Muinasjuttude uusversioonid on moes. Alles äsja koperdas mööda kinosid Disney taaskäitlus „Lumivalgekesest“1. Norra lavastaja Emilie Blichfeldt on nüüd ette võtnud vähemalt kahe tuhande aasta taguste juurtega, vendade Grimmide läänestatud jutustuse klaaskingakesega neiust, keda enamasti tuntakse Tuhkatriinuna. Ka sellest on loomulikult olemas Disney versioon: lugu vaesest kaunitarist, kurjast kasuemast, õilsast printsist, appi tõttavast võluväest ja kõrvitsaks muutuvast tõllast. „Inetu kasuõde“ on Disney võ Vaata lähemalt ›
0
Maikuu kontserdielu oli ootuspäraselt tihe: hooaja lõppkontserdid, sekka veidi ärevamat laadi kontserteksamid, kolme hilisõhtut hõlmav Eurovisioni lauluvõistlus ja nagu kevadist õietolmu hakkas lendlema ka potentsiaalseid suvehitte. Muusikaelu ülevaateks valmistudes tuleb esmalt lahti saada suurest ahastusest, sest kolm või neli kontserti ühe õhtu jooksul on vähemasti maikuus täiesti tavapärane – raske südamega tehtud valik piirdub siinkohal vaid pealinnas toimunuga. Ja veel – ehkki toidupoe iseteenindusk Vaata lähemalt ›
29
Loodusteemalistel näitustel märkan ma tihti, et minu positsioon erineb kunstnike omast ühes kindlas aspektis väga tugevalt. Ja üsna samamoodi tunnen ma ennast ka selleteemalistel konverentsidel, kus otsitakse väljapääsu sellest umbkotist, kuhu me sattunud oleme – et looduse olukord üleüldse läheb kogu aeg halvemaks, hoolimata sellest, et looduse probleemidest saadakse aru üha paremini. See positsioonierinevus on kõige lihtsamini kokku võetav järgnevalt: mulle tundub, et inimesed, kes tunnevad looduse pärast Vaata lähemalt ›
3
Kuna raamatuaastal pööratakse muu hulgas rohkem tähelepanu just paberraamatutele ja nende omamoodi vastas- (või kõrval?)seisule e-raamatutega, jäin raamatuaastale muusikakultuuri perspektiivist mõeldes pidama samalaadsele vastasseisule. Ehkki ma pole päris kindel, kas füüsiline helikandja – olgu CD, vinüül, kassett või veel miski muu – ja pilvest ehk voogedastusplatvormidelt leitav muusika on raamatu eri vormide veenev analoog (liiatigi need ju ka ei välista üksteist), on selle üle raamatuaasta tuules pasli Vaata lähemalt ›
42
Otsustasin pärast järjekordset lõppematut (doom)skrollimist Facebookis ja Instagramis – et mulle aitab. Kuhu läheb mu aeg ja mis saab kord mu pöidlast, kui sedasi jätkan? Alates eelmise aasta sügisest märkan, et veedan online’is rohkem aega kui kunagi varem ja kui mulle varem meeldis muu hulgas end teistele tutvustada kui kedagi, kes kunagi eriti ei satu millestki sõltuvusse, siis tunnistan, et ühismeediast on saanud miski, mida on väga raske „maha jätta“.... Vaata lähemalt ›
0
Parimat osa sõjapidamisest nimetatakse sõjakunstiks ja ikka asja pärast. Olgugi argipäev lahinguväljal jõle ja verine tihutöö, kui sinna saabub kunstnik, sünnib midagi ilusat, meeldejäävat ja originaalset. Just sellise järjekordse teose kinkisid Ukraina sõjakunstnikud maailmale vaatamiseks ja arutamiseks läinud nädalavahetusel, kui korraldasid efektse rünnaku Venemaa sügavuses paiknevatele sõjalennuväljadele. Publik ahhetas ja kriitikud-analüütikud on tõotanud selle loo kirjutada kõigisse õpikutesse ja ajal Vaata lähemalt ›
21
Mõeldes innovatsioonile, tulevad sageli esimese asjana silme ette laborikitlites teadlased, moodsad tehnoloogiaettevõtted, tänavatel liikuvad isejuhitavad autod või pakirobotid. Innovatsioonist rääkides keskendutakse sageli sellele, mis see on: uued tehnoloogiad, tooted ja teaduslikud läbimurded. Kuid liiga tihti unustatakse, kuidas ja miks – kuidas uued ja murrangulised ideed tekivad ning miks need õnnestuvad või ebaõnnestuvad. Innovatsioon ei ole ainult originaalse insenerimõtte ja tipptasemel laboritöö t Vaata lähemalt ›
106
Cannes’is oli Eestil tänavu taas tähelepanuväärne aasta. Lisaks kahele märkimisväärsele saavutusele, milleks olid Natalja Mirzojani kolmanda koha võit alaprogrammis „La Cinef“ lühianimatsiooniga „Lumi saadab meid“ (2025) ja Sander Joone uue animaprojekti „Jänesjuus“ valimine parima filmiesitluse ehk pitch’i auhinnale programmis „Cinéma de demain Focus WiP [Work in Progress]“, oli Cannes’is eesti filmiasja ajamas mitmeid veel avalikkusele seni tundmatuid tegijaid, nende hulgas ka end Eestiga sidunud Ukraina. Vaata lähemalt ›
0
Konstantin Kuningas vestleb Christopher Rajaveerega Kaarel Vanamölder, Madli Vanamölder, „Kolonialism ja kogukond“ Lisete Velt, „Õnnelik mai“ Andrus Laansalu, „Mis siis, kui kõik teised on võõrad?“ Tiina Randma-Liiv, Anu Realo, „Sotsiaalteadused kui innovatsiooni nähtamatu katalüsaator“ Intervjuu arhitektuurikeskuse uue juhi Kristiina Reidolviga arhitekt Nina Mathieseniga ukraina produtsendi Alex Gaponiga TTÜ tootmistehnika professori Tauno Ottoga luuletaja Riste Sofie Kääriga Vaata lähemalt ›
0
28. mail avatud EKA iga-aastase lõputööde festivali TASE avamisel kuulutati taas välja noore kunstniku, noore disaineri ning noore tarbekunstniku preemiate laureaadid.Noore kunstniku preemia said graafika eriala bakalaureuseõppe tudeng Helena Pass ning kaasaegse kunsti magister Viktoria Martjanova. Endoveri stipendiumi pälvis maali eriala bakalaureuseõppe tudeng Rebecca Norman töö “Laetud tühjus” eest. Viktoria Martjanova videoteos “Visiit” on installeeritud lakoonilise esteetikaga ülekuulamisruumi meenutav Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teatri Agentuuri nõukogu valis sihtasutuse uueks juhiks Liisi Aibeli. Liisi Aibel on lõpetanud Tartu Ülikooli teatriteaduse erialal ning töötanud seni Eesti Teatri Agentuuris välissuhete koordinaatorina. Uus juht nimetati ametisse kolmeks aastaks. Nõukogu esinaise Tiina Rebase sõnul oli konkurss väga tasavägine: “Eesti Teatri Agentuuril on käsil mitmed suured ja pikaajalised projektid, seetõttu leidis nõukogu, et on väga tervitatav, kui uus juht tuleb hästi kokkutöötanud kollektiivi seest. Liisi tunne Vaata lähemalt ›
0
Hõimurahvaste programmi juhtkomisjon otsustas käesoleval aastal tunnustada Ilmapuu auhinnaga kaht soome-ugri aktivisti: Natalia Ermakovi pühendunud ja laiahaardelise tegevuse eest soome-ugri rahvaste kultuuride elavdamise ja tutvustamise eest Eestis ja Euroopas ning soomlast Esa-Jussi Salmineni hõimurahvaste kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega seotud kodanikualgatusliku töö eest. „Ilmapuu auhind loodi 2010. aastal selleks, et tunnustada omariikluseta, eelkõige Vene Föderatsioonis elavaid hõimurahvas Vaata lähemalt ›
0
Tartu Ülikooli senat valis täna, 30. mail TÜ Viljandi kultuuriakadeemia uueks direktoriks Ott Karulini. Eksperdikomisjoni esimehe ja humanitaarteaduste valdkonna dekaani Anti Selarti sõnul paistis Karulin silma Viljandi kultuuriakadeemia toimimist puudutavate teadmiste poolest. Samuti tajub ta hästi akadeemia ees seisvaid valikuid. „Tema välja pakutud arengusuund oli kõige konkreetsem, selge tegevusplaaniga ja kultuuriakadeemia praeguseid väljakutseid arvestav,“ sõnas Selart. Ott Karulin leidis, et Viljandi Vaata lähemalt ›
0
Olen nelja-aastane ja minu kodu elutoa laua ümber on laeni ulatuvad toekad raamaturiiulid. Need pole veel pungil ja peale raamatute mahub sinna muudki. Ronin peitusemängu ajal laua peale ja poen sealt riiulile. See hoiab mind hellalt ja kellelgi ei tule pähe mind nii kõrgelt otsida. Kui ma poleks praeguseks nii suureks kasvanud, siis peidaksin end teinekordki selle rüppe. Olen nelja ja poole aastane ja kuigi ma ei oska veel hästi... Vaata lähemalt ›
0
Homme, 31. mail astub festivalil „HeadRead“ üles prantsuse kirjanik ja sotsioloog Édouard Louis. Eesti keeles on ilmunud kaks tema teost: „Muutuda: meetod“ (tlk Tõnu Õnnepalu) ja „Kes tappis mu isa“ (tlk Heli Allik). Sirbil on au avaldada kirjaniku ja tõlkija vestlus. Aitäh teile! – Toim. Võib ette kujutada, et te saate iga päev kümneid kutseid. Miks nõustusite Eestisse tulema? Kui „Muutuda: meetod“ Eestis eelmisel aastal avaldati, sain lugejatelt palju sõnumeid,... Vaata lähemalt ›
0
Kui teatrivaataja saali jõudis (mõned ehk tõesti ka isaga), oli Pipi juba kohal. Istus kui interaktiivne museaal punase piirdeköie taga väiksel trepikesel, kuldblondid kiharad ikka kahte kelmikasse patsi seotud, ning lehvitas saali sisenejatele. Me jäime vist hiljaks? Igal juhul manitseb Pipi publikut, et aega pole raisata, sest niigi venis algus ühe vaataja pärast terve minuti ja nüüd tuleb see kuidagi tagasi teha, palub, et me etendajaid ega teisi vaatajaid ei... Vaata lähemalt ›
0
Kui möödunud sajandi seitsmekümnendate alguses vihjati Tallinnfilmi direktorile Nikolai Danilovitšile, et Tallinnfilmis peaks olema muusikatoimetaja ametikoht, olevat eesti keelt üsna kangelt kõnelev direktor vastanud: „Meil vjaaga vaja inimene, kjellel mjuuzikalized kõrvad on.“ Sellega oli kõik öeldud ja uus ametikoht loodud. Muusikatoimetajaks sai värskelt Tallinna Riikliku Konservatooriumi Heino Elleri kompositsiooniklassi lõpetanud Alo Põldmäe. 1980. aastal, kui Alo Põldmäe Eesti Heliloojate Liidu asees Vaata lähemalt ›
0
Kui ma olin jõngermann, seisis meie elutoas tammest raamatukapp, vääramatu oma salapäras nagu Moosese käsulauad – see polnud mõni lihtne talukapp, vaid Eesti Vabariigi algusaja advokaadi väärikas klaasuste ja puitnikerdustega iludus. Jõulude ajal, kui tuba oli hämar ja kuusel põlesid küünlad, peegeldus nende valgus tagasi kapiakendelt, mille taga seisid reas ühesugused mustad raamatud, ja kapi otsast vaatas vastu surimaski järgi tehtud mehepea. Selles oli põnevat ja huvitavat salapära, mis hakkas... Vaata lähemalt ›
0
Kontserdiõhtu „Vaikusele. Mõtisklusi taoismist“ keskne teema oli vaikus ja tühjus kui puhas piiritu potentsiaal, millest kõik sünnib. Närvilise ja kaootilisena näivas maailmas on vaikus muutunud hinnaliseks loodusvaraks. Märt-Matis Lille uus teos „Prelüüdid vaikusele“ ning vestlusring taoismist võimaldasid kogeda sügavat kohalolu helides, vaikuses, sõnades ja sõnadetaguses ruumis. Arvo Pärdi keskus oma muusikale, palvele ja vaikusele keskendunud atmosfääriga võimaldas sellele sündmusele ideaalse avaldumisr Vaata lähemalt ›
39
Jälgides viimastel kuudel meedias keskkonnateemasid tekib tunne, et kirjutatakse mingist teisest maailmast. Arvamusliidrid ja poliitikud väidavad, et keskkonnapiiranguid tuleb bürokraatia vähendamiseks tühistada, et rohepööre on läbi kukkunud, et metsatööstus, fosforiidi kaevandamine, põlevkivi kasutamine ja tuumaenergeetika arendamine viivad rahvusliku rikkuseni.1 Jääb mulje, et autorid on avastanud uue planeedi, kus keskkonnaressursse on piiramatult. Ometi ei ole see nii. Sel aastal on 1. augustil hinn Vaata lähemalt ›
162
Populaarsemad allikad
Postimees
|
27% 7 |
Uued uudised
|
11% 5 |
Õhtuleht
|
11% 1 |
ERR
|
9% 2 |
Delfi
|
5% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.06.2025 15:41
Viimane uuendus: 15:39.
Uudiste reiting uuendatud: 15:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)