Vahetult enne Nobeli auhindade jagamise hooaega armastatakse meie ajakirjanduses arutleda, mitu korda on kirjandusauhinnale esitatud Jaan Krossi või Jaan Kaplinskit ja mis olid ikka need mõjutegurid, miks nad sellest ilma jäid. Vähem teatakse seda, et Nobeli keemia ja füsioloogia- või meditsiiniauhinnale on korduvalt esitatud üht eesti päritolu teadlast, peptiidiuurijat Viktor Mutti, kelle viljakam tegevus möödus Rootsis. Viktor Mutt (29. XII 1923 – 9. IX 1998) oli biokeemik ja arstiteadlane, kelle... Vaata lähemalt ›
0
Kuidagi on nii olnud, et ühel ajaperioodil jään kirglikumalt käima ühes kindlas teatris. See ei tähenda, et teistes ei käiks, ent see üks teater tõmbab – ja üha rohkem – vaatama iga lavastust, kujundama tervikpilti. Nõnda oli see mingil ajal Rakvere teatriga, on olnud mitmel korral Endlaga ning 1990. aastate keskpaigas muidugi Tallinna Linnateatriga. Paar aastat tagasi viis tööelu mu mõneks ajaks Viljandi lähistele. Kodu mul seal polnud, sõpru samuti... Vaata lähemalt ›
0
Tänavu Eesti filmi- ja teleauhindadel viie võiduga koju läinud „Minu kallis ema“ on üks viimaste aastate suuremaid kodumaise sarja edulugusid: see jõudis muuhulgas esimese Eesti sarjana ka „Berlinale“ seriaaliturule. Režissöör Doris Kartau sõnul valmis sari aga üsna piiratud tingimustes 25 võttepäevaga ning kõik õnnestus üles võtta vaid tänu põhjalikule prooviperioodile. „Minu kallis ema“ on kodumaal nähtav ja EFTAd pälvinud, ka rahvusvaheliselt on seda tunnustatud – mingis mõttes on ring peal.... Vaata lähemalt ›
0
Lasnamäe Punase tänava kant on isevärki kooslus kõiksugu vajaliku kraami poodidest, ladudest, teatud viisil võluvast, ent ka häirivast kaootiliselt minnalaskmismeeleolust, hilisnõukogude ja postsovetlikust esteetikast. Sellesse mitte just ülemäära imetabasesse ümbrusesse on ehitatud võimas ringmajanduskeskus. See on ühtlasi ka kultuurimaja, ütleb väga hästi maja arhitekt Urmo Mets. Kolm Koma Arhitektidel on praegu hea aeg – nad on saanud teha olulisi asju. Lisaks pealinna eeskujulikke jäätmekäitluse võtte Vaata lähemalt ›
0
Mõnikord ei jää kontserdist meelde mitte teosed ise, vaid nende füüsiline kohalolu: miski jääb kehasse edasi võnkuma ka siis, kui helid on ammu vaibunud. Ansambel U: oli seekord teejuhiks helide füüsilisuse maailma – mitte et muusika seda alati poleks, kuid seekordne rõhuasetus pani kuulama ja tajuma teisiti. Helid materialiseerusid aegruumis. Soovinuks neid käega katsuda. Õhtu jooksul kõlanud helid ei paigutunud abstraktsetesse struktuuridesse, vaid moodustasid pidevalt muutuva hõõrdumiste ja pindade välja Vaata lähemalt ›
0
Muusika on universaalne keel, millest saavad aru kõik, kuid selle sügavamate kihtide, struktuuri ja sotsiaalse dünaamika mõistmine nõuab pühendumist ja uurivat pilku, suurest kiindumusest rääkimata. EMTA kevadkonverentsi „Uurin muusikat“ keskmes oli just uudishimu – soov vaadata helide taha ja küsida „miks?“ ja „kuidas?“ või „mida see kõik üldse tähendab?“. Avaettekande pidas EMTA vanemteadur Brigitta Davidjants, kes rääkis noortele muusikauurijatele, miks tasub muusika ja teadusega üldse oma pead vaevata,. Vaata lähemalt ›
0
EFTAdega parimaks Eesti sarjaks tituleeritud „Minu kallis ema“ tõesti seda ongi. Küllaltki õnnestunud stsenaariumis on lähtutud tõsielulistest sündmustest ega ole ära unustatud ka kunstilist kõrvalpilku. Kui vaadata mööda mõningasest kiirustamisest või üksikutest vähem põhjendatud liinidest, torkavad seriaalis silma tugevad näitlejatööd ning psühholoogiliselt täpne režii. Tänu sellele saab „Minu kallist emast“ ka austusavaldus päris kannatanutele. Tõsieluline taust Kõige tavalisemas krimisarjas ehitatakse l Vaata lähemalt ›
0
Missugune on kunstiajaloo kirjutamine olnud minevikus ja mis iseloomustab seda täna? Missugune on ajalookirjutuse roll eriala ja kunstikultuuri auditooriumi jaoks? Nende küsimuste üle arutleti Tartus 10. aprillil Eesti humanitaarteaduste teisel aastakonverentsil toimunud vestlusringis. Krista Kodres: XX sajandi algul nimetas Wilhelm Worringer kunstiteadlast kunsti kärneriks ehk siis aednikuks. Meie kui „harijate“ rolliks on kunagi loodut taaskommenteerida. Loodetavasti aitab meie töö kaasa loomingu esteetil Vaata lähemalt ›
0
Filmiuuringute alla mahuvad erinevad teemad, alljärgnevalt piirdun ennekõike filmiajalooga. See on kõige ulatuslikum osa meie filmiuuringutest, ülejäänu on tahes-tahtmata sõltunud ühe või teise uurija olemasolust ja tema huvidest (loe: esmasest tegevusvaldkonnast). Filmiajaloost rääkides keskendun omakorda rohkem selle kujunemisele (nii on mõistetav ajaline piirdumine üksnes mulluse sajandiga). Samas haarab filmiajaloo kujunemine mitmeid piiripealseid episoode, mille puhul võib küsida, miks need üldse peaks Vaata lähemalt ›
0
i Nietzschet tuleb võtta tõsiselt. See tähendab: teda tuleb võtta mõtlejana. Iga tõeline mõtleja on teatavaks valgenemiseks või selgimiseks. Indoeuroopa mõtlemises laiemalt ning metafüüsikas kitsamalt tähendab selgus olemasolu taandamist Ühele. Nii on see Anaximandrosest alates ja sama kehtib Nietzsche puhul. Nietzsche võib jätta kuulipilduri mulje, aga tema eesmärk on tulistatavast alati aru saada, see selgeks teha, ühele alusele panna. Heidegger on öelnud, et arusaamine saab liikuda üksnes selgelt hämaral Vaata lähemalt ›
0
Kui otsida mängu olemust, siis selgub kiiresti, et mäng ei ole elu vastand. Vastupidi, mäng on sageli reaalsuse eelproov. Suur osa oskustest, mida inimene otstarbekalt rakendab, kujuneb esmalt simulatsiooni keskkonnas. Laps mängib enne, kui ta midagi täielikult valdab. Teadvus modelleerib võimalusi, katsetab, eksib ja õpib. Ka matemaatika tund on olemuselt mänguline protsess. Ülesanne antakse ette ning inimene otsib lahenduskäike. Sama toimub males, arvutimängudes või ehitusklotsidega konstrueerides. Kõigi Vaata lähemalt ›
0
„Millal on vägivalla näitamine ekraanil õigustatud?“, Kaspar Viilup vestles Doris Kartauga Lauri Kärk möödunud sajandi filmi(ajaloo)uuringutest Kunstiajaloolased kunstiaias Reili Argus, „Eesti keel ja Ukraina põgenikud meie koolis“ Ingrid Ruudi vestles arhitekt Emma Cheatle’iga Rait Kallus, „Oma pesa“ Margus Maidla, „Viktor Mutt – Eesti suur nimi maailma biokeemias“ Taisto Raudalainen, „Veel kord „Süütust” ja süütusest direktiivide valguses“ Priit Põldma näitlejaportree Külli Teetammest Hasso Krull, „Luua. Vaata lähemalt ›
0
22. mail kell 17 avatakse Padise kloostris Kujurite Ühenduse aastanäitus “Spiritus temporis / Aja hingus”. Skulptuurinäitus “Spiritus temporis / Aja hingus” ei püüa rekonstrueerida minevikku, pigem on soov luua visuaalseid metafoore, mis resoneeruvad asukohaga läbi uute tähenduste. Aja hingus, aja hingamine – selle kõige salapärasem omadus on, et kunagi ei ole ainult minevik või ainult olevik. Skulptuurid-installatsioonid suhestuvad Padise kloostri ajaloo- ja atmosfääriga ning nende tagamõte on olla koos mi Vaata lähemalt ›
0
Alates 23. maist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada nelja uut näitust: esimesel korrusel avaneb näitus „Köögikunst. Pintsliga tõmmatud toidulugu“, mis viib külastaja toiduloolisele rännakule läbi Eesti kunsti. Teisel korrusel saab vaadata Albert Gulgi isikunäitust „Polaaröö“, mis on täis fantastilisi joonistusi. Kolmandal korrusel saab näha väljapanekut „Karl Pärsimägi, Sinu kunst on pikk!“, mis keskendub armastatud maalikunstniku Pärsimäe loomingule. Projektiruumis on külastamiseks avatud valik laste kun Vaata lähemalt ›
0
Kui sõber hõikab hüvastijätuks: “Kohtume pühapäevasel lõmmikul!”, siis võib see tekitada nii mõneski kuulajas segadust. Tervelt 14 inimest on aga pakkunud sõna “lõmmik” vasteks hilisele hommikusöögile ehk brunchile Sõnause konkursil. Just inglise keelest meie igapäevasesse kõnepruuki tulnud toidusõnadele ongi keelemeistrid pakkunud seni kõige usinamalt vasteid. Enim vasteid on pakutud ingliskeelsetele sõnadele “brunch” (90), “catering” (65) ja “hot dog” (18). Kõige enam on sõnameistrid siiski üritanud leid Vaata lähemalt ›
0
Tantsuteatri Fine 5 ja Claresis Collective’i koostööna esietendus aprillis Tallinnas Eesti Tantsuagentuuri teatrisaalis Tamur Tohvri lavastus „Vennale“, mis põhineb soome näitekirjaniku ning lavastus- ja filmidramaturgi E. L. Karhu (kodanikunimega Emmy Karhu) samanimelisel näidendil. E. L. Karhu lõpetas 2008. aastal Helsingi teatriakadeemia ning on õppinud ka Berliinis Ernst Buschi nimelises teatrikoolis. Ta käsitleb oma loomingus muu hulgas individuaalse vabaduse ja vastutuse teemat, ühiskondlikke vastuolu Vaata lähemalt ›
0
Paistab, et ma pole piisavalt õilis isik pälvimaks kutset „Plekktrummi“, sestap alustan kultuurisoovitusega: lugege Huizinga „Mängivat inimest“ ja mõtelge pisut oma elu üle järele. Mina pean küll ennast just mängivaks inimeseks, kuid liiga sageli puutun kokku selliste ülitõsiste tegelastega, kes on nii õilsad ja tähtsust täis, et tekib vältimatu sund suhtlusse mõni väike vemp vahele visata. Eks sotsiaalsed rollidki ole valitud (vt ka Eric Berne, „Suhtlemismängud“) ning mulle jääb sageli... Vaata lähemalt ›
0
Mõnikord unistan, et Eestis oleks olemas kultuurierakond. Neid võiks olla koguni mitu ja poleks vahet, kas nad jäävad telgedel paremale või vasakule, on liberaalsed või konservatiivsed. Kultuurierakonna põhitunnus on põhikirjaline ja programmiline lubadus teha kõik ja rohkemgi põhiseaduse sissejuhatuses tõotatud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamiseks. Sõnas ja teos. Killukestena seda tõotust erakondade programmides ka leidub, aga nii üldsõnalisena, et täitmist kontrollida ei saa. On imekspand Vaata lähemalt ›
0
Mängupaik Tallinna peatänava klaasfassaadiga hoonete tagahoovis tingib, et tavapärast teatrit seal ei tehta. Kümneid miljoneid eurosid maksnud teatrimajade kroonlühtrite sära hindav vaataja ei tule nagunii halli hoovimajja ega võta kingi jalast, et etendajatega koos sokkis-sukkis olla. Lavastusest „Vennale“ aimuvad otsingud. Või pigem tagasipöördumine sinna, kust kõik alguse sai, heites kõrvale üleliigse, jättes keha ja hääle ning jutustuse. Ainult et see on moodne lugu, hakitud ja rohkem peidus kui avatud Vaata lähemalt ›
0
Eesti disainikeskus sai mai alguses uue juhi. Kirke Leinatamm on digimoe spetsialist, juhtinud ettevõtet, mis pakub moetööstusele 3D-visualiseerimise teenuseid alatest digimoest kuni virtuaalsete võimalusteni. Nüüd on ta võtnud hea seista disainivaldkonna arenduskeskuse eest. Räägime Kirke Leinatammega tulevikuplaanidest ja keskuse eesmärkidest päeval, mil ta on viiendat päeva disainikeskuse juht. Praegu ei ole kultuurile lihtsad ajad. Raha jääb järjest vähemaks, ettevõtlus kiratseb. Mis mõtetega sa sellis Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Külauudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.06.2026 07:10
Viimane uuendus: 07:08.
Uudiste reiting uuendatud: 07:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)