Ameerika näitleja Stephen Lang tundub olevat üks nendest, kellele vanus hästi sobib. Langi biograafiast ei taha kuidagi ununeda fakt, et ta filantroobist rikas isa annetas 150 miljonit heategevuseks, et ta kolm last õpiksid ise siin elus toime tulema. Vähemalt Stepheni puhul on see ka nii läinud, sest 1980. aastate keskpaigast alanud filmikarjäär on nüüdseks välja viinud hetkega äratuntavate osatäitmisteni nii „Avatari“ sarjas kolonel Quaritchina kui ka karmi vanana nii mõneski... Vaata lähemalt ›
0
Olen tõdenud, et mu põlvkonnakaaslastele — milleniaalidele ja Z-generatsioonile – tuleb ikka üllatusena, et Kaljo Kiisk režissöör on olnud. Tuleb tõdeda, et ühelt poolt mängis ta iseennast Liblena võib-olla tõesti üle ja säritas end vaataja mällu meeletult šarmantse ekraaninäona. Kiisk oli režissööriameti ajaks, mil 1990ndatel sündinud põlvkond teadlikult filme vaatama hakkas, juba ammu maha pannud ja kinnistas end „Õnne 13“1 näol vaataja võrkkestale taas näitlejana. Eesti filmiajaloo pärandit ja selle... Vaata lähemalt ›
62
Viimastel aastakümnetel on paljud kunstimuuseumid teinud ümber oma püsiekspositsioone, et kaasata neisse rohkem naiskunstnikke. See on enamasti mitmel tasandil keeruline protsess, sest esiteks ei pruugi muuseumide kogudes olla – eriti vanema kunsti puhul – piisavalt laia valikut naiskunstnike teoseid ja teiseks ei paigutu need teosed alati sujuvalt juba kinnistunud kunstiajaloo narratiividesse. Muidugi tehakse ekspositsioone erinevalt ja pole uudis, et kunstiajaloost ei pea mõtlema voolulooliselt või perioo Vaata lähemalt ›
0
Sissejuhatuseks üks teatrilooline tähelepanek. Lavastajate liidu kodulehe andmetel on Vanemuise „Hiilgav!“ Sander Puki kahekümne teine lavastus. Ja nendest tervelt üheksa on nn taaslavastused ehk Eesti teatrites juba varem mängitud näidendid, kusjuures mõned neist on olnud mängukavas võrdlemisi hiljuti. Kõigepealt lavastas Pukk veel tudengina Simoni „Biloxi blues’i“ (2011), alates 2020. aastast on nimekirja lisandunud Longi, Singeri ja Winfieldi „Shakespeare’i kogutud teosed“, Ionesco „Ninasarvik“, Alguse „ Vaata lähemalt ›
2
Eesti sisearhitektide liidu aastapreemia konkurss pakub hea võimaluse sissevaateks elavasse, mitte ilutsevasse valdkonda. Autorid esitasid kandideerima ligi 40 väga eripalgelist interjööri, millest tunnustava nominatsiooni pälvisid 12. Koor ehk kolm aastapreemiat riisutakse alles 14. veebruaril. Oletusi laureaatide kohta võib küll selle artikli järgi teha, aga las põnevus püsib. Siinkohal ei peegelda ma ainult enda kogetut, vaid vastu kaiguvad ka teiste konkursi žürii liikmete Juta Lemberi, Mari Rassi ja Ah Vaata lähemalt ›
0
Meie hulgast on 98. eluaastal lahkunud legendaarne sisearhitekt ja õppejõud Leila Pärtelpoeg. Ta oli oluline eesti kultuuri uuendaja, kes hakkas väärtustama ajaloolisi interjööre ja taastas mõisaid Lahemaa rahvuspargis. Tallinnas inseneri perekonnas sündinud Pärtelpoeg õppis inglise kolledžis. Aastatel 1946–48 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis (nüüd TTÜ) arhitektuuri ja 1948–54 kunstiinstituudis (nüüd EKA) sisearhitektuuri. Pärtelpoja esimene töökoht 1954-55 kultuuriministeeriumi kunstimälestiste Vaata lähemalt ›
0
Džässpianist Holger Marjamaa kontsert tähistas Steinway kontsertklaveri Mustpeade majja jõudmise 10. aastapäeva ning oli pühendatud selle klaveri saabumise eest vaeva näinud Eri Klasi mälestusele. Üle anti ka Hansa Grupi preemia noorele džässmuusikule – selle pälvis saksofonist Nikita Korzoun. Kontsert oli publikurohke ja huvi muusikaõhtu vastu nii suur, et korraldati ka paar tundi hiljem alanud lisakontsert. Marjamaa puhul pole selline publikuhuvi enam ime: tunamullu sügisel suutis ta oma instrumentaaldžäs Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna tänavused kandidaadid. Eik Hermann, „Hüütakse pardale: romaan kui tajumisümfoonia“ (Kairi Loogi romaan „Tantsi tolm põrandast“) – Vikerkaar 2025, nr 4-5 Merlin Kirikal, „Salto mortale“ (Eva Koffi romaan „Õhuskõndija“) – Sirp 1. VIII 2025 Liisi Rünkla, „Nagu suure linnu konksjad varbad“ (Berit Petolai luulekogu „Hele, tuisklev ja nimetu“) – Looming 2025, nr 9 Mihhail Trunin, „Olemise filosoofia ridade vahel“ (Triin Soometsa luulekogu „Kerge kogu... Vaata lähemalt ›
0
Eetika on piiritu vastutus kõige suhtes, mis elab. Albert Schweitzer Pärandi kandjatena, kas tahame või ei, kujundame tulevikku ja meie otsustega luuakse homsele uut pärandit. Pärand on kollektiivne vaimne ja aineline vara, mis liidab meid ühiskonnana, kultuuriruumina, sõprus- ja perekonnana üheks ja annab mõtte edasi liikumiseks. Anname edasi oskusi, käitumistavasid ja mõtteviise ning need avalduvad meie kodus, kollektiivsetes ja ühiskonna hoiakutes, suhtluskultuuris ja elustiilis. Pärandi väärtus on oma. Vaata lähemalt ›
17
Iga lapsevanem teab, et lapse kooliskäimise ajal on tulnud ikka oma rahakoti rauad lahti teha, kui lapsel on vaja töövihikuid või kui koolipere läheb muuseumi või teatrisse. Sel sügisel otsustas haridus- ja teadusministeerium teha sellele lõpu: üldhariduse puhul lastevanematelt õppetööd rikastavateks tegemisteks otse raha ei tohi küsida. Nii mõnigi lapsevanem plaksutas rõõmust – lõpuks ometi. Tasub siiski vaagida niisuguse otsuse plusse ja miinuseid. Töövihikute eest vanematelt raha küsida on olnud... Vaata lähemalt ›
3
Alevtina Gongišti „Meist vepslastest ja mitte ainult“ on väga siiras hüüe segadusse sattunud naiselt, kes mõtiskleb mitte ainult üldiselt elu üle, vaid nende küsimuste üle, mis on teda kiusanud aastakümneid: kes ma olen? Kes mu rahvas on? Kas meil on õigus olemas olla? Kellele on meie keelt vaja? See hüüe läheb vahel vaevumärgatavalt üle usutunnistuseks ja oma veendumuste kuulutamiseks. Üks teose teemasid on kindlasti üksildus ja see jääb kõlama kohe... Vaata lähemalt ›
3
Kuidas rahvas iseennast näeb – mitte peeglis, vaid harjumuspärastes žestides, mida me ise alati ei märka? Lihtsates liigutustes (juuste sättimine, käte ristamine või kõrvale pööramine) näitame end sellisena, nagu me tegelikult oleme, sageli seda ise teadvustamata. Need pisiasjad reedavad meie kindlustunde, hirmud ja iseloomu paremini kui peegel. Missugune on udmurtide emotsionaalne autoportree koos traditsiooniliste normide ja tänapäeva väljakutsetega? Udmurdid on väike soome-ugri rahvas Venemaal, umbes 400 Vaata lähemalt ›
50
13. ja 14. novembril peeti filmimuuseumis juba kümnes Läänemere maade filmiajaloo konverents, tänavu alapealkirjaga „Muutuste dünaamika“. Siinses piirkonnas, kus napib nii uurijaid kui ka ressursse, on peaaegu võimatu korraldada selline üritus järjepidevalt igal aastal. Seetõttu sai ettevõtmisest juba üsna selle algusjärgus rändkonverents, mis liigub Eesti, Läti ja Leedu vahel. Balti rotatsioon määrab vaikimisi ka konverentsi fookuse: uurijaid ja ajaloolasi Balti riikidest on sellel konverentsil olnud alati Vaata lähemalt ›
48
Küsisin kord koolitunnis oma õpilastelt, kellena nemad, noored eestlased, end defineerivad. Kes nägi end kui Eesti Vabariigi kodanikku, kes kui e-riigi kodanikku, kes pidas end eurooplaseks, kes põhjamaalaseks. Kordagi ei kuulnud ma, et keegi oleks end defineerinud läänemeresoomlase või soomeugrilasena. Ometigi on just need mõisted eestlaseks olemise tuum: meie juured on seal, kus on meie sugulasrahvad, seda nii geograafilises kui kultuurilises mõttes. Et eestlasedki soomeugrilaste hulgast on, aitab meelde. Vaata lähemalt ›
14
Mõni aasta tagasi tutvustasid kaks kursusevenda mulle sportliku vabavõitluse ehk MMA liigat UFCd (Ultimate Fighting Championship). Istusime kolmekesi põrandal ja vaatasime telekast, kuidas suured mehed üritasid teineteist laiaks litsuda. Veri, higi, keha küljest kukkuvad nahatükid, lömmis kõrvad – oli arusaamatu, miks minu muidu soojad ja tundlikud sõbrad sellisele ettevõtmisele kaasa elavad. Vägivallast tulenev hasart, olgu see kui tahes kureeritud, on miski, mille suhtes tunnen suurt vastumeelsust. Filmi. Vaata lähemalt ›
0
Sel sügisel avanes Eesti dramaturgiale ainulaadne võimalus: pika traditsiooniga Göteborgi raamatumess, mida külastab igal aastal ligikaudu 100 000 inimest, võttis huvikeskmesse näitekirjanduse ning kutsus Põhja- ja Baltimaade teatriorganisatsioonid oma dramaturge ja lavastajaid tutvustama. Nii reisiski septembri lõpul Eesti Teatri Agentuuri eestvedamisel 20 eestlast Rootsi, et rääkida ja näidata, mis meie teatris ja dramaturgias toimub. Pandi püsti messiboks, müüdi raamatuid, korraldati 15 arutelu, kohtumi Vaata lähemalt ›
47
2025. aasta kevadel kutsuti kokku efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, mis on valitsusele esitanud praeguseks umbes 700 unikaalset sellekohast ettepanekut. Uuest aastast nõukoda enam ettepanekuid ei tee ja hakkab jälgima seniste rakendamist. Nõukoda pidi välja selgitama „ettevõtjate vaatest liigset bürokraatiat loovad kohustused, et hoida kokku aruandluskulusid“, ning tegema „ettepanekuid, kuidas muuta haldusprotsesse, nagu näiteks planeeringud, mis toetaksid majanduskasvu“.1 Peaminister Kristen Michal üt Vaata lähemalt ›
5
EESTI SISEARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA NOMINENDID Žürii: arhitektuuriajaloolane Mart Kalm, sisearhitektid Juta Lember ja Ahti Grünberg ning arhitekt Mari Rass. Ankru korter. Sisearhitektid Mari Põld ja Kadi Berens (T43), arhitektid Karli Luik ja Johan Tali (Molumba). Eesti saatkond Singapuris. Sisearhitektid Mari Hunt, Jekaterina Zakilova, Kristian Taaksalu ja Nele Šverns, valgusprojekti teostajad Mariliis Kundla ja Marko Kuusik (ITK Lighting). Eramu Nõmmel. Sisearhitektid Lilian Esing, Kätlin Ölluk (Aeri Vaata lähemalt ›
0
Doris Kareva üha üllatab. Mitte ükski tema raamat ei korda eelmist. Alles see oli, kui ilmus mõtlik „Suik ja sillerdus“ – hiljutised „Puhas lora“ ja „Koerakari“ on üpriski teisest puust. See on üks rõõmus puu, selles on mängulusti ja heas mõttes lapselikkust, pöördumist lapse ja võib-olla ka omaenda lapsepõlve poole? Vahepeal jõudis justkui muuseas lugejateni antoloogia „Südames laulavad metsad“. Ja see kõik on vaid killuke Doris Kareva kirjutatust, tõlgitust, koostatust.... Vaata lähemalt ›
3
Olete viimasel ajal märganud, et kuidagi igav on ja ei viitsi vaadata mõnd uut VOD-platvormil pakutavat sarja või filmikest? Olge mureta, võib-olla on asi lihtsalt selles, et teil pole telefoni käes. Pole ju kellelegi üllatuseks, et nii raamatut lugedes kui telepilti vaadates, samuti süües on järjest raskem telefoni käest panna, rääkimata sellest, et ilmselt on ühe WC-külastuse keskmine pikkus eksponentsiaalselt kasvanud, kuna skrollitakse mitte paberit, vaid lõime. Oleme jõudnud olukorda,... Vaata lähemalt ›
5
Populaarsemad allikad
ERR
|
19% 8 |
Postimees
|
17% 3 |
Uued uudised
|
14% 8 |
Õhtuleht
|
10% 4 |
Objektiiv
|
6% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.12.2025 23:31
Viimane uuendus: 23:28.
Uudiste reiting uuendatud: 23:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)