Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Eestikeelse raamatu 500 aastat ei tähenda niisama vana kirjakeelt selle nüüdistähenduses, mille selgitamisega värske ÕSki hätta jääb. Mõistmaks sõnaraamatu otstarvet ja teavet, tuleks sirvijal esmalt süveneda koostajate saatesõnasse ja kasutusjuhendisse: „ÕS 2025 on eesti keele sõnaraamat, kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. [—] Piirav norm on siiski kohustuslik vaid ühes allkeeles, mitte keeles tervikuna: norm hõlmab riiki, avalikku asjaajamist ja ametlikke tekste, sest need peavad olema võima Vaata lähemalt ›
0
Kirjanduse aastaauhindade žüriid on oma töö teinud ja otsused langetanud. Homme, 14. märtsil kuulutatakse välja 2025. aasta säravaimad loomingulised saavutused. Luule-, proosa- ja vabaauhinna žürii juht Elisa-Johanna Liiv jagab tähelepanekuid mulluse kirjandusaasta kohta, aga terase vaatlejana on tal neid rohkemgi. „Kultuuris oleks vaja rohkem julgust,“ tõdeb Liiv. „Me jääme kinni mingitesse mustritesse, mis on toiminud, ega esita küsimust, miks need on toiminud ja kas on ehk aeg neid raputada.“ Kirjanduse. Vaata lähemalt ›
0
A. Aktiivne mitmekülgne raamatusõber (17% vastajatest, üldkogumiks tuletatult 120 000 inimest). Selle lugejatüübi elus on raamatutel ja lugemisel keskne roll nii vabal ajal kui ka erialaselt. Teda iseloomustab kõige mitmekülgsem raamatuhuvi ja kursisolek kirjanduseluga, autorite laialdane tundmine, aktiivne osalemine kirjandussündmustel, kultuuriväljaannete pidev lugemine. Samuti eristab A-tüüpi lugejat suur huvi luule ning keerukama „pika proosa“, sealhulgas nii klassikute, väliseesti kui ka praeguste ees Vaata lähemalt ›
0
Emakeelepäeval lõpeb eesti raamatu aasta, millega oleme tähistanud 500 aasta möödumist esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Selle aasta jooksul korraldati sadu näitusi, üritusi ja muid ettevõtmisi, millega tähistati eestikeelse raamatu ja eesti kirjakeele suurt tähtpäeva. Nüüd on sobiv aeg tagasi vaadata, mida see teema-aasta endaga kaasa tõi. Jõuan siin peatuda vaid üksikutel ettevõtmistel, mida pean põhilisteks. Eesti raamatu aasta patroon president Alar Karis võttis oma südameasjaks tuua raamatud ühis Vaata lähemalt ›
0
Eesti on digiriik! Meil on TI-hüpe hariduses! Jaanuaris loodi AI-nõukoda! (Algselt kuulusid sinna muidugi mõista ainult mehed, hiljem lisati kiiruga naisi ka.) Ristile kerkib Baltimaade suurim andmekeskus! Kõik on kaunis seni, kuni keegi ei küsi, mis see maksab, kes maksab ja kas maksab. AI-palaviku jalajälg ei ole paraku puhas kui pilv ja pelgalt digitaalne, vaid täiesti füüsiline. Euroopa Komisjoni andmetel moodustavad digitehnoloogiad hinnanguliselt 5–9% ülemaailmsest elektritarbimisest. Tarbimine suuren Vaata lähemalt ›
0
Lähis-Ida relvakonflikt on taas päevakorda toonud kultuuripärandi säilimise. Näiteks on kahjustada on saanud UNESCO maailmapärandi paik Golestani palee. Vene-Ukraina sõjas on loendatud 500 objekti, mis pole enam endised. Mida saab ajaloo ja mälu säilimisel pärandi hoidmiseks ära teha rahvusvaheliselt? Selle üle arutlevad Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (International Council of Monuments and Sites, ICOMOS) asepresident Riin Alatalu ja Eesti ICOMOSi liige Liina Jänes, kes töötab UNESCO peakorteris ku Vaata lähemalt ›
0
„Abruka sõda“ on üks neid lavastusi, mis loodud ennekõike Saaremaa koduteatri lavale – ilma päris oma lugudeta poleks ju mõtetki meretagust teatrit teha. Vaatasin huvi pärast üle lavastuste nimekirja teatri kodulehel: alates Albert Uustulndi ja Juhan Saare „Tuulte tallermaast“, millega Kuressaare Linnateater 1999. aastal (taas)avati, võib neid oma saare lavastusi kokku lugeda veerandsaja ringis. Kena! Aarne Mägi kirja pandud näitemäng „Abruka sõda“ on suuresti lugupidamisavaldus Tuulikutele. Saatesõnas kava Vaata lähemalt ›
0
Prantsuse režissööri Alice Winocouri filmid jäävad silma tugevate naispeategelastega, kellel tuleb tihti traumakogemuse pealt eluga edasi minna, end naisena üles leida ja uuesti defineerida. „Proximas“ (2019) mängib Eva Green naisastronauti, kellel tuleb missioonile minnes jätta Maale maha oma tütar, „Pariisi mälestustes“1 on aga Virginie Efira kehastatud tegelane üle elanud Bataclani terrorirünnaku ning peab pärast seda taastama oma mälu ja tagasi saama eluisu. Uusim lavastajatöö „Kõrgmoe fassaad“2 räägib. Vaata lähemalt ›
0
Muusikast ja teatrist kõneldes korratakse sageli kahte, mõneti teineteisele vastukäivat mõtet. Üks neist osutab, et teater ja muusika on alati, vanakreeka dionüüsiatest peale eksisteerinud koos. Eesti teatriinimesed armastavad aga rõhutada legendaarse muusikalise kujundaja ja muusikajuhi Viive Ernesaksa mõtet, et parim muusikaline kujundus on vaikus. Niisiis on teater ja muusika alati koos, teineteise suhtes tõmbumas või tõukumas. Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat. Vaata lähemalt ›
0
Kui mu poeg veel algkooliealine oli, üritasin talle muuseumis käies aeg-ajalt eksponaatide taustu selgitada. Kui ta sellest tüdines, ütles ta „ma juba tean“ ja liikus edasi järgmiste asjade suunas. Tuhkagi ta teadis, aga signaal oli selge – infot tuleb jagada mõõdutundega. See meenus mulle uuesti, kui dokfoto keskuses Baltimaade fotograafide näitust külastasin. Seintel olevad mustvalged fotod Nõukogude tegelikkusest tekitavad petliku „ma juba tean“ impulsi, mis siiski kiiresti kaob, kui iga... Vaata lähemalt ›
0
Flötist Tarmo Johannes jätkas 7. märtsil oma kontserdisarja „Duod“, seekord oli tema paariline islandlanna Gunnhildur Einarsdóttir harfil. Kuna Mubas antud kontserdil pisteti kuulajaile pihku napi infoga kavaleht, kus oli kirjas ainult esitatavate palade nimestik (oleksin eelistanud, et tutvustatakse ka duopartnerit), siis harisin end tagantjärele ja sain Klassikaraadio „Delta“ saatest teada, et nagu eelmise „Duode“ sarja kontserdi puhul peaaegu aasta tagasi oli nüüdki lavapartneriks kutsutu Tarmo Johannese Vaata lähemalt ›
0
Eesti muusikaturu fookuspäevast on saanud aina enam valdkonna tähtsaim kohtumispaik. Huvitav on jälgida, kuidas väga noored korraldajad ja spetsialistid jagavad kogemusi kõrvuti aastakümneid tegutsenud mänedžeridega, kusjuures päeva programmi on peidetud palju valdkonna tegijaid, kellele õhtul antakse üle Eesti muusikaettevõtluse auhinnad – päeval ei ole laureaadid veel teada. Ühe koroonaaja kasulikuma kõrvalmõjuna tekkinud fookuspäeval saab valdkond kokku, arutleb, kuidas parasjagu teravate tulipunktidega. Vaata lähemalt ›
0
Neil, kellele Venemaa president Putin on pinnuks silmas, on olnud põhjust kahjurõõmuks: Putini sõbrad Maduro ja ajatolla Ali Khamenei on läinud, Bashar al-Assadist on saanud minevik ja nüüd on kord järgmise diktaatori, Putini enda käes. Tõsi, USA ja Iisraeli ootejärjekorras on tõenäoliselt ka ajatolla järglane, viimase poeg Mojtaba Khamenei. Mõlemad riigid on kinnitanud, et kui Iraani uus liider jätkab senist poliitikat, saab ka temast sihtmärk. Punkripomm on kindlam kui diplomaatia.... Vaata lähemalt ›
0
Esimese hooga on selline tunne, et Paul Kondase maalidest peaks olema küll väga lihtne kirjutada. Neil on küllaltki sirgjoonelised süžeed, kujutatud tegelased on naivismile omaselt lihtsameelsete nägudega ega peida endas avastamist vajavaid psühholoogilisi süvakihte. Kunstniku värvipalett on isikupärane ja võiks isegi väita, et mõne juhusliku serva või fragmendiga äraarvamismängu mängides saab kiirelt hüüda – see on ju Paul Kondas! Kuid nagu ikka, see, mis paistab lihtne, enamasti seda pole. Siinsel... Vaata lähemalt ›
0
Andreas Kübara nimi ei ole meie kirjandusväljal tundmatu, kuid vajab kindlasti veel tutvustamist. Kübar on noor kirjanik ja moedisainer. Ta on avaldanud lõputööna tekstipõhise moekollektsiooni ja pälvinud Värske Rõhu proosa aastapreemia. Tema novelli „Carmen Electra“ põhjal on valminud elektron.artis autori osalusel sama pealkirjaga lavastus, kus Kübar ka etendajana üles astus. Võib öelda, et Kübara kirjanduslik noorus on möödunud heasoovlike inimeste toetavas seltskonnas. Tema loomingut on avaldatud ja tun Vaata lähemalt ›
0
XXI sajandit kujundavad kaks suurt ja sageli eraldi käsitletud protsessi, nimelt kliima- ja rahvastikumuutus. Arenenud riikides räägitakse demograafilisest kriisist, kuna sündimus on languses, rahvastik vananeb ja mitmel pool, sealhulgas Eestis, rahvaarv kahaneb. Samal ajal seisab maailm silmitsi süveneva kliimakriisiga, mille põhjuseid seostatakse sageli inimkonna arvukuse ja üha kasvava tarbimismahuga. Nende kahe kriisi kõrvutamine võib viia lihtsa ja ahvatleva järelduseni, et kui inimesi jääb vähemaks, p Vaata lähemalt ›
0
Kaisa Karvinen on arhitekt, uurija ja kuraator, kes pöörab uurimuse näituseks ning kasutab seejärel näitust uurimistöös. Praegu on tal käsil 2027. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Soome paviljoni näituse ettevalmistamine ning doktoriõpingud Oulu ülikoolis. Veebruaris pidas ta meie kunstiakadeemias avaliku loengu „Arhitektuur näitustel. Hooletööst betoonini“. Vestlesime mitmetel teemadel, alates näituste olulisusest arhitektuuris kuni väärtusteni, millele toetub ehitatud keskkond tulevikus. Vestlusse põ Vaata lähemalt ›
0
28. veebruaril 2026 alustasid USA ja Iisrael koordineeritud rünnakuid Iraani vastu, mille tagajärjel hukkusid ajatolla Khamenei ja mitmed teised Iraani juhid. 6. märtsi seisuga on rünnakutes surma saanud üle 700 iraanlase, nende seas vähemalt 165 koolitüdrukut, kes hukkusid USA rünnakus Minabi linnas paiknenud algkoolile. Elu on kaotanud ka kuus ameeriklast. Iisrael on rünnanud ka Liibanoni, põhjustades sealgi sadade inimeste surma, ning jätkab Palestiina alade annekteerimist, Gaza ründamist1 ja humanitaara Vaata lähemalt ›
0
Mind on alati häirinud see, kui mänguväli lahutatakse reaalsusest ning öeldakse, et mäng käib „mängult“. Otsekui oleks mäng midagi vähemat kui tegelikkus, midagi muud ja kuskil mujal. On siiski üks vald, kus seda lahutust teha ei saa. Selleks on keelevald, kus tegelikkus ja kujutlus jagavad ühist pinda ning lähevad nii sujuvalt üksteiseks üle, et neid ei saa enam kenasti piiritleda. Seetõttu ongi keel kõige võimsam mänguvahend. Keel mängib tegelikult juba... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Keila linn
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 01:38
Viimane uuendus: 01:10.
Uudiste reiting uuendatud: 01:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)