui kuival maal. Merel ta seilas, algul tüürimehena, hiljem kaptenina, ja mõtles lainemurdu vaadates inimpsüühika hämaratele nurgatagustele. Poola päritolu Inglise kirjaniku Joseph Conradi (1857–1924) loomingus on midagi, mida teistel kirjanikel ei ole: kummaliselt läbinägev pilk ja oskus kirjutada elu salapäraseks, põnevaks, ilma et seda paisutaks või ilustaks. Ise Vaata lähemalt ›
0
Saksa lavastajal ja režissööril Daniel Kötteril esietendus Berliini etenduskunstide keskuses Radialsystem interdistsiplinaarne lavastus ja dokumentaalfilm „Roden / Kukata Miti / Pembalakan“1 metsade hävitamisest, mille tagajärjel muudetakse vägivaldselt nii maastikke, ökosüsteeme kui ka kogukondi. Lavastus loob eri meediume kasutades kaleidoskoopilise pildi kolmest piirkonnast – Saksamaal madalmäestiku piirkonnast Reinimaal, Indoneesias õlipalmide istandustest Kalimantanil ning Kongo Demokraatlikus Vabariig Vaata lähemalt ›
0
„Sirbid, mida ma kunagi pole lugenud“. Sellist pealkirja kannab Katariin Mudisti töö kusagil enam-vähem poolel teel läbi Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljoni. Neljameetrine, maast laeni ulatuv kuhi kultuurilehtedest mõjub väikese vimkana, aga ka samastumisvõimalust pakkuva memento mori’na – arvestades, et siinkirjutajagi kodu on täitunud lugemist ootava kultuuriajakirjandusega – keset 67 autori töid, kes on kevadnäitusele valitud enam kui kahesaja kandidaadi seast. Ma ei tea, kui pädev või võimalikki on. Vaata lähemalt ›
0
Els Himma (23. I 1940 – 7. V 2025) teekond eesti muusikas kestis peaaegu 60 aastat. Tema omapärane hääletämber, lavasarm ja hingestatud esitusmaneer on jätnud kustumatu jälje mitme põlvkonna publiku mällu. Mul oli Els Himmaga au kohtuda 2019. aastal džässiajaloo uurimistöö tarbeks, juttu ajasime tema tegemistest Nõukogude ajal. Teda on põhjust mäletada kui emotsionaalset, siirast ja muusikast vaimustunud naist, kes otsis elus oma rada, leidis selle ja sammus sellel vankumatu... Vaata lähemalt ›
29
Meie hulgast on lahkunud teatriloolane, -kriitik ja õpetaja Lea Tormis. Lea Tormis õppis aastatel 1946–1950 Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis, lõpetas 1956. aastal Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteadlasena ja 1963. aastal samas aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater“). 1963–1992 töötas ta Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, aastast 1986 kultuuriloo sektori juhtivteadurina. 1961. aastast oli ta ühtlasi Eesti Vaata lähemalt ›
0
Inimhääl võib erinevalt peaaegu kõigist teistest instrumentidest ärritada, olla ebakõlaline ja habras, kuid ka isiklik, kaasahaarav ja ülevoolav. Festivali lõppkontserdil avanes väike aken intiimsesse omapärasesse ja salapärasesse helikeelde – sai piiluda mikrotonaalsuse varjulisse ja veidi mõistatuslikku maailma. Eesti muusika päevade tänavune teema oli „Sada / 100“: tähistati Eesti Heliloojate Liidu sajandat aastapäeva. Seetõttu esitati festivalil nii uusi kui ka veidi vanemaid teoseid. Nutikas mõte: nii. Vaata lähemalt ›
0
Kuigi kogu maailma või vähemasti Euroopa pilgud maailmapoliitika kajastajate meelest pidid lõppeval nädalal olema suunatud Türgile, võib arvata, et meelelahutuslik lauluvõistlus Baselis kogus enam silmapaare. Esiteks oli Eurovisioni lauluvõistluse toimumine kindel ning pealegi sai selles telesaates osalejatele punkte panna. Kestva rahu poole viiva Ukraina ja Venemaa juhtide tippkohtumise teokssaamine on aga selle algushetkeni ebakindel ning lisaks punktidele ja toetusele sõnades on valdav osa maailmast oma. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
21% 3 |
ERR
|
14% 0 |
Õhtuleht
|
10% 3 |
Uued uudised
|
10% 3 |
Kroonika
|
9% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
23.05.2025 16:30
Viimane uuendus: 16:29.
Uudiste reiting uuendatud: 16:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)