Märtsis sai läbi arhitektuuriajaloolase ja -kriitiku Triin Ojari töö arhitektuurimuuseumi juhina. Selle aja sisse mahub palju: mitukümmend arhitektuurinäitust, arhitektuurikooli majutamine, hulk vestlussarju, arutelusid, arhitektuuriekskursioone ja mitmeid preemiaid muuseumi töö ja tegevuse eest. Ojarit on arhitektuurimuuseumi juhina tunnustatud kodus ja välismaal ning valitud ta ka rahvusvahelise arhitektuurimuuseumide konföderatsiooni (ICAM) juhatusse ning Euroopa Liidu Mies van der Rohe […] Vaata lähemalt ›
233
Juba kaks nädalat võistlevad Tallinna võimuvahetuse järgses uudisvoos kaks teemat: tarvilik ja tarbetu, millest tagumine vägisi esimest tapab. Kogu avalik tähelepanu peaks praegu olema sellel, mida ja kuidas uus linnavalitsus teisiti või paremini teeb ja kas ta sellega ka lubatud tempos hakkama saab. Aga ei, sel korral kaotajaks jäänud poole toetajaskonda toidetakse innukalt lootusega, et […] Vaata lähemalt ›
0
Kui tavaliselt seostatakse keskkonnaaktivismi noortega, siis kahe nädala eest saavutasid kliimaõiguses ajaloolise võidu hoopis Šveitsi eakad daamid. Nimelt pöördusid nad Euroopa Inimõiguste Kohtusse väitega, et Šveits ei tee kliimamuutuste leevendamiseks piisavalt, mistõttu ohustavad kuumalained nende tervist. Kohus leidis esimeses omataolises otsuses, et Šveits on oma loiu tegevusega kliimamuutuste pidurdamisel tõesti rikkunud oma kodanike era- ja […] Vaata lähemalt ›
11
Muruniiduki leiutas 1830. aastal Inglismaal Edwin Budding. Vaevalt oleks härra Budding toona osanud arvata, et on kokku pannud masina, mis muudab järgmistel aastasadadel linna- ja maamaastike väljanägemist tundmatuseni, aitab kaasa elurikkuse kaole ning vahetab kuldnoka kevadekuulutajana välja. Kunagi Prantsuse aedadest ja Inglise parkidest tuntud pügatud muru, mida töömahukuse tõttu said endale lubada ainult kroonitud pead, […] Vaata lähemalt ›
0
Uurimused neuro- ja psühholingvistika vallas kinnitavad, et keeleõppe edu ei sõltu ainult loomulikust andest, vaid eelkõige soodsatest õpitingimustest. Emakeel omandatakse järk-järgult lapseeas: laps kuuleb kogu aeg oma emakeelt ja talle seletatakse maailma heatahtlikult ja kannatlikult. Armastav ja toetav suhtumine koos uudishimu ja avastamisrõõmuga loob aluse omandada keelelised oskused, mida saab edaspidi arendada ja täiustada. Multikey […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood“. Tšehhi sürrealismi kuraator Anna Pravdová (Praha Rahvusgalerii). Eesti sürrealismi kuraatorid Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum) ja Kristlyn Liier (Tartu Kunstimuuseum). Eesti Rahva Muuseumis 4. IV – 8. IX 2024. Sageli arvatakse, et sürrealism on teatav maneer, laad või stiil. Levinud on ka arusaam, et see oli üks koolkond, […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Ilmar Malin. Igaviku hõõg“, kuraator Mae Variksoo. Tartu Kunstimuuseumis kuni 21. VII 2024. Tule mängima! Mõtetega mängima. Mine pane nina vastu pilti ja nuusuta seda. Tunned? Mängu lõhn! Poeesia lõhn! Elujõulise mõtte lõhn! Ikka ei tunne? Siruta siis oma silmad teo kombel talvest pundunud ja paistes peakolust välja ja tee nendega limpsti! Ei oska? […] Vaata lähemalt ›
0
Sürrealism on ju eesti keeles täiesti rahva sekka läinud mõiste. Näiteks: see on ikka väga sürr värk. Sa paned küll täiega sürri. Lätlased ei oska seda sõna nii kenasti lühendada, kuigi kui „mürr“ on nende keeles „mirre“, võiks ju ometi „sürrealism“ ka „sirre“ olla. Kuramaal asuva Sirgeni mõisa üks võimalik nimekuju olnud ka „Sirre“. Siiski […] Vaata lähemalt ›
0
Florian Illiesi raamatute lugemiseks ei ole õigemat aega kui praegu. Meist igaüks mäletab veel selgesti, mida ta tegi 24. veebruaril 2022, mil Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas. See oli neljapäev. Meil oli riigi sünnipäev. Nagu ikka, alustasin päeva varahommikul uudiste lugemisega. Selleks ajaks, kui mu noorem tütar ärkas ja ma tema voodi servale istusin, olin omad […] Vaata lähemalt ›
26
*birdname’i „Kurat ja Jumal“, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder, lavastaja Teet Kask, videokunstnik-animaator Juho Lähdesmäki, valguskunstnik Margus Vaigur. Laval Cätlin Mägi torupilliansambel, Laura Põldvere ning Kyoshiro Oshima (Jaapan), Maria Solei Järvet ja Jevgeni Grib. Esietendus 13. III Viimsi Artiumis. Teet Kask on omanäoline tantsulooja, kelle looming jagab vaatajate saadud kogemused äärmustesse ega paku ühist […] Vaata lähemalt ›
0
Tantsulavastus „Nutan saba ja sarvedega“ 8. IV Kumu auditooriumis (esietendus 1. IV ERMi Jakob Hurda saalis). Lavastaja, koreograaf ja etendaja Kalli Pikas, helilooja ja etendaja Triinu Taul, dramaturg Helena Krinal, kostüümikunstnik Tiina Pikas, valguskunstnik Imbi Mälk, butafoor Sandra Lange. Kas olete kunagi käinud mõnel tseremoniaalsel kakaoõhtul? Ruum pimeneb, kuuled laval kahte sügavalt välja hingavat naist, kelle nägu […] Vaata lähemalt ›
0
2012. aastast tähistatakse 30. aprillil rahvusvahelist džässipäeva. UNESCO välja kuulutatud tähtpäeva idee pärineb pianist Herbie Hancockilt ning selle eesmärk on üllas: džässi diplomaatilise rolli esiletõstmine inimeste ühendajana, kultuuridevahelise dialoogi loomine ja inimõiguste respekteerimine. Pilguheit ajalukku kinnitab džässi kui suurte ideede kandja kuvandit. Muusika üle sajandi kestnud teekonnast räägitakse sageli kui pidevast enesetõestusest, vabaduse ja demokraatia […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti muusika- ja teatriakadeemia ootab juunikuu lõpuni muusikakultuuri bakalaureuseõppesse sisse astuma laia silmaringiga muusikahuvilisi noori, kes soovivad siduda oma tuleviku muusikaga, aga mitte tingimata pillimängu või ise laval esinemisega. Tegemist on õppekavaga, mis veel hiljuti kandis bakalaureuseastmes muusikauuringute ja -korralduse ning veel varem muusikateaduse nime (muusikateaduse eriala on endiselt magistri- ja doktoriõppes). Muu hulgas saavad […] Vaata lähemalt ›
0
Humanitaarteaduste olukorra mõistmiseks peaksime alustama ülikooli kui institutsiooni ajaloolistest vormidest. Nende hulgas võime kujundlikult eristada kolme peamist epohhi. Esimesel, kõige pikemal ajastul on ülikool pühendunud minevikule. Ülikool näeb ennast kui õpetlaste kogukonda, kes oskab lugeda ja kommenteerida vanu klassikalisi tekste ning õpetab üliõpilastele nende tekstide tundmist. Ülikooli süda on selle raamatukogu, õpetlased ja üliõpilased arutlevad […] Vaata lähemalt ›
0
Ümarlaud „Quo vadis eesti humanitaarteaduste rahastamine?“ 12. IV Tallinna ülikoolis. Kutsutud liikmed: Anneli Saro Tartu ülikoolist, Helen Post Eesti teadusagentuurist, Imar Koutchoukali Eesti vabariigi välisministeeriumist, Liisi Keedus Tallinna ülikoolist, Tarmo Soomere Eesti teaduste akadeemiast, Teele Tõnismann Prantsusmaal Adoc Talent Managementi juures asuvast interdistsiplinaarse doktorantuuri uurimislaboratooriumist. Arvuka arutleva auditooriumi moodustasid Eesti humanitaarteaduste esimese aastakon Vaata lähemalt ›
35
Esimese aatomipommi plahvatusega sai selgeks, et tehnoloogia areng on teinud võimalikuks inimkonna hävitamise. Maailmalõppu on oodatud ja hirmu tuntud muidugi alati, kuid peamiselt haiguste ja usufanatismiga seonduvalt. Tänapäeval on maailmalõpu võimalikkuse hindamine omaette teadusharu. Näiteks refereeritakse1 Economistis uurimisrühma aruannet2, kus on hinnatud mitmesuguste katastroofide võimalikkust selle aastasaja lõpuni. Uurimus põhineb suure hulga ekspertide küsitlemisel ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Alba Rohrwacher on üks tunnustatumaid oma põlvkonna itaalia näitlejaid, siis tema õele Alice Rohrwacherile võib omistada sama tiitli filmilavastajate hulgas. Ta on oma filmides loonud väga omapärase maailma, kus segunevad maalähedus ja rustikaalne lihtsus, maagiline realism ja folkloor. Rohrwacheri filmid on helged ka siis, kui minnakse traagiliste sündmuste keskele. Oma viimases filmis „Kimäär“1 sukeldub […] Vaata lähemalt ›
32
Granit nadgrobnõi, slovno veštš v sebe, Nepostižimaja v svoei sudbe. Leonid Stolovitš, „Kanti haud“1 Kanti haud, mille inspireerivat mõju Leonid Stolovitš, Tartu ülikooli professor, on meeldejäävalt luulendanud, asub Kaliningradis, kuid väljapaistva filosoofi surimaski saab praegu näha väljapanekul, mille on Tartu ülikooli raamatukogus korraldanud Eduard Parhomenko. Tohib vist oletada, et kõigist eksponaatidest tõmbab just see […] Vaata lähemalt ›
0
Looduses ei ole midagi loomulikumat kui muutus. Aeglaselt, aga kindlalt nügib evolutsioon kõiki Maa elusorganisme läbi aja ja muutuste. Kes ei kohane, pudeneb maha, nagu on juhtunud 99% siiani elanud liikidega. Suuri väljasuremislaineid on teadaolevalt olnud viis ning neid on põhjustanud mitmesugused tegurid, näiteks hävitavad vulkaanipursked või asteroidid. See teadmine võiks meid mõtlema panna, kuna […] Vaata lähemalt ›
229
Uuringud näitavad, et kodukontori laialdane levik on aidanud kaasa eluasemete hinnatõusule. Samal ajal on kasvanud nõudlus kodukoha ruumikvaliteedi ja eluruumi paindlikkuse järele. Kui vaadata Eestist kaugemale, siis on näha, et kaugtöö laialdane levik on mõjutanud mitte ainult kodu kui kinnisvara ostu-, vaid ka üürihindu. San Francisco föderaalreservi panga uuringu kohaselt on kaugtöö põhjustanud USAs igat […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
24% 6 |
ERR
|
14% 1 |
Õhtuleht
|
11% 5 |
Uued uudised
|
8% 3 |
Kroonika
|
6% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.04.2024 04:30
Viimane uuendus: 03:50.
Uudiste reiting uuendatud: 04:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)