Vaata kuhu tahad, Aasia nüüdiskultuur on kõikjal: K-pop võidutseb globaalsetes edetabelites, Netflixis on anime vaatajate hulk viimase viie aasta jooksul kolmekordistunud, läände eksporditud Korea kosmeetikabrändid tõotavad paljastada kauni naha saladuse, pehmest ja karvasest labubust on kujunenud noorte staatuse sümbol, odavpoodide pealetungist ei hakka parem rääkimagi. Ehkki kõik see on toonud Aasia meile näiliselt justkui lähemale, seisneb ida ja lääne fundamentaalne erinevus ainuüksi ajatunnetuses ehk s Vaata lähemalt ›
32
Valle-Sten Maiste võtab (Sirp 21. XI) hoogsalt sõna vene filosoofia teemadel, pannes vaata et kogu vene filosoofia en gros vastutama militaristliku „vene idee“ eest. Kas tõesti peame me kahetsema, et vene filosoofia suurkujusid (Solovjov, Losski, Berdjajev, Florenski jt) on (ja veel „hiilgavalt“!) tõlgitud eesti keelde. Ma ei pea end küll vene filosoofia asjatundjaks, ja see kirjatükk ehk ei vajakski vastamist, kui selline suhtumine ei väljendaks üldist ja pärast Vene-Ukraina sõja... Vaata lähemalt ›
0
Minu kodus on üsna palju raamatuid. Füüsikaseadused mu tillukesse korterisse sellist hulka ei lubaks. Et füüsika ära petta, ei ole kõik raamatud tingimata riiulites, vaid igal pool üle kogu korteri. Ja tõtt-öelda mulle nii meeldib, sest sel viisil moodustavad raamatud omamoodi vereringe. Selle tähtsaimaks osaks on maast laeni, kogu seina endale nõutav raamaturiiul, pulbitsev, elav ja hingav sadadest raamatutest koosnev organ, süda, mis saadab värvilised, elumahlu täis aadrid üle kogu... Vaata lähemalt ›
32
Keele- ja ajaloohuvilistest lugejateni on jõudnud autentne sissevaade Peipsiveere vanausuliste ellu, nimelt vanausuliste pärimuskultuuri leksikoni avaköide. Triloogiana kavandatud teose esimeses osas keskendutakse kodu ja kodumajapidamise temaatikale, tutvustatakse elamuid, majapidamishooneid, tubade sisustust ja tarbeesemeid alates mööblist ja ahjust-pliidist kuni köögi- ja lauatarveteni. Tulevasse teise köitesse on planeeritud uskumused ja kombed, pere- ja kogukonnaelu, toidu- ning rõivatraditsioon, rahv Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on meie balletilava oma põlvkonna üks eredamaid ja unustamatumaid tähti, tantsija, ballettmeister ja koreograaf Tiit Härm. Aastatel 1966–1967 oli ta Estonia balletisolist, 1967–1971 külalissolist, 1971–1989 esitantsija ning 1991 ja 2001–2009 balleti kunstiline juht. Tiit Härmi pidasid paljud kaasaegsed mehelikkuse ideaalkujuks, tema järele õhkas suur osa õrnema soo esindajaid nii siin- kui ka sealpool rampi. Laitmatu tehnikaga, jõuline ning seejuures äärmiselt tundlik ja karismaatiline, sobis ta na Vaata lähemalt ›
0
Andrus Kallastu väljendas autorikontserdil oma viimase aja mõtteid ja kaalutletud nägemust kompositsioonist. Kontserdil tuli esiettekandele „Kolm momenti“, instrumentaalteater kammeransamblile (2025). Teose osadest „Purjekad“, „Vahvlipeer“ ja „Blékété“ vähemalt kolmanda osa pealkiri „Blékété“ osutab Benini muusikatraditsioonile, mida Kallastu on viimastel aastatel samuti uurinud. Mõneti suunas kuulaja mõtted selle traditsiooni juurde ettevalmistatud klaveri partii (Jorma Toots) ning ka üldine muusikaline. Vaata lähemalt ›
32
Hiljuti käisin ma Kasahstanis. Kõige muu seas sain kokku ka kolleegidega ja uiguuri restoranis läks ühel hetkel jutt Nõukogude ajale. Teema pole siin oluline, aga peab mainima, et jutu sisu oli tänapäeva võrdlus tolle ajaga ja see, kuidas on mingid praegused teadustraditsioonid seotud Nõukogude aja akadeemiliste saavutustega. Üldse on lugu selline, et Eestis on tagasivaatamist Nõukogude ajale endiste NSV Liidu liiduvabariikide seas kõige vähem. Jah, ka Eestis mainitakse seda perioodi,... Vaata lähemalt ›
0
Bengt Jangfeldti Nobeli perekonna kulgemise lugu* algab XIX sajandi alguses, hõlmab ligikaudu kahtsada aastat ning kolme põlvkonda. Kuigi perekond on tänapäeval kuulus eelkõige Alfred Nobeli algatatud ja rahastatud teadussaavutuste eest antavate auhindade poolest, on tähelepanuväärsed paljud selle perekonna esindajad. Näiteks 19. aprillil 1894 ilmus Stockholmi ajaleht Aftonbladet esilehel pealkirjaga „Üleilmselt tuntud Rootsi leiutajate perekond“, kus isa Immanuel Nobeli ja tema kolme poega Alfredit, Robert Vaata lähemalt ›
26
On rõõm, et uus ÕS on lõpuks trükitud ja Eesti riigis EKI-le seadusega pandud ülesanne täidetud. Saadaval on ka sellega rööpne ja muutumatu veebiversioon, mis ei ole Sõnaveebi osa, vaid ilmub omaette veebilehel. Neljateistkümnes ÕS 2025 on eesti keele sõnaraamat, kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. Ehk tasub viimase ÕSi üle kivide ja kändude valmimisloost meenutada, et selle peatoimetaja Margit Langemets leidis tööd alustades, et ei tea, mida ÕSi... Vaata lähemalt ›
0
Gruuv kruvib end üles. Näitlejad saabuvad ükshaaval (kasukates jms) lavale. Seiravad üksteist ja publikut. Jõuan pisut (selliste) riiete üle imestada, kui juba selgub nende põhjus: ükshaaval hakatakse end neist vabastama. Oletan, et tegu on ühega menukatest tantsulavastustest, kus näidatakse esmajoones keha (ja algul paistab, et väga ei eksigi). Pesuni jõudes tõmmatakse peale ootuspärane pidur. Järgneb seeria enam-vähem suvaliste reeglitega suhtlusmänge, kus oma, eelkõige puhtformaalne, roll on nii rõival Vaata lähemalt ›
24
Iseendalegi ootamatult – juhuse tahtel, saatuse pilkena – sattusin tänavusel PÖFFil nägema paari postsovetiteemalist filmi, mille puhul polnud vähemalt enne nende nägemist selge, et need seda on. Esmalt sellest, mis on „postsovetiteemaline film“. See on film, mille keskmes pole mitte Nõukogude aeg, vaid olevikku defineeriv nõukajärgne aeg, kusjuures olevikku võidakse defineerida väga erinevalt. Kõne all on kaks filmi, mis viivad meid lagunenud impeeriumi kahte teineteisest kaugesse serva, vähemalt ühel juhu Vaata lähemalt ›
0
Koalitsioonilepingu vastu ei saa. Kui seal on kirjas, et „Eesti muuseumimaastiku paremaks ja efektiivsemaks toimimiseks, mis hoiab ja teeb kättesaadavaks meie pärandit, viime lõpuni muuseumireformi. Tähtaeg I kvartal 2027“, siis tulgu mis tuleb, lõpp tehakse. Jäänud on veel viimane komistuskivi, kuid selle eest Kalevipoja oma, nimeks Eesti Rahva Muuseum, mis endistviisi lohiseb reformi sabas hallatava riigiasutuse staatuses. Värske uudise järgi1 aga on kivilt taas sammalt kraapima hakatud ja kultuuriminist Vaata lähemalt ›
2
Pärnu festivalil näidati kümmekond aastat tagasi filmi Susumu Shingust, kes valmistab tuule ja vee toel liikuvaid skulptuure.* Võiks öelda, et vormib vett. Detsembris kinodesse jõudnud Eeva Mäe mängufilmi „Mo Papa“ (2025) ja selle eelkäija „Mo Mamma“ (2023) operaator ja produtsent Sten-Johan Lill teeb sama. Kui paljude filmide dialoogide puhul on päevselge, et vaatame filmi, siis Lille üles võetud tööd on psühholoogilisemad – me hiilime dialooge vaatama, nagu võiks kirjeldada ideaalset... Vaata lähemalt ›
0
„Lummuses sisaldub mingi osa tõest“, Juhan Raud vestles Mari Kurismaaga Mihhail Trunin, „Kriitika kui optika“ Uno Liivaku, „Sõnaveebist nii ja naa“ Aili Künstler, „Jätkuvalt krüptiline uus ÕS“ Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega? Margus Maidla vestles akadeemik Kalle Kirsimäega Anu Soojärv, „Mõtteid ümbermõtestamise ümber“ Maarja Olesk vestles Ameerika permakultuuri instituudi juhi Jerome Osentowskiga Alari Purju, „Nobeli perekonna elu ja äri“ Konstantin Kuningas vestles operaatori ja produtsendi Sten Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon valis rekordilise 95 esitatud taotluse hulgast kunstnikupalga saajateks aastatel 2026‒2028: Sirja-Liisa Eelma, Hedi Jaansoo, Maria Kapajeva, Erki Kasemetsa, Hanna-Liis Konti, Angela Maasalu, Marge Monko, Maret Sarapu, Kadri Toomi ja Aivar Tõnso, kellega loomeliit sõlmib lepingu. Kunstnikupalka annab EKL välja koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga, palga suurus on 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk ning igal aastal valitakse vastavalt eelarvelistele vahendi Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu otsusega muudeti Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse nimi Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudiks ning kinnitati instituudi uus põhimäärus. Uus nimi viitab senisest selgemalt kirjandusteadusele kui asutuse kesksele tegevussuunale. Instituudi nime kandis asutuse eelkäija Keele ja Kirjanduse Instituut, mis 1993. aastal jagati kaheks: Eesti Keele Instituudiks ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks. „Võrreldes selle ajaga on teadusasutuste nimemaastik nii Eestis kui ka rahvusv Vaata lähemalt ›
0
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) sai üheksa uue noorteadlase võrra rikkamaks.Organisatsiooni üldkogu valis reedel enda hulka uued liikmed, kelleks on: – Mikroobikoosluste teadur Kertu Liis Krigul (Tartu Ülikool) – Kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll (Tartu Ülikool) – Füüsik Kristjan Põder (MuRayTech OÜ) – Arheoloogia teaduskogu teadur Monika Reppo (Tallinna Ülikool) – Kaitseanalüüsi grupi juhataja-teadur Eleri Lillemäe (Kaitseväe Akadeemia) – Ehituse ja arhitektuuri insti Vaata lähemalt ›
0
2025. aasta november jääb meelde säravate sähvatustega. Üpris tihti imestasin suure publikumenu üle! Veelgi enam üllatasid mind värske pilguga koostatud kontseptuaalsed kavad ning väärtuslik, puudutav ja meeldejääv esituslaad. Hämmastusega tõdesin, et südamlikke hetki jagus igasse õhtusse nädalapäevast olenemata. Üks äärmiselt sisukas kammermuusika kontsert leidis aset Eesti muusika nädalal, nimelt Heino Elleri autorikontsert. Pärdi 90 aasta juubeli tähistamisaastal oli mõnus mõtiskleda Elleri koolkonna üle Vaata lähemalt ›
0
Eestis pole koosmaalimisel pikka ja kuulsusrikast ajalugu. Seda on tehtud monumentaalmaalis – pidevaid vaidlusi tekitava Estonia laemaali lõid koos Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits aastal 1947. Lähemast ajaloost meenuvad Tommy ja Laurentsius 1990ndate keskelt, Kaido Ole ja Marko Mäetamme alter ego John Smith ja aastal 2010 Kumus näituse „Muutuv maalikunst“ tarbeks mitme kunstniku (Antonio Carvalho, Mart Stratskas, Kristi Kongi, Lauri Eltermaa ja Holger Loodus) koostöös valminud 19 meetri... Vaata lähemalt ›
3
Finlandia ilukirjandusauhinna võitja nimetas kuue romaani hulgast küll laulja ja laulukirjutaja Maija Vilkkumaa, kuid kandidaadid valis aasta raamatusaagi seast välja eelžürii, mida juhtis kirjanik ja kriitik Silvia Hosseini. Nominentide väljakuulutamisel peetud kõnes keskendus Hosseini kirjanduse valupunktidele: tema sõnul vähenevad kirjanike sissetulekud, ehkki platvormide ja kirjastuste kasum kasvab, ning seepärast ohustab kirjandust digiformaatide kergele maitsele kohandumine, keskpärastumine ja -klass Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
23% 2 |
Õhtuleht
|
15% 3 |
ERR
|
12% 3 |
Delfi
|
8% 2 |
Delfi Sport
|
6% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 01:47
Viimane uuendus: 01:24.
Uudiste reiting uuendatud: 01:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)