Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tõtt-öelda kõhklesin, kas ikka võtta vastu ettepanek arvustada soome noorteromaani „Rambo“. Teos on küll saanud prestiižseid auhindu (Finlandia 2015, tõlke eest Paabeli Torn 2025), kuid noortekirjandus on minule jäänud pigem kaugeks, „Rambo“ lihtsavõitu lühitutvustus kõlab klišeelikult ja raamatu kaanekujundus ei kutsu lugema. Aga juba esimene peatükk pani meelt muutma: „Rambo“ on üks neid haruldasi raamatuid, kus juba esimesed laused tõmbavad kaasa, tõotades asjalikku ja... Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta kujunes tähendusrikkaks – ning mitte üksnes kirjanikele, lugejatele ja raamatutega tegelevatele institutsioonidele, vaid tõi kaasa ka kaua oodatud võimaluse jätkata lugejaskonna sotsioloogilisi uuringuid, mis olid kodumaise rahastuse lõppedes 2014. aastast oma järge oodanud. Eelmise aasta märtsis leidiski kultuuriministeerium raamatuaasta puhul võimaluse üle-eestilise lugemisuuringu rahastamiseks. Selle läbiviimise eest pandi vastutus rahvusraamatukogule, kes kaasas küsimustiku tegemisse ning. Vaata lähemalt ›
0
Kui kirjanikult küsitakse, millest ta mõtleb, siis ilmselt ei vasta ta peaaegu kunagi päris ausalt, vaid pigem nii, millest on viisakas, kohane või võimalik kirjutada. Mõtted ise on tavaliselt veidi teistsugused. Ma ei usu, et see on silmakirjalikkus ehk vassimine, pigem on see osa kirjutamise loomusest. Mõte, mis inimese peas liigub, on sageli liiga toores, liiga isiklik või liiga segane, et seda otse avaldada. Mõte ei pruugi ka sobida keskkonda,... Vaata lähemalt ›
0
Suhteline vaesus tähendab, et inimesed ei pruugi elada otseses puuduses, kuid nad ei saa lubada endale elatustaset, mida võiks ühiskonnas tavapäraseks pidada.1 Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4% elanikkonnast. Absoluutses vaesuses elas 3,3% Eesti elanikkonnast, kusjuures see osakaal on viimastel aastatel suurenenud.2 2022. aastal kukkus reaalpalk ligi 9% ning kuigi viimasel paaril aastal on keskmine palgakasv olnud kiirem ja statistiliselt ostujõud taastub, ei ole kindlustu Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri väikeses saalis esietendub 13. märtsil ilukirjanduslikku ja dokumentaalset põimiv lavastus „Lõputu suvi“, mille autor ja lavastaja on Priit Põldma. Kamp noori, kes on kunagi uljalt ja lootusrikkalt võidelnud kliimamuutuste vastu, saab kümmekond aastat hiljem taas kokku. Nad vaatavad otsa üksteisele ja iseendale. Mis on muutunud, mis on jäänud samaks? Lavastuse kunstnik on Joel Väli, helikujundaja Kirill Havanski, valguskujundaja Laura Maria Mäits, mängivad Loviise Kapper, Anneli Rahkema, Rai Vaata lähemalt ›
0
Eesti antropoloogias on vähe nii pühendunult ja tulemuslikult tegutsevaid teadlasi kui Leiu Heapost, kes tähistab sel aastal oma 90. sünnipäeva. Muhumaalt pärit Leiu on sündinud 13. märtsil 1936 Mihkli talus Rootsivere külas. Loodus ja inimene köitsid Leiut juba lapsepõlvest alates. Pärast Piiri algkooli ja Orissaare keskkooli lõpetamist asus ta õppima Tartu ülikooli, kus ta 1958–1963 omandas bioloogiahariduse antropoloogia erialal professor Juhan Auli juhendamisel. Akadeemiline teekond jätkus Tallinnas aja Vaata lähemalt ›
0
Pillion ehk mootorratta tagumine iste viitab selle filmi kangelase Colini (Harry Melling) teekonnale kiirel ja ettearvamatute kurvidega maanteel nimetusega armastuseotsing. Filmi vältel võib vaataja korduvalt küsida, millist lugu talle õigupoolest jutustatakse: kas armastuslugu, midagi pealiskaudsemat või hoopis midagi märksa sügavamat? „Pillionis“ uuritakse geimehe püüdu end leida, enda eest seista ja jõuda lähemale sellele, mida ta tegelikult vajab. Film põhineb Adam Mars-Jonesi romaanil „Box Hill. Madala Vaata lähemalt ›
0
Kangastuvad sada aastat Põhja-Saksamaa ajaloolises Altmarki piirkonnas. See on ala, mis märkis Teises maailmasõjas Vene vägede edasitungi piiri. Siin on nelja järjestikuse põlvkonna esindajad Alma (Hanna Heckt) 1910ndatest, Erika (Lea Drinda) 1940ndatest, Angelika (Lena Urzendowsky) 1980ndatest, Lenka (Laeni Geiseler) 2020ndatest ja teised naiseikka sirgumas ühes ja samas talumajapidamises. Tegelaste läbielamised on vajutanud jälje tulevaste põlvede olemusse, laiendades üha valust pitsitatud hingede ringi.. Vaata lähemalt ›
0
Veneetsia biennaal on üks olulisemaid rahvusvahelisi kunstiinstitutsioone, ent mingil põhjusel lubati seal tänavu osaleda ka Venemaal. Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, ei kavatse sellise asjaga leppida. Kultuuriminister Heidy Purga selgitab, milliseid samme on astutud, et Venemaa biennaalilt taas kõrvale jätta. Kuidas kommenteerite seda, et Venemaa osaleb tänavu Veneetsia biennaalil? See on küüniline ja lubamatu ning vastuolus põhimõtetega, milles riigid on kokku leppinud pärast Venemaa täiemahulise sõja a Vaata lähemalt ›
0
„Katse vaadelda reaalsust fiktsiooni raamistikus“, Tambet Kaugema vestles Priit Põldmaga Marju Lauristin, „Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal“ Peep Nemvalts, „Teadusulmeline ÕS 2025“ Anu Viltrop, „Vaene juba oled – kas ka kultuurivaene?“ Kurmo Konsa, „Vähem inimesi, kuumem planeet“ Maria Mölder, „Refrään: kultuuriürituste käibemaksu tuleb vähendada“ Riina Oruaas, „Muusika ja teater pole ainult muusikateater“ Merle Karro-Kalberg, „Sõjas on löögi all ka inimkonna ühismälu“ Elina Liiva vestles arhi Vaata lähemalt ›
0
Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutasid täna, 10. märtsil välja 2025. aastal ilmunud parimad laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid valisid rohkem kui 700 möödunud aastal ilmunud raamatu hulgast välja 18 teost lastele ja 11 noortele, mis tunnustuse saavad. Noorteraamatute nimekirja kokkupanemisel osalesid ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud, kes eakaaslastele head lugemisvara soovitavad. Žüriiliikme ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse teabeosakonna juhataja Helena Ko Vaata lähemalt ›
0
Eesti Keeletoimetajate Liidu veebilehe rubriigis „Keeletoimetaja soovitab“ ilmub 9.–23. märtsini keelenõusari „Akadeemikute eri“, milles kaksteist Eesti Teaduste Akadeemia liiget jagavad oma tähelepanekuid tänapäeva eesti keele kohta. Kokku ilmub sarjas viisteist keelesoovitust, millest osa avaldatakse emakeelekuul ka ERRi teadusportaalis. Keeletoimetajate liidu liikme Riina Reinsalu sõnul sai sarja mõte alguse teaduste akadeemia asepresidendi Marek Tamme sõnavõtust eelmise aasta detsembris toimunud uue ÕSi Vaata lähemalt ›
0
Reedel 13. märtsil avatakse Võrumaa muuseumis grupinäitus „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”, mis toob kokku kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel. Näitus käsitleb moodi kui reljeefi — vormi, mis suhestub kehaga nagu maastik ja milles kohtuvad loodus, müüt ja isiklik kogemus. Näituse osalevad kunstnikud Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar,. Vaata lähemalt ›
0
Sel pühapäeval, 8. märtsil möödub sada aastat teatri- ja filmilavastaja Grigori Kromanovi sünnist. Kromanovi mäletatakse eelkõige kultusfilmi „Viimne reliikvia“ (1969) ja äsja Berliini filmifestivali alaprogrammis „Berlinale Classics“ linastunud ulmefilmi „Hukkunud Alpinisti hotell“ (1979) režissöörina, kuid vähem on räägitud sellest, et ta on loonud ka epohhi loova dokumentaalfilmi „Meie Artur“ (koos Mati Põldrega, 1968). Nõukogude perioodi prominentne Eesti filmiuurija Tatjana Elmanovitš on võrrelnud „Mei Vaata lähemalt ›
0
Keelpillikvartett M4GNET andis 24. veebruaril kontserdi Mustamäe Maarja Magdaleena kirikus. See on pühitsetud alles 2. juunil 2024 ning ilmselt seetõttu pole ma selle rõõmustavasse keskkonda varem sattunud. Kiriku sisekujundus on heledates toonides, akustika valminud tippakustiku Linda Madaliku valvsa kõrva all – publik kogeb meeldivat atmosfääri. Interjööri ilmestavad värviline klaassein, altari ette riputatud vaipkate paistab olevat inspireeritud eesti rahvusmustritest ja kristlikest motiividest. Keelpill Vaata lähemalt ›
0
Eesti ajakirjanduses jääb sageli tehnoloogilise arenguga seonduv piisavalt sügavalt käsitlemata. Pärast ajakirjanik Taylor Lorenzi meediaharjumuste uurija Ian Alex Andersoniga tehtud intervjuu1 kuulamist on mul keeruline lugeda sõna „nutisõltuvus“. Teadlaste sõnul kasutatakse seda liiga palju ning vääralt: valdavalt on tegu hoopis harjumusega.2 Kelle puhul kehva, kelle puhul kobeda harjumusega. Sõna ja selle, mida ta tähistab, mõistmine on hädavajalik, et päriselt juurutada tervislikke harjumusi seoses nuti Vaata lähemalt ›
0
Ruum on piiratud ressurss. Maad ei saa juurde võtta, kui sa just Hollandis ei ela, ning iga otsus, mis puudutab ehitamist, maakasutust või tee rajamist mõjutab nii loodust, majandust kui ka elukvaliteeti. Riiklikul tasandil väärtustatakse ja väärindatakse aina enam just seda ruumi, mis on juba olemas. Liigutakse tiheasustuse kompaktsema arengu suunas. Just nii käsitleb maad ja ruumi näiteks peagi avalikustatav üleriigiline planeering. Planeerimisega püütakse luua läbimõeldud tervik, ennetada konflikte ja... Vaata lähemalt ›
0
Sisenen Hobusepea galeriisse ja vaatan: jänes, jänes, jälle, jälle jänes, jänes. Jänes on näitusel kohal skulptuuridena, aga ka graafikalehtedel, tekstides – paitamas su pead –, ent jänesed on ka justkui raamistik kõigele muule, mida siin näha võib. Maria Izabella Lehtsaare näituse teosed tuletavad mulle meelde teksti lugemise kogemust. Ma tajun neid otsekui luulena, kus iga valitud sõna, pilt ja element on tähelepanelikult valitud täpne detail. Sest just detailide kaudu avaneb... Vaata lähemalt ›
0
Sõja mõju ei avaldu alati otsesõnu ega viivitamatult. Seda näeb tanklas õhuhäire ajal laste hirmunud silmis, kohtab mõtetes, et jalaproteesiga inimesed peavad kannatama pühkimata tänavate tõttu, et mõned neist ei saa minna varjendisse, sest lift ei tööta. Vahel on hirm vaadata mõnd FBs jagatud pilti, eriti kui see on mustvalge ja kui pildil on meesterahvas. Viimasel ajal ütleb selline pilt, et inimene on sõjas hukkunud või kaduma läinud. Vahel otsitakse... Vaata lähemalt ›
0
Kui viimastel aastatel programmiliselt eeskätt metafüüsilist luulet avaldanud Triin Soomets on ette võtnud kirjutada kogu, mille peamine teema on lähisuhted ning nendest johtuv tihti just naiste vastu suunatud vägivald – peab asi ikka väga tõsine olema. Ja eks olegi. Alles see oli, kui sai avalikuks ja šokeeris ühiskonda prantslanna Gisèle Pelicot’ vägistamine rohkem kui 70 mehe poolt tema enda abikaasa korraldusel. Näis, et enam õudsemaks ei saa minna – sellest,... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Keila linn
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 03:09
Viimane uuendus: 02:54.
Uudiste reiting uuendatud: 03:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)