Prantsuse filmilavastaja Jonathan Millet on oma uues põnevikus „Varjude jälil“1 võtnud vaatluse alla pakku läinud Süüria sõjakurjategijaid Euroopas ja mujal maailmas jahtiva ja püüdva variorganisatsiooni tegevuse. Film põhineb autori enda sõnul tõsielulistel faktidel, ehk et nende gruppide liikmed praegu ka meie seas Euroopas ringi liiguvad. Peategelane Hamid (Adam Bessa) on vanglast piinamise käest pääsenud ning mingi ime läbi ellu jäänud, küll aga on vägagi elus temas lõõmav kättemaksuleek. Filmis kujutat Vaata lähemalt ›
6
Tänapäeval on paljude näitustega see jama, et veel enne kui galeriisse jõuad, on see ühismeediast põgusalt juba tuttavaks saanud, nii et näib, nagu polekski enam vaja minna. Selline pinnapealne vaatlusviis on ilmselgelt eksitav, seda enam et Karl Joonas Alamaa näitus pakub kohapeal erilist peidetud narratiivi. Moekunsti taustaga kunstniku väljapanek on stiilne ja visuaalselt puhas, kujundlik ja mänguline, isegi kui selle pealkiri viitab lihtsusele. Kohapeal tuli sügavama kihina nähtavale näituse tuum... Vaata lähemalt ›
6
Arhiluse Fond on Eesti Arhitektide Liidu (EAL) loodud fond, mille eesmärk on koguda raha Eesti arhitektuuri maja rajamiseks. Järgnevalt räägib ettevõtmisest lähemalt arhitekt ja fondi juhatuse esimees Tarmo Stöör. Kuidas fond sündis? Fondi idee sündis minu ja arhitekt Andro Männi vestluse käigus. Algselt mõtlesime, et liit peaks koguma tagavara, et tagada järjepidevus ja toimetulek ka keerulisematel aegadel. Mõistsime, et pelgalt raha kogumine ei ole eesmärk omaette, peab olema suurem eesmärk.... Vaata lähemalt ›
3
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Olen viimastel nädalatel kolinud oma raamatukogu. Pakkinud teoseid kastidesse ja siis neid jälle lahti pakkinud. Kolisin raamatuid viimati pea kolmkümmend aastat tagasi, ja toona ei olnud neid veel väga palju, nii et kogemus on suuresti esmakordne. Olen avastanud, et raamatutel on imetabane omadus paisuda, kui need riiulist välja võtta. Kastirivi kasvab kiiresti ja seega on kolimine tulnud jaotada mitmeks etapiks. Uues kodus pakin kastid lahti, samal ajal kui vanas tõstan... Vaata lähemalt ›
2
„On see tõsielul põhinev film?“ oli esimene küsimus, mis tekkis arhitektide seas vaheajal pärast poole filmi vaatamist. Linateos on nimelt 215 minutit pikk ja väga inimlik on teha paus, et vaatajad saaksid vahepeal kangeks jäänud liikmeid sirutada, klaasi vett juua ja tualetis käia. Kiire guugeldamine andis küsimusele vastuse: ei, see on fiktsioon, virtuaalne ajalugu. Vabalt võiks see olla ka tõsielust! Brady Corbeti ja Mona Fastvoldi kirjutatud lugu Austria-Ungari juudist, väikeses... Vaata lähemalt ›
1
Traagiline Juminda miinilahing 28. – 31. augustil 1941 on põnev peatükk meie ajaloos ning ikka uurijate tähelepanu pälvinud nii meil kui Soomes ja ka Venemaal (NSV Liidus). Strateegiline olukord oli selline, et Wehrmachti 18. armee jõudis 7. augustiks Kunda kandis Soome laheni, sellega oli Punaarmee taganemisvõimalus mööda maismaad Tallinnast itta ära lõigatud ning jäi üle ainult meretee. Selle kasutamise takistamiseks paigutasid Soome ja Saksamaa Soome lahte Jumindast põhja poole meremiinid,... Vaata lähemalt ›
0
On selge, et iga raamatuarmastaja tunneb täielikku õndsust omaenda riiulite vahel, kus marjulepajõelikult raamatud n-ö tõmbavad. Me teame, et peame oskama rääkida ka raamatutest, mida me ei ole lugenud. Teine lugu on seista oma armsa sõbra Tartu kodu riiuli ees ja märgata seal kombinatsioone, kus küljekuti on Vahing ja Unt, Márquez ja Borges, Kanaaride ja Andaluusia reisiraamatud. Sellise riiuli ees seismine ja kaanepealkirjade uurimine pakub sügavat naudingut. Riiulist selguvad ühised... Vaata lähemalt ›
0
Näituse korraldajad teevad oma mahukas bukletis „Japanisches Glück / Japanese Happiness“, üsna konkreetselt selgeks, et nad ei tegele jaapanlaste õnne küsimusega. See, mida nad näidata üritavad, on jaapanlik õnnetunne sellisel kujul, nagu seda võiksid tajuda inimesed üleüldse. Muidugi oleks võimalik selle peale küsida, kas on olemas mingi kindlate etniliste omaduste järgi äratuntav õnn – näiteks soome õnn (õnnelikkuse edetabeli esimene koht) või taani õnn? Või miks ka mitte näiteks handi... Vaata lähemalt ›
0
Aasta alguses toimus Eesti Rahva Muuseumis veebiseminar1, mis kandis lootusrikast pealkirja „Tekstiilivärvid homme. Kuidas minevik meid tulevikus aitab?“. See oli osa säästlikumate tehnoloogiate arendamise projektist, kuhu kuuluvad Helsingi ülikooli Lapimaa ülikool, Leedsi ülikool, Prantsusmaa värviettevõte Pili, KIK/KIRPA ehk Belgia kuninglik kultuuripärandi instituut ja Tartu ülikool. Viimase roll on uurida tekstiilivärvimise minevikku Läänemere piirkonnas ja heita valgust unustuse hõlma vajunud töövõtete Vaata lähemalt ›
0
Iga kord, kui poliitikud oma kokkulepped äkki üles ütlevad ning kitsas ringis ja suletud uste taga uut lepet sõnastama hakkavad, seiskub ühiskond või vähemasti selle poliitikakujundusest otseselt sõltuv osa ärevas ootuses, kuni suitsu ja hämu seest ilmub uue plaani lõpptekst, sedapuhku „Koalitsiooni aluslepe“. Sellest selgub, kas „meie kohta ka midagi on“. Kultuurivallas on selguse asemel saabunud aga hoopis segadus. Lugedes aluslepet Reformierakonna kodulehelt, leiab majanduse peatükist järgmised laused: „ Vaata lähemalt ›
0
Kadri Liis Rääk, „Morfogenees“ Avamine 04.04.2025 kell 18 04.04.–20.04.2025 ARS Projektiruum, Pärnu mnt. 154, Tallinn Kadri Liis Rääk loob ARSi Projektiruumi hõlmava lavastusliku näituse, kus uuritakse multisensoorseid ruumi- ja kehakogemusi. „Morfogenees“ toimib poeetilise ökosüsteemina, mis pakub võimalusi kogu kehaga tajutavaks suhtluseks. Näitusel saab näha loomeprotsessi metamorfoose – materjali muundumist, mis on leidnud oma vormi läbi kunstniku tundlike käte järjepideva töö. Selline meetod on morf Vaata lähemalt ›
0
„Kontrastid ja pikad kaared“, Maria Mölder vestleb Märt-Matis Lillega Eesti teatri auhindade laureaadid ja žürii esimeeste kommentaarid Intervjuu Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soonega Juhan Hellerma, „Trump ja tiigrihüpe“ Jaanika Anderson, „Tehisaru toetab ja inspireerib mäluasutusi“ Intervjuu Arhiluse Fondi juhi Tarmo Stööriga Intervjuu Prantsuse filmilavastaja Jonathan Millet’ga Marek Tamm, „Ma pakin lahti oma raamatukogu“ Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 27. märtsil avavad Euroopa kultuuripealinnade Tartu 2024 ja Bodø 2024 esindajad Mulgi Elamuskeskuses mulgikeelse näituse “Noored ja juured”, mis annab ülevaate saami, seto, võro ja mulgi noorte kogemustest omakultuuri hoidmisel ja edasi kandmisel. Näitus “Noored ja juured”valmis möödunud aasta Euroopa kultuuripealinnade Tartu 2024 ja Põhja-Norras Bodø 2024 noorte koostöös. Näitusel saab kogeda, kuidas tänased saami, võro, seto ja mulgi noored oma kultuuri peredes ja kogukondades mõtestavad, kus Vaata lähemalt ›
0
28. märtsil kell 17 avab Johannes Luik Vana-Võromaa kultuurikojas oma isikunäituse „Mõeldes jõgedes“, asetades mõned oma varasemad skulptuurid dialoogi uute töödega. Ta sekkub galeriiruumi, ehitades sinna oma maailma. Näitus jääb avatuks kuni 11. maini. Väljapanekus „Mõeldes jõgedes“ uuritakse loomeprotsessi, keskendudes idee tekkimisele, selle arenemisele ja lõpuks vormumisele. Idee ei sünni vaakumis ega ilmuta end hetkega – see võtab kuju katsetuste, materjalidega töötamise ja otsingute käigus. Näituseruu Vaata lähemalt ›
0
2025. aasta Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista leiab aset 5.–10. maini. Festivali teemaks on “Raamat kui paik, paik kui raamat”. Partnerlinnaks on seekord Valga ning patrooniks kirjanik Kai Aareleid. 2025. aastal tähistatakse üle Eesti meie omakeelse raamatu 500. sünnipäeva. Eesti Raamatu Aasta 2025 kannab motot “Rahvas algab raamatust” ning sellest inspireeritult keskendub Prima Vista tänavu Tartu, Eesti ja maailma eri paikade kirjanduslikule kaardistamisele ja mõtestamisele. Kirjandusteose Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta lõpus ilmus eesti keeles Rüdiger Safranski mahukas ja mitmekülge filosoofiline biograafia XX sajandi ühest mõjukamast mõtlejast Martin Heideggerist „Meister Saksamaalt. Heidegger ja tema aeg“ (Postimehe Kirjastus, soovitaja Ivar Tröner). Paljudesse keeltesse tõlgitud põhjalik käsitlus Heideggeri mõtlejateekonnast on rikkalik lugemisvara ka neile, kes on üldiselt huvitatud XX sajandi kultuuri- ja mõtteloost. Raamatu on tõlkinud Andres Luure, kes on Heideggeri sõnaloome keerukaid kohti elegantse Vaata lähemalt ›
6
Mis juhtub, kui loeks raamatuaastal uide nii, kuis lemmin helis. Nii võtsin unest teha. Lehti annab roojata ihu ja hingega, kuid mis heaga aega olme või välmega mehele panna. Sihka, kuhu tahes, alalugu paristatakse teavet. Raisk, kuidas tigestab. Kuna sitta suistub kui hobuse hänna alt, vormub muugi kinnisuksi samaseks – silmalt ripub peerugi küljes ehisena taal. Ainult sellele ma vahel mõelda suudangi. Ükstakama, kuhu suunas end kiputan, sihkan mokk lontis... Vaata lähemalt ›
0
Luuletaja Olivia Saar sai sündides kaasa niisuguse elujõu, et kõrvalseisjad aina imestasid, sõbrad ja tuttavad aga naeratasid mõistvalt, kui värvikas ja sarmikas daam taas julgelt tähelepanu valgusvihku astus. Ta tegi seda ka 90. sünnipäeval, kui esitles luulekogu „Laintesse libises naer“. Olivia Saart tunti eelkõige kui lastekirjanikku ja toimetajat, hiljem ka mitmete raamatusarjade algatajat. Ta töötas aastatel 1952–1955 ajalehes Säde – just tema kui toimetaja juurde tuli esimeste luuletustega Heljo Mänd... Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri korraldatud näidendivõistlusele laekus 80 tööd, mille seast pälvis esikoha Vootele Ruusmaa „Vöötrada“ ning teist-kolmandat kohta jäid jagama Ott Aardami „Dora-Mia“ ja Katariina Libe „Kala pisarad“. Võistlusel märgiti ära veel kuus näidendit: Kasper Sebastian Silla „Kruiis“, Arlet Palmiste „Pööripäev“, Vootele Ruusmaa „Barbariss“, Merilin Jürjo „Ringmäng“, Erki Aule „Kägarkõnni meistrid“ ja Ilo Tuule Rajandi „Näidisinimesed“. Näidendeid hindas viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid Kertu Moppel,. Vaata lähemalt ›
0
Hea ja oluline kirjanik ei pea tingimata tegutsema läbivalt kirjanduselus ega püsima alaliselt kirjanduspubliku tähelepanu all. Piisab sellest, kui kirjutada vahel mõni hea ja oluline raamat. See väide kehtib täiel määral Raimo Männise kohta. Raimo Männise elutöö kulges Saue põldudel, töökodades ja garaažides. Ta oli Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppinud mehaanikainseneriks ja see oligi tema põhiline tegevusala 1957. kuni 1992. aastani. Suurema osa sellest ajast, alates 1961. aastast, oli ta tööl... Vaata lähemalt ›
0
Piret Põldveril on ilmunud kolm luulekogu. Esimene, „Alati nii järsku“ ilmus 2020. aastal ning jõudis ka Betti Alveri luulepreemia kandidaadiks. Teine luulekogu „Suunurgad“ ilmus 2023. aastal ning nomineeriti Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale. Kolmanda, 2024. aastal ilmunud „Tõmbe“ eest pälvis Piret Põldver 14. märtsil Gustav Suitsu luuleauhinna. Põldveri luule kõnetab tänu sellele, et on ühelt poolt lihtne – selles käsitletakse argisust ja tundeid –, kuid teisalt sisaldab võimsai Vaata lähemalt ›
110
… kõige tähtsam on mäletada mäletada ja veel kord mäletada nii et sellest mäletamisest kasvaksid valged lilled haudade peale Toomas Liiv, „ma olen veel üsna noor mees“1 Praegu maailmas toimuvat jälgides tundub, et oleme justkui ärganud (äratuskelladestki on aina juttu) ja avastanud end elamas Karl Ristikivi „Hingede öö“ pastor Rothi (eba)tõdede maailmas. Enam mitte ei näi kehtivat, vaid kehtibki tõsiasi, et „sõjas on ju paratamatult kaks poolt, üks, kes sõda... Vaata lähemalt ›
0
Minu esimene kokkupuude korea päritolu saksa mõtleja Byung-chul Hani loominguga toimus 2017. aastal, kui olin külalisprofessor Berliini vabas ülikoolis ning leidsin terve rea tema õhukesi, aga huvitavate pealkirjadega raamatuid Kulturkaufhausi filosoofia riiulilt. Hankisingi endale mõned neist, ent lõpuni ei jõudnud paraku ühegagi, sest kuskil esimese kolmandiku lõpuks hakkasid need mulle tunduma triviaalsed ja lihtsakoelised, ehkki neis sisalduva hiliskapitalistliku ühiskonna kriitikaga olin suuresti nõus. Vaata lähemalt ›
179
Mis ühendab nii erinevaid linnu nagu Tartu, Ljubljana, Nottingham ja Lviv? Neil kõigil täitub sel aastal kümme aastat UNESCO kirjanduslinnana. Lviv tähistas hiljuti oma tähtpäeva konverentsiga „Kultuur rahu ja vastupanuvõime nimel“. Lisaks juba mainitud linnade esindajatele olid kohale sõitnud delegaadid Heidelbergist, Krakówist, Reykjavíkist, Vilniusest ja Ukraina teisest kirjanduslinnast Odessast, samuti külalised Gdańskist. Külalisi oli ka Kõjivist, Hersonist ja Lutskist – Ukraina linnadest, mis kandidee Vaata lähemalt ›
0
Proosa Arne Merilaid, „Puuinimesed“ Luule Maarja Pärtna, „Ülestõusmise serval“ Vabaauhind Viiu Härm, „Ilmatuga“ Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde) Paul-Eerik Rummo – James Joyce’i „Ulyssese“ tõlge inglise keelest Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde) Daniele Monticelli – Doris Kareva „Und nägin maailmast“ koostamine ja tõlge itaalia keelde Mõttekirjanduse tõlge Madli Kütt ja Katre Talviste – Théophile Gautier’ „Ilust kunstis“ tõlge prantsuse keelest Lastekirjandus Triinu Laan, „Pois Vaata lähemalt ›
0
Martin Heidegger kirjutab oma essees „Maailmapildi aeg” moodsa teaduse tunnusjoontest: „Õpetlane kaob. Ta vahetatakse välja uurija vastu, kes on seotud uurimisprojektiga. See ja mitte hoolitsus harituse eest annab tema tööle värske ilme. Uurija ei vaja enam koduraamatukogu. Ta on hoopiski pidevalt teel. Ta arutleb konverentsidel, täiendab ennast kongressidel. Ta seob ennast kirjastajate tellimustega. Need määravad nüüd, milliseid raamatuid tuleb kirjutada.“[1] Heideggeri diagnoos on kuidagi tuttav: teadlast Vaata lähemalt ›
44
Möödunud 2024. aasta oli Eesti XX sajandi rännet silmas pidades tähtpäevahõnguline. Esiteks möödus 80 aastat eestlaste 1944. aasta nn suurest põgenemisest läände, seda meenutati meil Eestis, aga ka Rootsis ning kaugemalgi. Ent Saksamaal, Eestis ja arvatavasti Lätiski meenutati möödunud aastal ka baltisakslaste ümberasumist, kuna läinud sügisel täitus 85 aastat nende organiseeritud lahkumise algusest. Kogu Baltikumis võiks seda tähistada suure väljarändena, sest baltisaksa ümberasujaid oli tõenäoliselt arvuk Vaata lähemalt ›
12
Leedu lavastaja Rimas Tuminas (1952–2024) kutsutakse 2007. aastal Moskvasse Vahtangovi teatri kunstiliseks juhiks, sest teater on kriisis. „Suruda maha oma iseteadvus ja uhkus ning kutsuda appi varjaagid – see on üks vene teatri kummastav tendents,“2 tõdeb kriitik Roman Dolžanski. Aga mäng väärib küünlaid. Seitsme aasta pärast kullatakse Tuminase lavastus „Jevgeni Onegin“ Kuldse Maski auhinnaga ja Vahtangovi teatrist Vanal Arbatil kujuneb Moskva üks populaarsemaid mängupaiku. „Lavastajana on tal olemas oma. Vaata lähemalt ›
0
„Miljon põhjust uskuda paremasse tulevikku“, Kaspar Viilup vestles Tõnis Pilliga Urmo Mets, „Arhitekti agenda Brüsseli ehitusprügis“ Ragne Kõuts-Klemm, „Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline koostöö“ Melika Kiilmaa ja Maaja Vadi traumateadliku mõtteviisi rakendamisest Joonas Hellerma vestles filosoof Rüdiger Safranskiga Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid Gregor Kulla, „Valuraha“ Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 16. märtsil avati Eesti Kunstiakadeemia tudengite kureeritud Keskpuuris uus näitus. Kunstnik Jana Mätase “Oli siis siin nagu midagi. Või siis ei ole” kutsub läbi materjalide vaatama Keskturu minevikule, olevikule ja tulevikule ning mõtisklema kõiges peituva muutumise üle. Näitus jääb avatuks 6. aprillini. Keskturu hoone 2. korrusele pääseb iga päev 8.00-15.00. Keskpuur on Tallinna Keskturu hoone 2. korrusel asuv näitusepind, kus Kunstiakadeemia tudengid on juba poolteist aastat oma töid eksponee Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
21% 1 |
Delfi
|
10% 4 |
Uued uudised
|
9% 2 |
Õhtuleht
|
9% 4 |
Kroonika
|
8% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
29.03.2025 03:25
Viimane uuendus: 03:16.
Uudiste reiting uuendatud: 03:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)