Itaalia muusikateadlane ja filosoof Alessandro Baricco võtab raamatus „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklusi süvamuusikast ja modernsusest“ tabavalt kokku inimeste erisuguse muusikamõistmise sõnadega „muusikakogemuste geograafia“. Seda määratlust on vaja, et kirjeldada kunstmuusika tegelikult vaid hüpoteetilisi ja suuresti ka lihtsalt kokkuleppelisi piire, mille kohta „keegi ei tea, kus need asuvad, aga on selge, et kusagil need on“1. Ehkki neid piire saab väänata ja liigutada, kuuluvad sellise kart Vaata lähemalt ›
33
„Sina mängid, et võita, aga mina hoopis tantsin.“ Nii teatasin mõneti nipsakalt ja teadlikult provokatiivselt umbes aasta tagasi ühes eravestluses. Olukorra kontekst pole praegu enam oluline, kuid materjali võiks siin olla laiemaks üldistuseks. See näitlikustab põhimõttelist vastuolu suhtumises ellu, eesmärkidesse, aga ka suhetesse. Olgu olümpiamängude ja „Eesti lauluga“, kuidas on, kuid mujalgi näikse me aina enam fetišeerivat võitu ja oleme unustanud, et väärtustada saab ka mängu ilu. Kõike on vaja... Vaata lähemalt ›
0
4. veebruaril anti Rakveres Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas üle kultuurkapitali 2025. aasta peapreemiad, arhitektuurivaldkonnas pälvisid selle Salto arhitektid, kelle kohta märgiti, et nad on ruumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee. 14. veebruaril selgusid Tallinna Linnateatris 2025. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid, kus Saltot Saku gümnaasiumi põhikoolihoone ja spordikeskuse eest samuti mitme preemiaga pärjati. Salto arhitektid on tegutsenud üle kahekümne aasta, nad on võitnud üle. Vaata lähemalt ›
112
„Kellele kuuluvad need päevad?“ on Paolo Sorrentino uusimas filmis „Halastus“ keskne küsimus. Selles punktis jääb aga ka lugu seisma. Küsimus on nii poliitiline kui põlvkondlik ja jääb hõljuma metafoori ning kaemuse vahele, ilma et jõuaks lahenduseni. Filmi lugu keerleb ümber fiktiivse vabariigi presidendi Mariano de Santise (Toni Servillo). Too on hariduselt jurist ja endine kohtunik. Enne poliitikasse sisenemist möödus suurem osa tema tööaastatest Itaalia kohtusüsteemis. Kuigi sellele on siin filmis... Vaata lähemalt ›
0
EMA ehk Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambli 2025. aasta lõpus ilmunud debüütplaadil „EMA“ on segatud pulsse drone’idega, müra vaikusega, filosoofiat muusikaga. Helid hajuvad nagu lootus, et tekkida uuesti. Pianist Ivan Sokolov küsis kunagi Alfred Schnittkelt, mida ta arvas John Cage’i palast „4’33’’“. Schnittke ütles, et meeldis, aga teist korda ei kuulaks. Sokolov mõtles siis, et ei, teisel korral oli ka huvitav. Gavin Bryars lõpetas improviseerimise, kui kohtas muusikut, kes tema... Vaata lähemalt ›
0
Julia Mussakovska on luuletaja ja tõlkija. Ta on avaldanud kuus luulekogu, viimati „Kivid ja naelad“ (2024). Luulekogu „Vabaduse jumal“ (2021) on The Kyiv Independent esile toonud kümne parima Ukraina-teemalise raamatu hulgas. Mussakovska luulet on tõlgitud enam kui 30 keelde ning ta on pälvinud rohkelt auhindu nii Ukrainas kui ka mujal maailmas. Eesti keeles on tema loomingut ilmunud ajakirjas Looming (2022, nr 3, tlk Maarja Kangro) ja Vikerkaar (2022 ja 2025,... Vaata lähemalt ›
103
Vaiko Epliku ja Kristjan Randalu koostöö ulatub 17 aasta taha. Kui neid kunagi esimest korda „Jazzkaarel“ kuulsin, oli see värskendav ja kõrvu kikitama panev kogemus. Piltlikult öeldes oli traadine Epliku saund laulude küljest eemaldatud justkui garneering või soust põhiroa juurest ning laulud olid uuesti serveeritud hoopis teistsuguste lisanditega roogadena – teisiti sõnastades olid Epliku laulud justkui ümber riietatud teksapükstest viigipükstesse ja jalga sobitatud lakk-kingad. Võttis tükk aega, kuni val Vaata lähemalt ›
5
Hiljuti eesti keeles ilmunud Fionntán de Brúni „Koletise kõhus“ tõi autorile 2022. aastal iirikeelse kirjanduse prestiižseima auhinna Oireachtas na Gaeilge romaani kategooria peapreemia. Kõlab uhkelt, ent on aus mainida, et iiri keele seis on isegi võrreldes meie pisikese eesti keelega väga nukker. Kui Iiri vabariigi rahvaarv on ligikaudu 5,5 miljonit inimest, koos Põhja-Iirimaaga elab saarel ligikaudu seitse miljonit elanikku ning ülemaailmselt leiab end iiri juurtega olevat koguni üle 50 miljoni... Vaata lähemalt ›
9
Tartu Kunstimajas avati Baltimaade noore maalikunstniku preemia lõppnäitus „Young Painter Prize 2025“, mille päralt on seal kõik kolm näitusesaali. Tegemist on rändava üritusega, kuhu lisaks Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele on 2022. aastast solidaarsuse märgiks oodatud ka Ukraina loojad. Kunstimaja peauksest sisenedes tervitab mind värske seinavärvi lõhna asemel hoopis samblane hõng, mis tuleb väikesest saalist. See ruum on täielikult läti maalikunstniku Katrīna Levāne päralt. Sombusesse varakevadisse metsa Vaata lähemalt ›
42
Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiad 2025 Ants Hein – arhitektuuri valdkonna elutööpreemia arhitektuuriajaloolasele ja Eesti mõisakultuuri uurijale. Jüri Hain, Jaan Krossi kirjandusauhind Ants Heinale. – Sirp 27. II 2015. Mihkel Mäesalu, Eesti keskaegsed mõisahooned ja väikelinnused. – Sirp 5. V 2017. Tiina Lokk – audiovisuaalse kunsti valdkonna elutööpreemia Eesti viimise eest filmifestivalide maailmakaardile. Annika A. Koppel, Taastatud kohtumine. – Sirp 30. VI 2023. Kaspar Viilup, „Pärijad“ Eesti moodi.. Vaata lähemalt ›
0
„Inishmaani igerik“ on üks ütlemata kurb lugu. Möödunud sajandi esimesel veerandil sünnib väikesaarel poisslaps, kellel on füüsiline liitpuue. Tema mõlemad vanemad upuvad, kui poiss on alles imik. Armastuse ja rangusega kasvatavad poisi üles kaks vanatüdrukut, kes pole tema lihased tädid. Loomulikult peab selline poiss taluma mõnitamist ja piinamist ning pole lootustki, et teda ootab ees mingigi tulevik. Ent ta varjab end raamatuisse ning need aitavad tädikestel kasvatada temast intelligentse ja... Vaata lähemalt ›
0
Hans Christian Aavik – interpretatsiooniline tegevus Hans Christian Aavik on viiuldajana nõtke ja otsekui läbipaistva tooniga. Sirbis 24. V 2024 seisab: „Viimastel aastatel on olnud nii, et kuhu ka ei vaataks, igal pool figureerib viiuliga Hans Christian Aavik – ja täiesti õigusega, sest tema talent on erakordne nii laulva ja intelligentse viiulikäsitluse kui ka publikuga suhtlemise poolest [—]. Mõlemast on Sirbis ikka ja jälle kirjutatud.“ Samamoodi, ülitiheda kontserdikalendriga, on Hans... Vaata lähemalt ›
0
Viimastel aastatel on Margus Otist saanud üks kõige viljakamalt publitseerivaid ning mitmekülgsemaid Eesti filosoofe. Mullu ilmus Otil kaks ainuautorina kirjutatud ingliskeelset monograafiat, mis mõlemad seovad Hiina klassikalise mõtteloo tänapäevase filosoofiakeelega.1 Sel aastal üllitas ta lausa kolm, seekord eestikeelset raamatut. Esiteks ilmus palju positiivset kajastust pälvinud „Heaolu“, kus ta käsitleb hästi elamist mitte mugavuse või tarbimise, vaid suhestumise ja olemise kvaliteedina ehk elamist fi Vaata lähemalt ›
0
Õhusaaste osakeste mõju pilvedele ja kliimale Tartu Ülikooli füüsika instituudi kliimauuringute keskuse teadlased: Velle Toll, kliimafüüsika kaasprofessor Hannes Keernik, kliimafüüsika kaasprofessor Jorma Rahu, kliimafüüsika spetsialist Heido Trofimov, kliimafüüsika teadur Piia Post, keskuse juhataja, kliimateaduste professor Tanel Voormansik, insener Preemia loodusteaduste valdkonnas tööde tsükli „Inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine“ eest Fossiilkütuste põletamisest tekib üh Vaata lähemalt ›
0
Mida on muutnud neli aastat sõda Ukrainas? Sõda Ukrainas on sõda ka Eesti jaoks. Seega ka minu jaoks. Selle tulemusest sõltub Eesti julgeolek. Saksa riigiteadlane Carlo Masala visandab raamatus „Kui Venemaa võidab“ hüpoteetilise stsenaariumi, mille kohaselt hõivavad Vene üksused juba 2028. aastal Narva ja Kärdla. See on tema ettekujutuses üks võimalus juhul, kui Ukraina sõja kaotab. Ukraina sõda on meie kõigi sõda ka puht inimlikult. Iga päev hukkub rinnetel ja... Vaata lähemalt ›
30
Eesti kõrgeimat teaduspreemiat, Teaduste Akadeemia jagatavat avastuspreemiat on viimase kolmekümne aasta jooksul välja antud seitse korda. Seekordne anti välja läbimurdelisel osakestefüüsika teemal – Martti Raidal, Mario Kadastik ja Kristjan Kannike said selle panuse eest Higgsi bosoni avastamisse ja selle omaduste mõõtmisse LHC CMS-nimelise eksperimendi juures Šveitsis maailma ühes suuremas teaduskeskuses CERNis. Preemia statuut võtab hästi kokku selle mõtte: „Vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti m Vaata lähemalt ›
0
Viimasest suurest peost on märkamatult möödunud kaheksa aastat. Kui Eesti Vabariik sai 100aastaseks, vältas sündmuse tähistamine üle kahe aasta ja kõik toimus põhiseaduse ülima mõtte järgi. Juubeldamise keskmes polnud mitte vorm, vaid sisu – rahvuskultuur. Kes see enam mäletab, mida toonased juhid paraadkõnedes rahva ergutamiseks laususid? Praegugi saab aga silmaga näha ja käega katsuda juubeliprogrammi raames igal kunstialal loodud aegadeülest panust, olgu selleks moodsad linnaväljakud, tüvifilm tõest ja õ Vaata lähemalt ›
0
On inimesi, kes valivad eriala. Juhan Habicht valis ruumi. Ta õppis matemaatikat Tartu ülikoolis väga piiratud ja reeglistatud ajal. Vähemalt oli eriala ideoloogiliselt neutraalne ja tõotas vastuseid paljudele küsimustele. Tema ruum ei olnud muidugi lihtne kolme-neljamõõtmeline ruum, vaid hüperruum, mida valitses vaba ja otsiv vaim läbi aja ja üle piiride. Toonases ajas täielik ulme. Kirjandus oli Juhani ellu tulnud kaugelt varem kui matemaatika ja tõi lisaks mõningatele vastustele ka hulgaliselt... Vaata lähemalt ›
0
Iga auhinna väljaandmisel võib leida subjektiivsust, eriti kui kaalul on riiklik kultuuri elutööpreemia. Mark Soosaare puhul on see tiitel aga vaieldamatu fakt – tema elupõline tegevus vastab sõna-sõnalt antud nimetusele. Soosaar on tegutsenud riiklikul tasandil nii poliitiku kui ka visionäärina, kuid jäänud truuks loomusele: kui midagi ette võtta, siis kirega, põhjalikult ja vajaduse korral ka üksi süsteemi vastu seistes täiest hingest kultuuri poolel. Riiklik mastaap kõiges Tema mõju on jõudnud... Vaata lähemalt ›
0
Hausi galeriis Jaan Elkeni näitust takseerides tikuvad peale vastakad tunded. Kuskil seal välisukse taga on kõiksugu muredest vaevas maailm, sõjatandrid, vihast sõimu täis sotsiaalmeedia kommentaariumid ja – kui kasutada ühe valimisreklaami kujundikeelt – Kopenhaageni asemel rohkem Minski nägu minev Tallinn. Uuel tänaval avanevad aga nooblid näituseruumid, kunsti kui kauba pitserit võimendavad tööde kõrged hinnad ning kõigest muust justkui ära lõigatud abstraktsioon maalidel endil. Elkeni maalidel on suurem Vaata lähemalt ›
33
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Keila linn
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 04:38
Viimane uuendus: 03:34.
Uudiste reiting uuendatud: 04:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)