Vanemuise tantsurepertuaari tõi vaikselt selja taha libisev kevad double bill’i ehk emakeeli kahe lühiteosega balletiõhtu: kunstilise juhi Jevgeni Gribi juba tuttava käekirja poeetilise edasiarenduse „Läbi/paistev“ ning rahvusvaheliselt tuntud koreograafi Edward Clugi arhailise alltekstiga „Kevadpühitsuse“. Tärkava looduse vastupandamatu jõud ja pungade puhkemise õrnus on neis lahutamatute vastanditena sees – instinktiivse, primaarse, toore, üdini ausa koreograafia põnevad näited mõlemad. Teoste ühenduslüli Vaata lähemalt ›
0
Faehlmannil on keelte keetmisest kuulus muistend, kus keetja Vanataat teadis, mida kellele keeta. Praegu toimub keele keemine, aga keetjat pole näha. Igaüks keedab paja oma nurgas oma suppi. Inimesed ei suuda enam suuliselt suhelda. Lugesin töölesoovijast, kes pahandas, et firma talle helistas, mitte ei saatnud sõnumit. Aga kirjalik keel pole loodud dialoogi pidamiseks. Kirja tüüpiline lauseehitus, sõnade valik ja kasutus erinevad suulise keele mallidest nagu öö ja päev. Osa uurijaid... Vaata lähemalt ›
0
Kaheksa aastat tagasi lavakooli lõpetanud Priit Põldma loominguline pagas on aukartustäratav: autori ja kaasautori, lavastaja ja kaaslavastajana on tema biograafias enam kui 30 teatritööd. Ent arvudest sootuks olulisem on Põldma isikupärane käekiri, mis põimib dokumentaalse literatuursega, faktid kujunditega. Tabavalt on tema loomingu olemus kokku võetud Vanemuise „Palaviku“ lühitutvustuses – eluloolistele faktidele tuginev fantaasia. Kevadises „Plekktrummi“ vestluses Joonas Hellermaga tuli jutuks tõik, et. Vaata lähemalt ›
0
Aastaid tagasi küsisin ühelt inimeselt, et kui tal oleks võimalik valida, kas lõunatada Platoniga või kultuurilist arengut minevikust tänapäevani kirjeldava õpiku autoritega, siis keda ta eelistaks? Tema eelistanuks tolle raamatu autoreid, sest nood teavad juba rohkem kui Platon. Nüüdseks „teab“ tehisintellekt kaugelt rohkem kui need autorid ja ka lõuna tuleks odavam. TI on realiseerinud valgustusaja kandva idee üsna omamoodi: valgustus tõstis esikohale inimmõistuse ja siis, mõnisada aastat hiljem, jõuti te Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näitus-festival „Tase“ on tänavu suurem kui eales varem ja mingi ime läbi paigutatud kõikjale EKA peahoone korruste ruumidesse-koridoridesse-soppidesse ning lisaks ka kahte kõrvalhoonesse Kotzebue tänaval. Näitusele on välja pandud ligi 270 lõputööd – avatseremoonia kõnede kohaselt rekordarv –, hõlmates akadeemia ligi kolmekümne eriala bakalaureuse- ja ka magistriastet. Põhimõtteliselt on maht erakordselt suur, mõtestamisvõimekuse piire ületav. Veetsin kunstiakadeemia seinte Vaata lähemalt ›
0
Iga päev kõnnivad tuhanded inimesed läbi Tallinna kesklinna, pööramata teadlikult tähelepanu kümnetele reklaamidele, mis nende vaatevälja täidavad. Ometi võivad just needsamad ekraanid, plakatid ja valgustatud logod mõjutada meeleolu ning stressitaset rohkem, kui arvata võiks. Mismoodi ikkagi tajuvad linlased välireklaame ning kuidas mõjutavad need linnaruumis inimese heaolu? Mis köidab tähelepanu? Välireklaam ei ole uus nähtus. Aastasadu on kasutatud kaupade ning teenuste tutvustamiseks avalikus ruumis sil Vaata lähemalt ›
0
Ligi aasta tagasi kõlas VHK keelpilliorkestri eelmise hooaja lõppkontserdi lisaloona Mustpeade majas Riho Sibula „Kuulaps“. Toona pandi idanema mõte, mis realiseerus aasta hiljem kõnealusel õhtul, kus kõlas Sibulaga seotud heliloojate looming ning lõppakordina taas kontserdile pealkirja andnud lugu. Teine oluline lüli on Tõnu Kõrvitsa „Lahkumine Elbalt“, mis on kirjutatud algselt elektrikitarrile koos keelpillikvartetiga (2015). Märgiliselt oli teos pühendatud selle esiettekandel osalenud Riho Sibulale. Nii Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Piirideülese minasuse teke – sümbiootilised subjektiivsused“ mõjub Pärnu linnagalerii ruumides ootamatult eksklusiivsena, kuid on siiski osa laiemast diskursiivsest näituseprojektide voost, mis keerleb ekspositsioonipindadel juba umbes 30 aastat. Looduskeskkonnaga toimuvad muutused on üleelusuurune mure, mille pärast valutavad südant ka kunstnikud, ning sellel muretsemisel on oma ajalugu. Kui veel XX sajandi lõpu ökokunstis uuriti peamiselt looduskeskkonna kahjustamist ja selle tagajärgi, siis viima Vaata lähemalt ›
0
Eesti ühistransport on viimastel aastakümnetel teinud läbi meeletu arengu. Moodsad bussid ja rongid sõidavad kõikjale, kus on inimesi. Eesti kaarti uurides näeme, et bussi- ja rongiühendused katavad peaaegu kogu asustatud territooriumi. Sisseharjunud liikumisi see transpordivõrgustik siiski ei näita. Just pendelrände mustreid uurides tulevad esile ühistransporditeenuse kitsaskohad. Hiljutine analüüs Eesti ühistranspordivõrgustiku ja pendelrändemustrite vastavusest näitab, et buss küll sõidab, aga tihti mitt Vaata lähemalt ›
0
Kertu Moppeli lavastatud ja Artur Arula kujundatud „Trammi nimega Iha“ esimese stseeni lavapilt paigutab Tennessee Williamsi tegelaskonna tänapäeva Euroopasse, mitte 1940. aastate New Orleansi vaesesse prantsuse kvartalisse. Väike tänavaäärne kebabiputka Coca-Cola külmikuga ja neoonkirjaga „PARADISE LOST“. Putka ees laua ümber istub meeste seltskond, üks neist kannab Eesti lipuga kaitseväelase fliisi. Mitch (Ilja Bolotov) ja Stanley (Stanislav Kolodub) olid ju ka Williamsi algtekstis äsja Teisest maailmasõj Vaata lähemalt ›
0
Linnade tulevikust räägitakse sageli kasvu, tihendamise, ühenduste ja ligipääsetavuse vaatenurgast. Linnaruumilt oodatakse mitmekesisust ja häid ühendusi: teenused võiksid paikneda kodu lähedal, ühistransport olla kättesaadav, avalik ruum meeldiv ning igapäevased käigud võimalikult mugavad. Need on vajalikud eesmärgid, kuid nende kõrval tasub silmas pidada lihtsamat ja argisemat vaatenurka, nimelt küsida, kelle liikumise seisukohalt linna toimivust hinnatakse. Ses artiklis olen keskendunud ennekõike vanemae Vaata lähemalt ›
0
Nüüdismuusika puhul räägitakse korraga minevikust ja olevikust, sest ehkki meie kaasajal loodud muusika normaalolek ongi olla „uus“ või „nüüdis-“, toimib see siiski struktuurides ja süsteemides, mis on valdavalt pärit minevikust. Selle mõtestamiseks on põhjust pöörduda saksa muusikateadlase Carl Dahlhausi (1928–1989) muusika stiili- ja struktuuriajaloo eristuse poole. Stiiliajaloo keskmes on muusikateosed ja kompositsioonitehnikad ning sellise muusikalookirjutuse raammõiste ongi „stiil“. Ehkki stiil kui sel Vaata lähemalt ›
0
Üks naine läks üle mäe, et taastada oma kadunud au – mida see küll tähendada võiks? Naine on poisi riietes ja kaaslaseks on tal narr, kellel nimeks Pasun. See on Calderóni näitemängu „Elu on unenägu“ avatakt. Selles au-loos on midagi hämarat. Üle-mäe-mineja on tulnud Venemaalt Poolamaale ja sattunud kuningakoja võimupöörisesse. Hispaania baroki suurmeister Pedro Calderón de la Barca paigutab oma loo võõrasse eksootilisse ümbrusse, et saaks sündmustega vabamalt ümber käia.... Vaata lähemalt ›
0
Mõnel on kõrgharidus, mõnel mitte, mõni käib muusikakoolis, teine mitte. Mõnel on ligipääs külakooli, mõnel erakooli, mõnel on ligipääs EBSi, teisel Harvardi ülikooli ärijuhtimise bakalaureuseõppesse, mõni saab sisse lavakasse. Kuidas see saab probleem olla? Ideaalis on (maailm ja) haridussüsteem meritokraatlik: võimaluse ja tasu saavad kõik need, kes teevad nii pingutuse kui ka omavad annet. Pingutus ja anne koos saavad n-ö teenitud palga. Seega, kui rääkida (eba)võrdsusest hariduses, saab rääkida vaid... Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvaheline pärimuspidu „Baltica“ toimus tänavu 38. korda. Festivali korraldamine liigub kolme Balti riigi vahel ning pidu keskendub just eheda ja seadmata pärimuse esitamisele ja tutvustamisele, sel aastal oli taas Eesti kord festivali võõrustada. Tänavuse festivali kõige suuremad pidustused leidsid aset 5. – 7. juunini Tallinnas, kus toimusid pealinnapäevad, kuid sellele eelnesid maapäevad Sondas ja Amblas ning alates eelmisest sügisest peetud eelpeod üle Eesti. Pealinnapäevad leidsid aset Harjumäel, k Vaata lähemalt ›
0
Ülemöödunud aastal valimised võitnud Reformierakond asus oma nime vääriliselt õhinal uuendusi teoks tegema. Keskkonna valdkonnas tähendas see, et koalitsioonilepingusse sai kirja keskkonnaministeeriumi asemele kliimaministeeriumi moodustamine, mis pidi tagama rohepöörde elluviimiseks keskse juhtimissüsteemi. Uude ministeeriumi toodi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist mitu kliimaaspektiga valdkonda, nt energeetika, hoonete energiatõhusus ja ruumiplaneerimine. Teises laines liikusid möödunud kevadel Vaata lähemalt ›
0
Mu esimene mällu vaadatud mäng jalgpalli MM-võistlustel on 1974. aastal Soome telest nähtud alagrupikohtumine Uruguay ja Bulgaaria vahel. Juba siis kuvati mustvalgel ekraaninurgal ka põhiandmeid. Vähe sellest, et sain seda viigiga lõppenud matši vaadates üldse teada nende imelike riikide olemasolust, URU-BUL oli kõlalt piisavalt hea, et kogu maailma jalgpallureid hiljem pikka aega urupullideks nimetada. Jah, võrreldes praeguste atleetidega palliväljakul olid toonased urupullid vasikad või mullikad, ei enama Vaata lähemalt ›
0
Endise kalatehase ruumidesse end 2023. aastal sisse seadnud enigma on praeguseks palju enamat kui kontserdipaik. Paavli kultuurivabrik on Tallinna kultuurielus kujunenud tähtsaks keskuseks, mis kunagi ei ole üheülbaline, olles säilitanud ühenduse eri subkultuuride ja ka peavoolu tegijatega. „Armas aed keset linna“, nagu seisab ühismeedia kirjelduses, on ühtaegu tabav ja ka eksitav: Paavli võib olla nii hubane kogunemispaik kui ka koht, kus peetakse linna rajumaid reive, tihti mõlemat korraga. Paavli kultuur Vaata lähemalt ›
0
Albert Gulgi grafiitfantastika ja halltoonides ulmailmad Tartu kunstimuuseumi viltuses majas on võimas vaade muidu ununema kippuvale kunstilaadile – pliiatsiga maalimisele. Ilmselt võib mind süüdistada meelevaldsuses või lihtsakoelisuses, kuid Kadri Mäe kureeritud Gulgi näitus „Polaaröö“ on vormi ja sisu vastastikuse sõltuvuse suurepärane demonstratsioon. Tõenäoliselt on Gulk Eesti kunstnike seas üks kõige põhjalikumalt ja süvenenumalt oma meediumi läbi töötanud autor, selle olemuse välja peilinud ja piir Vaata lähemalt ›
0
Hoidsin seda raamatut esmakordselt käes rohkem kui aasta tagasi kirjandusfestivalil „Prima vista“, kui Tartusse oli tulnud esinema üks autoritest, kunstnik Lina Itagaki. Teose leedukeelne eksemplar käis kuulajate vahel sirvimiseks käest kätte ja teadsin kohe, et tahan seda kindlasti lugeda, kui see eesti keeles ilmub. „Tüdruk püssiga. Lugu väikesest metsavennast“ on pildikeeles jutustatud lugu vastupanust Teise maailmasõja järgses venelaste okupeeritud Leedus lapse silmade läbi. Raamatus kirjeldatud ajajärg Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.06.2026 04:05
Viimane uuendus: 03:42.
Uudiste reiting uuendatud: 04:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)