Hilistes kolmekümnendates naine käib külas oma eluõhtut rindemehemajas veetval vanaemal, aitab tal riidekappides korda luua ja kuulab voodihaige memme korduma kippuvaid lugusid. Kordumatud on aga vanaema lood tema kapis peituvate riiete kohta: ta mäletab neist igaüht ja raske on midagi ära visata. Nõukogude aja lapsed mäletavad samuti oma vanemate kokkuhoidlikkust, seda, kuidas tehti vanadest riietest […] Vaata lähemalt ›
0
Mall Jõgi-Kaevats on sündinud 1947. aastal Tallinnas. Elu Eestis ja terve maailm on sellest ajast tänaseni väga palju muutunud. Autor kirjutab, kuidas ta toodi sünnitusmajast teisel sõjajärgsel suvel koju ühe Tallinna viimase voorimehega. Lapsepõlves elas perekond vanalinnas ehtsas keskaegses majas. Siis olid neis majades eluruumid, sageli ühiskorterid, kus oli peamiselt vaesemat sorti rahvas, aga lastele oli […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „JazzAhead“ 11. – 14. IV Bremenis. „Kui sind ei ole „JazzAhead’il“, siis sind pole olemas,“ võib vist öelda Euroopa suurima džässimessi kohta. Mitte kusagil mujal maailmas ei ole nii suurt spetsiaalselt džässmuusikale pühendatud messi, kus ühe katuse all saaksid kokku Euroopa džässi tegijad ja otsustajad: kontserdi- ja festivalikorraldajad, džässiklubide ja plaadifirmade omanikud, artistid ja […] Vaata lähemalt ›
0
Mall Jõe „Riik raamaturiiulis“ Ingeborg Arvola „Nuga tulle“ Laura Pörsti „Viimane aasta“ festival „JazzAhead“ Paide teatri „Konsiilium“ In memoriam Naima Suude Esiküljel Edith Karlson. Foto Piia Ruber Sirbi vahel on Eesti Kultuurkapitali 2024. aasta I jaotuse vihik Vaata lähemalt ›
0
„Hunditund on tulnud“, Juhan Raud vestleb Edith Karlsoniga Tõnis Saarts, „Ei ole need demokraatiad nii nõrgad midagi“ Rein Heinsalu Jaan Toominga teatriuuendusest Marko Raat Jaan Toominga filmiloomingust Kelly Kittus, „Seente najal püsib elu“ Art Leete, „Obi ugri sõjakunsti kujunemine ja hiilgus“ Marju Himma, „Ajakirjandus kui võimu ja jalgpalli seiraja“ Intervjuu filmilavastaja Lukas Moodyssoniga arhitekt Antti Nousjokiga Esiküljel Edith Karlson. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Tänasel Eesti teaduste akadeemia üldkogu aastakoosolekul valiti globaalmuutuste valdkonna akadeemikuks Ülo Mander. Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor ning loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetooli juhataja Ülo Mander on kaasaja silmapaistvamaid maastikuökoloogia ning keskkonnateaduste arendajaid Eestis. Ta on pühendanud kogu oma senise teadlaskarjääri maastike ainevoogude ja laiemalt maastike ökoloogia uurimisele ning selle parendamiseks. Vaata lähemalt ›
0
Katariin Mudist NÄLKJAD NAGU MEIE 19.04.-14.05.2024 Neljapäeval, 18. aprillil kell 18.00 avatakse Hop galeriis Katariin Mudisti näitus „Nälkjad nagu meie“. Näitus avatakse koos etenduskunstnik Keithy Kuuspu performance’iga (algus kell 19.00). Katariin Mudisti näitusel “Nälkjad nagu meie” vallutavad galeriiruumi enam kui kolmsada viimase kolme aasta jooksul valminud keraamilist Nälkjat. Tuginedes arusaamale, et vastikus- ja atraktiivsustunne võivad […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium ootab kuni 15. maini ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium toetab peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Sel aastal antakse välja 20 stipendiumit, ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot. „Kogemus teistest kultuuriruumidest on oluline osa noore loovisiku kujunemises ning enese kultuurilises määratluses. Välisülikoolides loodud teadustöödest saadud uued mõtted ja perspektiivid rikastavad […] Vaata lähemalt ›
0
Füüsika instituudi füüsikahariduse osakonna juhataja Kalev Tarkpea on Tartu ülikooli Physicumis omandanud mõneti legendi staatuse. Ta on pühendanud oma elu just nimelt füüsika õpetamisele, mitte niivõrd füüsikateaduse tegemisele. Õppejõu ametit on Tarkpea pidanud tõelise kirega, milles on nii sügavust kui haaret. Seetõttu on kõik viimaste kümnendite vältel Tartu ülikoolis füüsikahariduse omandanud inimesed käinud Tarkpea loengutes, […] Vaata lähemalt ›
183
Sel aastal kapituleerus valitsus varakult. Tavaliselt loksutatakse riigieelarvet kord raha leides ja siis jälle kaotades edasi-tagasi kuni sügiseni. Nüüd loobuti lisaraha otsingutest juba aprillis ja seda üsna nõrkade põhjendustega. Miks üldse aasta otsa jaurati maksutõusudest, kui parimad neist nüüd ikka ära jäävad, sest „ei ole poliitilist kokkulepet ja ajaliselt ei jõuaks“ ja „ei ole avalikkuse […] Vaata lähemalt ›
0
Parempoolsete vaadetega arvajatel on kombeks meenutada, et tasuta lõunaid pole olemas. See fraas tuletab meelde, et igasugused toredad asjad, mida Eestis pakub avalik sektor – kõrgharidus, vähiravi, bussisõit Tallinnas – ei ole tegelikult tasuta, vaid maksumaksjate kinni makstud. Eriti kuuleb seda juttu Tallinna koalitsioonikõneluste taustaks, kus nii mõnigi läbirääkija on meenutanud, et sõitjale tasuta ühistranspordile […] Vaata lähemalt ›
41
TMW konverentsi kavas oli tänavu tohutu hulk ülispetsiifilisi teemasid, uutele turgudele mineku konkreetseid soovitusi ja töötubasid, aga laiemalt kõnetavate uute ideede osa on mõnel varasemal korral olnud tugevam. Mõneti vaadati olnule tagasi: 15 aasta eest peeti 2009. aastal esimene, praegusega võrreldes üsna kammerlik TMW. Meenutati ka tähendusrikast 2014. aasta festivali, sest sel aastal loodi nii […] Vaata lähemalt ›
0
Enamik teadlasi on tõenäoliselt oma töös märganud ja tunnetanud, kuidas ülikoolid ja terve teadussüsteem toimivad järjest enam äriloogika järgi.1 Akadeemilises kapitalismis põimuvad teadmiste loomine ja kasumi tootmine.2 Teadlased on pandud ettevõtja positsiooni ja nad peavad riigi teadusrahastuse nappuse tõttu oma teadustegevust ise projektipõhiselt rahastama3, konkureerides seejuures üksteisega vähese teadusraha pärast. Ärijuhtimise põhimõtete järgi toimivas akadeemilises […] Vaata lähemalt ›
113
Ukraina sõjast on saanud positsioonisõda: rindejoon palju ei muutu, on märgata taktikalisi nihkeid siia- või sinnapoole ja loodetakse pigem tuleviku peale. Milline see saab olema, sõltub vastaste sõjalisest võimekusest. Sõda on senised võimed paika loksutanud: pooled on õppinud teineteisega sõdima ega ole enam suutelised tasakaalupunkti ületama. Mõlemad arendavad oma sõjatööstust, kohendavad mobilisatsioonisüsteemi ja üritavad luua […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti kirjanduskultuuri viimase sajandi arengukõveraid analüüsivaid uurimusi on viimase pooleteise aasta jooksul ilmunud mitmeid. Pean silmas monograafiaid nagu Tiit Hennoste „Kuldsete lehtede peal. „Loomingu“ kirjanduslugu“ ja Sirje Oleski „Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s“. Hiljuti lisandus neile Soomes avaldatud Juhani Salokandle „Vastupanemise kultuurilugu. Eesti kirjandusvõrgustikud 1940. aastast kuni tänapäevani“. Allikate ja probleemiseade osas esindavad need […] Vaata lähemalt ›
62
Eelmisel aastal ilmus kirjandusklassika eestindamisele keskenduvas „Hieronymuse“ sarjas üheksa raamatut saksa, rootsi, poola ja jaapani ja inglise keelest (sh inglise, ameerika ja iiri kirjandust). Vanim ilmus esimest korda 1871. ja uusim 1986. aastal. Sarjaga täidetakse lünki kanooniliste kirjandustekstide eestindamises, aga tuuakse lugejani ka teoseid, mis pole (veel) kirjandusõpikutesse raiutud, kuna viimased kalduvad vaatama Lääne-Euroopasse ja seega […] Vaata lähemalt ›
0
Saulius Tomas Kondrotase raamat on žanrilt ilmselt kas fantastiline või maagiline realism. Ma ei tea, kui paljud neid kaht eristada suudavad – ise ma nende hulka vist ei kuulu. (Võimalik ka, et maagiline realism on hoopis fantastilise realismi alaosa.) Küll aga on mul selge niisuguste lugude põhijoonis: algus peab olema realistlik, aga keskpaik või lõpp pöörama […] Vaata lähemalt ›
0
Amsterdami südames asuv Muziekgebouw’ kontserdimaja on Hollandi ja ühtlasi Euroopa muusikaelu rikastanud 19 aastat. Läbipaistev hoone tervitab oma külastajaid nüüdisaegse kutsuvalt mõjuva õhulise arhitektuuriga. Laskuvad trepid viivad hoonesse siseneja avarasse aatriumi, kust läbi klaasseina avaneb vaade jõele ja linna siluetile. Ka kontserdimaja nimes on märgitud jõge, mis otsetõlkes kõlab „muusikahoone IJ jõe kaldal“ (holl Muziekgebouw […] Vaata lähemalt ›
54
VHK orkestri vaikse nädala kontsert 5. IV Tartu Pauluse kirikus. Solist Ain Anger (bass), VHK keelpilliorkester, dirigent Rasmus Puur. Kavas Tõnu Kõrvitsa, Veljo Tormise, Villem Kapi, Artur Kapi, Eino Tambergi jt muusika. VHK keelpilliorkestri tihedat tegevuskava, sealhulgas möödunud nädalatel toimunud üle-eestilist tuuri ja järjest kasvavat kauamängivatele salvestatud muusika hulka vaadates kipub mõnikord lausa ununema, et […] Vaata lähemalt ›
6
Mängufilm „Huvivöönd“ („The Zone of Interest“, Suurbritannia-Poola-USA 2023, 105 min), režissöör Jonathan Glazer, stsenaristid Jonathan Glazer ja Lukas Feigelfeld, operaator Łukasz Żal. Põhineb Martin Amise samanimelisel romaanil. Osades Christian Friedel, Sandra Hüller, Johann Karthaus, Luis Noah Witte jt. „Huvivööndi“ esimese kolmandiku lõpus on stseen, kus peategelane Rudolf Höss (Christian Friedel) leiab jõe keskel kala püüdes sealt […] Vaata lähemalt ›
74
Populaarsemad allikad
Postimees
|
28% 4 |
ERR
|
19% 7 |
Õhtuleht
|
10% 1 |
Kroonika
|
8% 0 |
Maaleht
|
5% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2024 14:10
Viimane uuendus: 14:08.
Uudiste reiting uuendatud: 14:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)